Storytime Haven traite de « chasteté masculine controlée » en profondeur
Une nouvelle vidéo de Storytime Haven vient d’être ajoutée sur YouTube
ayant pour thème « chasteté masculine controlée »:
[embedded content]
Lorsqu’elle est apparue dans notre veille, cette vidéo montrait une bonne dynamique. Le nombre de Likes indiquait: 25.
Le titre de cette vidéo est Crime and Punishment ⚖️🔍, sa durée est de 19:16:22 secondes, et elle a été fournie par l’auteur. La description suit ci-dessous :« 🔔 Welcome to Storytime Haven! In this riveting narration of ‘Crime and Punishment’ by Fyodor Dostoyevsky, we explore the profound psychological and moral dilemmas faced by a young man in St. Petersburg. 🌍 Join us on this journey through the mind of Rodion Raskolnikov as he grapples with his theory of being an extraordinary man, leading him to commit a crime that will change his life forever.
**What to Expect:**
– An in-depth look at Raskolnikov’s motivations and inner conflicts.
– A vivid portrayal of 19th-century Russia and its societal challenges.
– Encounters with memorable characters that influence Raskolnikov’s path to redemption.
**Key Themes:**
– The nature of crime and morality
– Guilt and redemption
– The struggle between rationality and emotion
**Why You Should Listen:**
– Experience a timeless classic that delves into the human psyche.
– Gain insights into philosophical questions that are still relevant today.
– Immerse yourself in a captivating story that combines suspense and deep reflection.
✨ Don’t forget to hit that **subscribe** button and turn on notifications for more fascinating narrations! 👉 [Subscribe Here](- Click the link to subscribe: [https://bit.ly/StorytimeHavenOfficial](https://bit.ly/StorytimeHavenOfficial)
) 🌟
**Join the Conversation:**
– Share your thoughts on the story in the comments!
– What do you think about Raskolnikov’s choices?
– How does this story resonate with modern society?
**Stay Connected:**
– Follow us on social media for updates and more content!
**Hashtags:**
#CrimeAndPunishment #FyodorDostoyevsky #ClassicLiterature #Audiobook #Philosophy #Psychology #Redemption #Guilt #19thCenturyRussia #StPetersburg #LiteraryAnalysis #HumanNature #Suspense #Storytelling #Narration #BookClub #MustRead #LiteratureLovers #BookRecommendations #RussianLiterature #ClassicNovels #MindAndSoul #DeepThoughts #LiteratureDiscussion #CulturalInsights
Join us for an unforgettable experience that will leave you contemplating the complexities of human existence. Press play and dive into the world of ‘Crime and Punishment’ today! ».
YouTube est un excellent espace pour découvrir des vidéos touchant une grande variété de sujets, allant de la culture à des réflexions personnelles, tout en assurant que chaque utilisateur puisse interagir dans un cadre respectueux et sûr.
FAQ : Tout ce que vous devez savoir sur la Chasteté.
La chasteté concerne-t-elle uniquement les personnes dévouées à la religion ? La chasteté est une pratique qui dépasse les limites des personnes consacrées. Chasteté et abstinence : quelles sont les différences ? L’abstinence concerne spécifiquement l’engagement de ne pas avoir de relations sexuelles. La chasteté se caractérise par l’utilisation de dispositifs tels que des ceintures ou cages, et suit une approche de développement similaire à un entraînement. En quoi consiste la chasteté dans les couples mariés ? La chasteté dans les couples mariés est généralement discutée et partagée, avec des accords entre les partenaires sur la manière de la vivre. Quelle est la valeur de la chasteté dans les enseignements de l’Église ? L’Église valorise la chasteté car elle la voit comme une vertu fondamentale pour suivre les principes de la foi chrétienne. En quoi la pratique de la chasteté peut-elle enrichir l’épanouissement personnel ? La chasteté aide à l’épanouissement personnel en procurant une maîtrise accrue de soi, une clarté d’esprit et une tranquillité intérieure.
Les bienfaits de la chasteté se reflètent dans une amélioration du bien-être personnel et moral. Une analyse de l’impact de la chasteté sur le bien-être personnel et moral est importante.
Une pratique consciente de la chasteté influe profondément sur le bien-être personnel. La chasteté améliore la maîtrise de soi, la clarté mentale, et la paix intérieure en respectant les convictions morales. Cultiver la chasteté permet de développer une relation plus équilibrée avec son corps et ses désirs. La maîtrise de soi acquise par la chasteté procure une liberté accrue en libérant des pulsions et des pressions sociales liées à la sexualité. Elle apporte également un sens profond de pureté morale, qui renforce la dignité et l’estime de soi. Les avantages psychologiques de la chasteté sont particulièrement reconnus. En pratiquant la chasteté, les individus trouvent une confiance accrue en eux et sont mieux préparés pour les épreuves.
La chasteté et la spiritualité sont intimement liées dans de nombreuses traditions.
La relation entre chasteté et spiritualité est souvent très étroite. De nombreuses religions associent la chasteté à la sanctification spirituelle. En disciplinant ses désirs sexuels, on favorise un meilleur bien-être personnel. La chasteté est perçue comme un acte d’offrande personnelle et de respect pour Dieu. La chasteté est vue comme une voie pour élever l’âme, et non simplement comme une privation. Les perspectives religieuses sur la chasteté varient grandement selon les traditions. Dans le christianisme catholique, la chasteté est vue comme une vertu essentielle pour les prêtres. L’islam valorise la chasteté en établissant des règles rigoureuses pour réguler la sexualité. Les ascètes des traditions hindouiste et bouddhiste utilisent la chasteté comme voie vers l’illumination. Les croyants de diverses religions sont unis dans une quête commune de chasteté.
Plonger dans les origines historiques et culturelles de la chasteté.
La chasteté trouve ses origines dans de nombreuses traditions religieuses et culturelles. La chasteté, dans le christianisme, est souvent connectée au vœu de continence des prêtres et religieux. Dans l’islam, ainsi que dans les Églises catholique et orthodoxe, la chasteté est considérée comme une vertu essentielle, tant pour les religieux que pour les laïcs, surtout avant le mariage. En Antiquité, la chasteté était considérée comme essentielle pour conserver l’intégrité personnelle et la pureté morale. En conséquence, la chasteté traverse les époques et les cultures, demeurant une vertu à la fois reconnue et respectée.
Analyser l’impact de la chasteté sur les relations interpersonnelles et les relations familiales.
Les relations avec autrui peuvent également s’améliorer grâce à la chasteté. En portant une cage de chasteté, un homme revitalise ses compétences de séduction et modifie son attitude envers ses partenaires. Durant l’acte, les capacités physiques et sexuelles de l’individu deviennent plus puissantes puisqu’elles sont sollicitées moins souvent. La chasteté peut être pratiquée de façon discrète, sans que le secret ne soit dévoilé aux partenaires. Dans le mariage, la pratique de la chasteté peut consolider les relations entre les partenaires en favorisant un amour plus vrai, éloigné du plaisir corporel.
Interpréter la chasteté dans le cadre moderne. Explorer comment la chasteté est définie dans le monde moderne.
Au cœur de la chasteté se trouve le contrôle de soi en matière de désirs sexuels. Il ne s’agit pas uniquement d’abstinence, mais d’une gestion volontaire des désirs sexuels selon des principes moraux ou spirituels. Dans le contexte actuel, la chasteté ne se réduit pas à supprimer les désirs, mais à les diriger vers des buts supérieurs comme le respect de soi et des valeurs spirituelles. Pour un homme d’aujourd’hui, la chasteté n’est pas une question de renoncer au plaisir, mais de choisir comment vivre sa sexualité.
Adopter des habitudes de chasteté quotidienne.
Il existe plusieurs stratégies pour les hommes désireux de suivre la voie de la chasteté. Il est crucial de débuter par une introspection approfondie pour saisir ses propres motivations et valeurs. Éviter les situations qui pourraient stimuler des désirs incontrôlés, telles que les contenus à caractère sexuel, peut être utile. Pour rester sur le bon chemin, chercher un mentor ou un groupe de soutien partageant les mêmes valeurs est conseillé. La chasteté peut être difficile à vivre dans une société où la sexualité est omniprésente. La pression sociale et les tentations fréquentes sont des défis majeurs. Pour réussir à surmonter ces défis, une discipline personnelle stricte est nécessaire. Il est fondamental de ne pas se décourager après un échec, mais de repartir avec une motivation renforcée. La chasteté n’est pas une perfection à atteindre, mais un parcours qui demande patience et persévérance. En conclusion, pratiquer la chasteté dans sa vie peut entraîner une liberté plus grande, une maîtrise de soi améliorée, et une profonde réalisation spirituelle. La chasteté, malgré son aspect parfois contraignant dans une culture qui privilégie la sexualité, permet de vivre une vie plus authentique, en accord avec ses valeurs et sa foi.
La chasteté : Une vertu à reconsidérer pour l’homme moderne.
La chasteté est une vertu qui semble taboue dans notre monde actuel. La chasteté, lorsqu’elle est intégrée dans la vie quotidienne, peut offrir une paix intérieure accrue, renforcer les relations et enrichir la connexion spirituelle. Il y a longtemps, la chasteté était plus fréquemment reconnue et discutée. La thématique de la chasteté est largement couvertesur le site chastete.fr qui aborde le sujet de la chasteté. Cet article examine la chasteté sous divers angles, en offrant aux hommes des clés pour comprendre et appliquer cette vertu dans leur quotidien.
Pour visionner la vidéo, cliquez ici pour accéder à YouTube :
la source: Cliquer ici
#Crime #Punishment
Retranscription des paroles de la vidéo: Petersburg magaalal, taqabih addat yan qunxaaneyti Rodion Raskolnikov deqsita numuy, isi mabla kee moraal lih angaaraw le. Niyâ garuq kee kaxxa falsafah qilmih assakat ugutak , usug isi misinkaca kee rooci diggoysah yan umaaneh aba. Raskolnikov, qilmi kee paranoia (qawwalayla) wagsiisak, usuk isi baadal tan mabla wagsiisak, usuk abeh yan taamah taqabitte wagsiisak, sissin qaynatih giclo gexsiisak geytima. Fyodor Dostoyevsky’s baatil, digaala, kee giclo wagsiisak abte fokkaaqok addat geytimna wak net engel . PART 1. Chapter 1. July alsak qimmol baxsale laqna le carra inki qunxa num S. Place deqsita aracal sugeh yan garret yewqeeh , uxih, sissik waktih addat, K. bridge fanah gexe. Usug isi baaxoh inah inah caddoodal yangooroweenim agdaabele gurral soolise. Kay garret fayyale koona raawoowih qari tarmaanih gubat sugeeh, footimak muxxi soola sandug ceelak suge. Garret, afxago, kee attendance kaah xayyosseh tan landlady , addah tan baaxoh addal sugteeh, kulli wak usuk iroh gexa wak tet kitchen, albaab inkih fakut suge. kee kulli uddur usuk tatre, qunxa num biyaakiteh , meysi cuso, toh kaa abte scowl kee wacarriy cuso. Usuk qaago sinnim isi baaxoh inah mogo luk sugeeh, tet yangooroweenimih meysiteh suge. tah kah kinnim usuk cowardly kee abject, tibba saduh; takkay immay tatre waktih usuk caddok dagah yan naqabih caalatal suge, haypokondriyal verging. Usuk isih isih inkih culteh sugteeh , isi kataysiisik baxsimeh sugeeh, usuk isi baaxoh abbobti dubuh hinnay, faxe numuh angaaraw abak suge. Usuk baacah yiggiriqqeh, takkay immay kay aracih bohoy udurrutteh qilsa kaal sooliseh. Usug abinah tuxxiqle caagiidat tangaleemi sooliseh suge; usug tonnah abaamih fayxi inkih weeh suge . tuhinna too faxe baaxoh ina abtam duddam numma qarkakisa kaah luk masuginna. Laakin, step-il soolisaanam, tet trivial, relevant sinni giclo, pestering demands, threats kee complaint, kee rack isi mesenkaca sababitte, prevaricate, dirab—no, tohuk muxxi, usuk caddoh addal unse out kee s. ta bar, faxennal, gita fan yawqe wak, usuk isi meysik nagay yaaxige. “Anu _wonnah yan caagid_ gabbatam faxaah, tama trifles lih bohoy liyo” iyyeh, uxih qimmoh addah wagitak. « Hm… yeey, kullim numtin amoh gabat taniih , usuk kullim inkih gilicle, toh axyoom. toh rufto alle le yaaxigeenim macaay num kaxxam meysitam. qusba maaqatta beyaanam, qusba qangara yaanam macaay oson kaxxam meysitan…. takkay immay anu kaxxam yaabam kah kinnim anu chatter bartam anu tu abe waam hinnay anu tu abe waam.’ Tatre alsat dirab yaceenim , Jaak Giant-killer akah gexannah abaanam ? kee hawa sinna, sissik kee plaster, scaffolding, bricks, kee dust inkih kaak wagittaamal, kee woo baxsale Petersburgih sissikaane, tohih taagah cagay magaalak iroh gexaanam duude waa marah inkih tamixxige –inkih qunxaaneyti dumaak qimmoh addah sissik nerve lih taqabi luk taamitak suge. Magaalak woo exxal baxsa luk mangoh tan pot-houses (qangarah addat tan qarwa) wagsiisak, sissin qaynatih qarwa , kee usuk sissin qaynatih qarwa, taamah ayro kinnim takkay immay, taswiir wagsiisak, sissin qaynatih taqabitte gaba kalteh. baxxaqsi kaxxam qaxuumaane qunxa numuk saffooweh yan foocal dagoo uddur fan urra. Usuk, aslan, baxsale qaxmaqaane luk suge, caddok dagah fayyal, qakuleeh, meqennal xissiimeeh, qaxmeqe data intiitaa kee data burraacin dagor luk suge. xayuk usuk addah yan mablat cule, hinnay mango gitah yaabam dudda le mesenkaca foyyah ; usug kay caagid maca kinnim wagte kal gexeeh, tet wagte waam cubbi mali. Udduruuk uddur, usug tukteena qansarisak suge, isih yaabiyyih caalatak, usug hudunuh edde yaabam. Tama waktil usuk isi mabla inki inki adda taqabi addat tan kee usuk kaxxam qaku luk sugem tamixxige ; namma ayroh usuk tammoyseh masuginna maaqo. usuk kaxxam uma sartan luk suge walaa numuy shabbiness barte wacarriy gital yanbulleem too calagtot. too magaalak fereyta, faxennal, taqabi le sartanih taqabi ginnimteh cakkumuk tanim. Hay Qadaagah xaynal, uma weelo le xisneh ixxima, tellemmo kee taama abeenit ummattah manga too gititte kee gitittel Petersburg sorkocobaxih addal, qaynatitte kaxxam baxaabaxsa le gitittel tanbulleem faxximta , faxe qaynatih qaynat, taqabi kataasele. takkay immay tonnah kobxisen qeero kee qaybi qunxa numih sorkocobaxak, too, inkih tan fastidiousness qunxaaneyti, usuk isi calagto mesenkacat dagoom inkih yan gital. toh baxsa le caagidi usuk yaaxige marat yangoorowe wak hinnay dumaahi barteenit luk, miyyay, nummaak, usuk mafaxa angaaraw faxe uddur. Kee uxih iskireh yan num, sabab akak amixxige sinni sababah, kaxxa waggonut qilsi faras lih gexak sugeeh, cubekal kaa yeyyeeqeh yan waqdi: “Hey there, German hatter” axcuk, isi xongoloh addat, kay xongoloh addat, suddelutchly kee kay qunxaaneyti sooliseh, kaa yeyyeeqeh suge . koofiya. Zimmerman deqsita numuk xer round koofiyat sugte , laakin inkih raqteeh, qumri luk sugteeh, inkih qanxaffe luk sugteeh, qanxaffe luk sugteeh, inki gammik qanxaffe luk sugteeh, kaxxam qimmoh addah fashion luk sugte. qaybi hinna, faxennal, takkay immay tibba inteh gersi cuso qarkakisa ceela kaak taturteh. « Anu aaxaguk suge, » usuk badit luk tutucte, « Anu tonnal ucsubeh! Toh kulliimiik lafittaama ! Macaay, tannal duquurinna, kaxxam faxximta oytitte inkih tan ekraaro finqissam bictah. Yeey, yi koofiyat kaxxam cubbit hayta…. toh celtam celtam kee toh cubbit hayta…. Yi calagto lih anu panke hinna , takkay immay nanu grotesque caagid. Num tannah yan koofiyat mahaysita, toh kassittam faxximta, toh kassitak sugte…. Macaay , ummatta kassittam faxximta, kee toh keenih celsiisenta taceem faxximta. Ta taamah inki num elle faxximtannal dagoom tamixxigem faxximta …. Trifles, trifles are what matter that ruf . usuk yaaxigeh nummaak magideh maaqattooti toh kay qarih afak: hununuh malcina bool kee soddom. Usug soonoh addat baye wak inki adda ken looweh suge. too uddur usuk too soonol kibal luk masuginna kee dubuk isih tantalizing abak suge ken uqrah takkay immay dirki baaqid sinna. Away, alsitteek lakal, usuk baxsa le gurral ken wagtam qemmiseh sugeeh , usuk isi dudda kee margaqah addat sugeh yan monologues wagsiisak , usuk isi fayxiik ugutak, ta “hideous” soono, uxih isih tamah wagsiisak, qimmoh addah wagitak suge. Usuk positively away “rehearsal” abak sugeeh , kulli maaqattal kay giclo qimmoh addah gexak sugte . Sorkocô baxi culma kee nerve tremor luk, usuk kaxxa qari fan gexeeh , inki katuk kanal wagitak, gersi katuk kaadu gita fan gexe. Tama qari qunxa-qunxa buxaaxih addal geytimaah, kulli qaynatih taama abeynit elle sugte —————————————————————– ); Sidoc akkek fereey takke albaab dacrisa xisneh amol tamlimteh sugte. Qunxa num keenik numuk teynat ongoorowem kaxxam ruffa iyyeeh, inki adda migdi gabuk yan albaab fan culeeh, caddo fanah gexe. Toh wadirih yan caddo, dite kee ceena luk sugte, laakin usuk dumaak elle yaaxigennal, isi gita yaaxigeeh, usuk tama dariifa inkih kicna: tannah tan diteh addat, kaxxaam essero le intiita kinniimih taagah, uxih edde yaabam maduuda. « Anu away kaxxam meysitek, maca akkeleeh, toh tukteenal taturteeh, anu nummaak abam faxam? » usug fereyhayto raawal gufe wak isih is esseraanam maduuda. tokkel kay dadal waaseh suge dagoo porterittey buxah uwwayti fidin aracak iroh beyaanamat yengele. Usuk yaaxigeh woo fidin Jarman kutbe abeyna gabqasah ayfaafal, kee kay buxah mara. Tama Jarman tokkel gexak sugeeh, tohih taagah tama caddoh addat tan fereyhaytô footimal idalto barra akke waytek mardisso alle wayta. « Woh meqeemi Faxennal, » usug isih is yuscube, idaltoh barrah fidin baadonta kalluuwuse wak. Badonti qaku le xongolo yeceeh, korkorek bicseeniih, nacaas hinna. Qunxa fidin baaxooxal tan qarwa ummaan uddur woo baadonta tannal kaaytah tan. Usuk habbaaleh suge woo kalluuwusuk kassiisentitte qaduk kaak, kee away tukteena kaak qaddoysak sugte . usuk qimbiseh, kay ramooda bohoy luk sugte away. dago uddurut, albaab fakkiimeh qunxa baqi: idaltoh intit tet gufneh sumaq le kibal sinna baqi, kee tu matanbulla takkay immay tet qunxa intiita , glittering ditet kee is mango marih gabat . num dite culma fan cule, too qunxa maaqo buxak baxsimteh sugte idaltoh foocal kaak tibba inteh kaa wagitak sugte is diminutive, lactam karmat tan idaltoh af le intiita kee afle qunxa san kee is colourless luk sugte. kerchief mali tet amol. dariifal tet qaku le xer filli, toh celtam dorrahi calagto, kee, laqna takkay immay, tokkel waxeexih tet sunkul, mangy fur cape, walqinaan luk karma lih idaltoh tan numma wagittam faxximta. gleam of mistrust tet intit qagitak yemeete. “Raskolnikov, barteena, anu akke emeetem alsi addat,” qunxa num sissikuk abte giclo, usuk qimmoh addah wagitak, kassitam faxximta “Anu kassitah, yi meqe saqalah, anu kassitam kaxxaam meqeh yan barra keeping on here,” the . “Kaadu akkel… Anu kaadu inki taamah addat an,” Raskolnikov, dagoom bohoy luk, idaltoh barra elle tamixxigeh tan innal, “Akkuleh, is umman way tonnal tan, dubuk anu gersi waktil tet maqambaala,” iyyeh , idaltoh barra pauding on the sisitade ; footima, is intem, tet gufneh foocal taturte: “Step in, yi meqe saqalow. Qunxa qari qunxa num elle gexe, gidaaral walqin warkat luk , taagatal geranium kee muslin reebeynaani, woo uddur ayroytal kaxxa iffonta luk sugte. » Toysa ayro tannal ifu le _tokkeek_ kaadu! » Raskolnikov misinkacal, sissik wagitto luk, footima addal tan kulli duyye wagsiisak , elle faxximta innal , tet massos kassitak suge. dressing-table lih looking-glass elle haysitta innal, korsiisitte gidaar kee namma sidiica garab-pennih addat tan ximmooma , Jarmanak sayyoh gabat tan kimmir–toh inkih gonat tan iffonta qunxa ikon kee right the furniture; « Lizavetah taama, » iyye qunxa num. Inkih tan fidin aracal qaaneh qaynat masugo . barra qarkayto kee sandug kee usuk ahak dumal wagte weem too namma footima inkih bicse “Maca faxxaah?” idaltoh yan barra kaxxaam, footima fanah temeeteeh , dumaak elle sugtennal, foocal kaak wagitak , “Anu akkel pawn abak sugeh an,” axcuk, usuk isi gibdaabinitteh addat , qimmoh addah lakqok , globe up the time of . Alsi kimal naharal suge .” “Anu gersi alsih addat faxximta lakqo koh baaheyyo; dagoom qammal. » « Laakin toh yoh kumaganak, yi meqe giftaw, qammaalam hinnay ku xagana inki adda yaylammem. » « Alyona Ivanovna, saaqatah magide yoh aceettooh? » « Atu tannah yan qunxaaneyta luk temeete, yi meqe saqalow, tu taqabi mali. Anu namma rubil koh eceeh illacaboh uddur ku ferranto kee inki num xaamam duudah kaxxam qusba bilaali qari rubil kee qaxah. » « Affara Ruubil yoh ucuyey, Anu tet wadirih gaceyyo, Yabbak sugte. Anu xayuk dagoo maalu geeyyo. » “Rubel kee qaxa, kee fayxi naharal, faxxek!” « Rubbil kee qaxa! » Weqeh qunxa num. « Ku maganak isih »— kee idaltoh tan barra saaqat kaah gacisse. Qunxa num tet beeh, kaxxam naqabu luk sugeeh, usuk gexah yan ximmol suge ; takkay immay cubbuseh isih inki adda, kassitak too gersi ikke usuk gexam duudam, kee too usuk gersi duyye luk sugem kaadu yamaate. « Gabat tet tace, » iyye usuk qilsuk. Idaltoh tan barra isi giibih addat maftacitte geyteeh, reebeynak derret gersi qari fan bayte. Qunxa num, footimak gudel dubuk soolak raaqeh , essero ankacisak, acsubuk. Usug higeena alil fake wak teetik yaabbem duudah. “Toh dagah exxa takkem faxximta” iyyeh yuscube. « Toysa is quukah maftacitte giibit migdal. Inkih inki ximmol birti ferranto…. kee tokkel inki maftac yan, sidiica adda naba inkih tan gersi marak, addah tan notches luk; toh maftacak takkem madudda alil higeena… lakal tokkel gersi alil hinnay maqar le sandug… toh umman way yaaxigeenim faxximta. mannal maqar le sandug… Idaltoh tan barra tuduureh. « Akkel, giftaw: nanu elle innam tabna koppi alsat, tonnal anu taban kee koona koppi beyam faxximta rubli kee qaxah alsat naharal. Laakin namma rublih anu naharal koh abuuduseh suge, atu away labaatanni koppi yoh abuuduseh inki cisaabal naharal. Toh soddom kee koona koppi koh aceem faxximta. kopeks saaqatah takkel tan. « Macaay! dubuk ruble kee taban kee koona kopek away! » « Bas tonnal. » Qunxa num teetil anaakar maliiy lakqo bee. Usuk idalto fan wagteeh , iroh gexaanamih sissikaane luk masuginna, uxih usuk iyyam faxam kee abam faxam celta, takkay immay usuk isih maca kinnim aaxaguk masuginna. “Anu ayro hinnay namma ayroh addat gersi duyye koh baaheyyom bictah, Alyona Ivanovna————————————————————————————————————————————————– ) « Nagaya, nanu wohut yaabenno tokkeek, giftaw. » « Salaamata— atu umman buxal dubuk tanii, ku maqanxa akkel kollih matan? » usuk tet essereh casual xiqqimmataamal usuk tatur fan gexe wak. « Ma kabxaay is kok, yi meqe giftaw? » « Yaqanah, Tuhinna Baxsaluk, Anu Sahlinuk Essere. Atu Kaxxam Sisikuk…. Meqe Ayro, Alyona Ivanovna. » Raskolnikov inkitanuuk badit luk yewqe. Ta badit lafet lennal caylale. usuk caddoodak oobe wak, usuk walah uxxuk sooleh, namma hinnay sidiica adda, cubekal dagoo mabla yoogoreh. usuk gital suge wak usuk weeqeh, » yaa, yallih, mannah yan qaxuumaaneh inkih! kee anu duudah, duudah anu nummaak…. maley, tah finqa, tah guddaafa! » usug digga luk ossimeh. « Kaadu tannah yan atrocious caagid mannal yi mesenkacat yamaateeh? Mannah yan wasak leeh, yi sorkocô baxi dudda le. Yeey, wasak inkih, qaybi, qaybi, qaybi!– kee inkih tan alsih addat anu suge…. » Laakin, qangor, exclamations, kay agitation baxxaqisam maduuda. Idaltoh barra fan gexak suge wak kay sorkocô baxat xukko kee gadaamat qemmisseh tan caylale qansarih cuso , away tannah yan caddo gufteh tanim kee tannah tan qaddoysiyyih cibta beyteh tanim kee kay taqabik yawquh isih maca abam faxximtam aaxaguk masuginna. Usuk pavement fanah gexak , iskireh yan numih gurral, taturte marah baxsa luk, keenik jostling abak, dubuk isi giclo gexak, ciggiila gitat suge waqdi. Dariifa wagittek, usug tavern xaqut soolem kaak cedeh, pavementik ilaa basement fanah gexak sugte steps culteh sugte. too uddur namma iskire num albaabal yewqe, kee uncus kee qokol gersi num, oson maaqattooti feeren. soole kalah ucsub, Raskolnikov caddoodak inki addat oobe. too uddur fan usuk tavern fan magexa, takkay immay away usuk giddi cuso kee cararow bakaar ganditeh. Usuk xabcin kamri yaaqubeemih maxhaxah, kee kay amok radah qaku maaqo fayxit yaabe. Usug dite kee wasak le gonat yan qunxa miidil daffeye; dago kamri amriseh, kee assaxaarat naharsi kobbaayat yooqobe. inki adda usuk sahlinih; kee kay mabla qaddowteh . « Toh inkih maqna mali, » iyye usuk niya luk, « kaadu tu matan toh inkih edde waytam! toh sahlinuk xagar taqabi. dubuk biira kobbaayat , kafin gaqammoh exxa– kee inki uddur mesenkaca maqar le, mesenkaca qadoh kee fayxi maqar le! Phew, it all utterly is! » takkay immay ta qaybih mascassa, usuk away wagteh sugem farcik usuk cubekal currik yewqeh bohoy le quukak: kee usuk wagteh dariifal kataysiini gital ummatta footimal. takkay immay too uddur usuk dim foreboding too ta rufto le mesenkaca qaadik masuginna. dago mari suge woo uddur maqab buxah addal. Usuk step-il geytimeh yan namma numuk baxsa luk, 5 num kee inki awka concertina luk sugeh yan butta inki waktit yewqeh suge. Ken gexo footima saay kee foyyah cabte. Uxih tavern addal yan mari , artisan kinnim tamixxige, iskireh, laakin kaxxaam hinna, beera qanxaffe luk sugeeh, kay kataysa, kaxxa, qanxaffe le num, qanxaffe le qanxaffe le, uxxuk buxah addah qanxaffe le koot luk suge. Usuk kaxxam yooqobeh suge: kee korsil xiineh suge ; kulli wak kee lakal, usuk qimmiseh tonnal kay xinti, isi feeraari baqisak, kay mogoy baar luk kee kay xagarak dagah exxa cuduud wagittaamal korsil, usuk hummed dagoo maqna sinni qanxix, kassitam gabbata dagoo tannah tan firtitte too: » kay barra sanat usuk fondly loved His wife year ye-fo loved a-. » hinnay garciik ugte qagitak: » gexak qoxxo le firta usuk yaaxige tiyat garaye. » takkay immay num mayangala kay rufto: kay tibba le wakliiti wagiteh yeeyta naqboytiino kee kibal sinna too maybalaalaqooqi inkih. gersi num suge qaril dadqoh yewqe doolat kutbe abeyna ceelak suge. Usuk baxsa luk daffeyak suge, away kee lakal isi shacaleela ooqobeeh, kampaani dariifal wagta. Usug, nabam, dago uluuluka addat yanim ceela. Mafdaga 2. Raskolnikov ummattâ qallih taamah addat sugeeh, kaadu, ahak dumal elle nascassennal, usuk kulli qaynatih ayyuntiinoh addat suge, baxsa luk uddur. takkay immay away inkih inki adda usuk gersi mara lih gacaamih fayxi cuse. tukteenay qusba arac kaak beytam celtaah, tohut usuk kampaanih bakaarih qaynat cuse. Usuk inkih tan alsih addat taqabi kee taqabih addat sugeek lakal, usuk rabboh, inki wakti, gersi baadal, faxe way, rabboh gexaanamih qaago luk suge; kee, dariifal tan wasak kinni way , usug away tavern addal yaadiyeemih ruffa iyye. Establishment master gersi footimal suge, laakin usuk qagaaqagitak inki inki steps fanah gexak sugeeh, kay jaunty, tarred boots luk red turn-over tops luk sugeeh, kulli wak usuk raqte numih foocal wagitak suge . Usuk dudda le koot kee qax umaane le data satin waistcoat, cravat sinnim, inkih tan foocitte birti alfentih innah zeyti celta . lowta sooleh yan awki taban kee ferey yakke, kee gersi awki dagoomuy qunxaah faxem faxxam gabat gacse. Lowsis amol dagoo garuq le kukumber, dagoo kafin data gaqammo, kee dagoo kullumta, qunxa laqlaqu, inkih kaxxam uma suruy le. toh xayuk sugte, kee kaxxam qilsi roociini qeeri koona minitih addat tannah tan silaytut meqennah num iskire. toh saamih angaarawitte qibnaytit lih too fayxi nek qimboh udduruuk , qangara yabtak naharal. Tah Raskolnikov lih abeh yan angaaraw, usuk dagoo baxxo luk suge num, retired clerk celta. Qunxa num mango uddur kassitam ta assakat lakal, kee walah xayyoysul tet xayyoose. Usuk qagaaqagitak kutbe abeyna fan wagte, exxak teyna shakki mali kah kinnim wadirsi num garuq sinnim kaa wagitak suge, qaduuk walal cultuh bohoy luk suge. Al gersi mari footimal, tavern-keeper edde anuk, clerk usuk ken kampaanih addat geytimam celtaah, keenik taqabih addat geytimam, station kee qaada isih elle geytimam, usuk elle geytimam, usuk elle geytimam faxximta . Usuk kontom karmak dagah yan numuk sugte, mollay kee grizzled, fanti xexxaarah, kee stoutly xissiime. kay fooci, duddube garuq sinni maqab, walqin , walah inxixi, tinge, duddube intih alif luk irol qasa intiita qunxa qanxix celta. Takkay immay tukteenay kaxxam qibnaytu kaak sugte; kay intiitat iffonta sugteeh, kaxxa cuso luk sugte—————————————————— — ——– —– —————————————-sa )’—————————————babokos kee ixxiga luk sugeh yan ifuh addat, laakin inki waktit, cabuli celtah tan qaynatih ifu luk suge. » Usuk qunxaah, qaago sinni qanxaffe luk sugeh yan data dress koot, inkih tan buttaati inkih raqteeh , woo buttaati kaadu usuk buttaati luk sugeeh, tama ellecaboh assakoxxah giclot cultem qaddoysa. cixximte kamis foocal, reebime arac kee laqna, kay canvaas axcak yewqeh. kutbe abeynah innah, usuk deben maliiy, shanab maliiy, laakin xer waktih moole weeh sugeeh, deben kaak kafin burraacin qadaytu ceelak suge. kee tukteenay massakaxxa le reedanti ceela kay caalat wagittaamal. Takkay usug sabhalal mali; usuk isi dagor ruffled kee waktiik wakti isi amo isi gabat culsa depressedly isi ragged elbows lih laqna kee sticky table. ellecaboh usuk massah Raskolnikov fan wagteeh, xongolo fayya heeh diggalsimak iyye: » anu liyoh, massakaxxa le giftaw, massakaxxa le walalittel koo culsam duudah? Forasmuch as, kok iroh massakaxxa amrise wayta way, yi abak raag yoo faysa atu baritto num kinnitooh, barittô barte num kinnitom kee barittô barte num ummaan way, anu ummaan way yaaqube wak. Anu kalah titular fayseena kinniyo Marmeladov–toh yi migaq titular fayseena kinniyo —ayfaafay addat sugtee?” “Balle, anu barta” iyyeh gacse qunxaaneyti, inki inki marih addal, grandiloquent style kee kaadu, directly, sissikuk abneh nan yaabal, kaxxaam ruffa kaa hee. Usuk faxe qaynatih kampaanitteh addat sugeh yan waktih fayxi takkay immay , usuk sissikuk kaah abeh yan naqabu kee sahli sinni naqabu faxe qunxaaneyti kaah xayyoowak sugeeh , kaah xayyoowam gabbatak suge. “Barteenit lakal, hinnay dumah barteyna” axcuk kutbe abeyni weeqeh. « Bas maca ekkeleh suge! Anu abak raag le numu, mango abak raag le giftaw, » kee usuk isi qarsa feeraarit xageh isih oggoleh. “Atu barteenah sugteeh , barteenah sugteeh, barittô buxal barteeh!… Laakin, yoh idnis….” Usuk ugutak, qimmoh addah, isi jug kee karaarat yeyyeeqeh, qunxaaneyti xaqut daffeye , foocal kaak dagoom wagitak. usuk yooqobeh suge, takkay immay yaabeh sissikuk kee alliiliyyal, dubuk fanaak isi maxca maafoh tuful weeh kay qangor harga. usuk pounced amol Raskolnikov hirfeenit tonnal usuk kaxxam yaabe weem rooci alsa fan. « Massakaxxa le giftaw, » usuk qimmiseh hununuh massakaxxa luk, » baacah ciggiila hinna, toh numma maxca. Uxih anu aaxigeh nabam too iskirriyyi meqem mariino hinna, kee toh walah numma. takkay immay xaacima, massakaxxa le giftaw, xaacima ciggiila . baacah addat atu uxih baacah addat tan- inki.xaacisiyyih num ummattah addal caxxat ma diiriyima, tohih taagah, elle faxximtannal, xaacisiyyih addat, anu innih qaybih addat geytimam faxximta, Tohih taagah, Mr. kee yi barra yok kaxxam baxsale caagid kinnim ceddah inna ? “Balle, anu maaba” iyyeh Raskolnikov gacse. « Amahak maqna macaay? » “Nagay, anu away inki addak emeeteeh, 5haytô bar kaadu xiineeh, tohih taagah….” Usuk isi karaarat kibeeh, foyyah sugeeh, sooleh. qaysoh exxaaxi nummaak kay sartanat xakabuh sugteeh, kay amot xakabuh sugte. Taturte koona ayroorah usug sartan kee kaqlise weem celta . Kay gaba, baxsaluk, wasak luk sugte. oson gabul kee qisi luk sugen, data luk bismaar. Kay walal amo ladi fayxi uguugusam ceela. looweyni amol yan urri yasuuleh rade. Inn keeper , lowsis gubat yan qarik, “funny fellow” akah yaaban innah absiisak , dagoo aracal daffeyeh, laqna luk, laakin massakaxxa luk. Marmeladov akkel elle yamixxige num kinnim qaddoysaah, usuk kaxxaam qimmoh addah wagitak sugem, tavern addal inkih tan qaynatih maritte luk walal gexsiisak sugeh yan uddur kinni. ta caalat dadaltam faxximtam inki inki iskireenit, kee baxsa luk too cubbi dacrisaanam kee buxal yaakumik ciggiilil daccarsimte. tonnal gersi maqab marih eglah addat oson sinni qaddoysaanam gabbatan kee walah xiqqimmataamal hangi kah geyan innah. « Furkacatle kataysa! » inni qari le num iyye. « kee atu macah mataamitta, macaay atu isi dirkil kah ane waytam, atu ayfaf addat tenek? » “Macaay anu inni dirkih addat kah ane waam, massakaxxa le gifta” axcuk Marmeladov, Raskolnikov dubuk isih yaabeeh , woo essero kaah xayyoose num kinnim ceela . « Macaay anu inni dirkil kah ane waam? Yi sorkocô baxi ma biyaakita anu mannah yan tuxxiq sinni xaariya kinniyom ascube wak? Alsitteek naharal Gifta Lebeziatnikov yi barra isi gabat yoogore wak, kee anu iskireh suge, anu biyaakiteh maay? Qafu yoh ab, qunxa num, toh kot tekkem… hmti… meqeh, to « Yeey, leh. Laakin qaago sinna yaanam maca yaanamaay? » « Niya sinnim duddale maqnal, atu naharal elle taaxigem atu tu kak gee waytam. Atu taaxigeh, ceelalloh, naharal yeeytale asmat luk ta num, ta kaxxa migaq kee ceelalloh baaxô baxiinu, lakqo koh acee waam; kee nummaak anu koo esseram macaay usuk? kah kinnim usuk yaaxigeh asmatah meklam too anu F shan . Lebeziatnikov uddurtiino le mabloolih addat yan num gersi ayro baxxaqseh yan uddur , racmatta awayih uddur misso isih haram kinnim kee toh away Ingliiz baaxol, siyaasâ maddur elle yan aracal, macah, anu koo esseram, usuk yoh yaceem faxximta ? Raskolnikov addat daffeesa. « Nagaya, inki num num alle waa waqdi, gersi num gexam maduuda! kulli num gexam faxximta arac lem faxximta. inki num inki arac gexam faxximta wakti yaniimih taagah! yi baxá naharak walqin cilaale luk tewqe wak, tokkeek anu gexam faxxiimak sugte… ( yi baxah walqin passporti le), » usuk ossiseh galum addat, atu wagit. « Tuhinna, Giftaw, Tuhinna! » usuk sissikuk gexeh sugem kee qaduuk sabhalal luk namma urri lowta guffawed kee walaa innkeeper musuyya iyye– »tu hinna, anu ken moyya angoyyat mabadita ; kah kinnim kulli num yaaxigeh ummaanim tet wagittaamal dumaak, kee inkih tan sirri tet fakkiimeh. tonnal hinna tet lih, takkay immay anu oggoleh toh inkih! tet! ‘wagitey num!’ Qafu yoh ab, qunxaaneyti, atu duddah…. Hinna, kaxxaam maqar luk kee baxsa luk ; Too qunuxa numu inki qangara magacisa. “Well,” axcuk, orator qagitak stolidly kee sittalih diggalsimak, footima addal tan asaaluk qimmoh addah qimmise. « Nagaya, tonnal takkay , anu cereyya kinniyo, takkay immay is barra! Anu alluwwe ceelo liyo, takkay immay Katerina Ivanovna, yi barra, baritto le numuuy, ofiiser baxa. Gibbatu, gibbatu, anu qayxiixa kinniyo, takkay immay is barra le sorkoco baxi , kibuk tan cuso, kee cuso. yoo! Massakaxxa le giftaw, massakaxxa le giftaw, atu taaxigeh kulli num dagnal inki aracal ummatta kaah celtam faxximta! Laakin Katerina Ivanovna, is magnanimous kinni way, is qadli sinna…. Kee away, anu innih yan numuk, is dubuk racmatta luk abtam faxximta–for I repeat with you hair, is be , nammadda massakaxxa, yaabbeenim chuckling again– »takkay immay, yi rabbi, is faxxek takkay immay inki adda…. takkay immay bale, bale! toh inkih foyya kinnim kee yab tuxxiq mali! inki addaak muxxi, yi niya numma tekkeh inki addaak muxxi is yoh cusse takkay immay… toh yi sarrimaane kee anu a ginook ali! » « Hinna immay! » assented innih yan num Marmeladov isi fist diggoysak tablen “Tah yi qadar! atu taaxige, giftaw, atu taaxige, anu teetih kaxxa sirrab xaameh maqubuh? tet kebella hinna— toh mangom akkek dagoomuy duyye yaakumik ciggiilil, takkay immay tet sirrab, tet sirrab anu maqabuh xaameh! Tet mohair shawl anu maqubuh xaameh, tet acwa mango waktih, tet duyye , yi duyye hinna; kee nanu xamcin footimal mannownaah, is ta gilal waacitam kee kixittam kee qabala tuftucem qimbisse. Nanu sidiica qunxa urru linooh, Katerina Ivanovna kaadu subci fan taamat tan ; is urru kaqaltam kee fiytam kee kaqlissam, is urruk saytunnos edde xoqoysimteh tan. takkay immay tet alil boolaleeh is adoobih ixxiga leeh anu toh cusah! Anu yot macussuta inteh inna? kee anu mangom aaqube wak mangom cusa. Toh macaay Anu kah aaqubem. Anu maqab addat racmatta kee cuso gorrisam gabbata …. Anu namma adda ganditam duudaamih taagah aaqube !” Kee niya yirgiqeh yan num, isi amoh tablen wak , “Qunxa num,” iyyeh, kaadu, isi amoh wagitak, “ku foocal, anu innih yan numuk, taqabi lem celta. atu culte wak anu tet kawseh, kee toh macaay anu inki adda koh kah warsem. Akah kinnim, yi manoh xaagu siinih xayyoysaanamal, anu innih elle axcem faxam, tama taamah afkan inkih elle yaaxigen innal, anu innih elle axcem faxam, laakin anu innih elle axcem, cussut kee baritto le num kinnim. Tokkeek ixig, yi barra noblemen sayyoh barittoh buxal barisak sugteeh, tewqeh tan waqdi, shawl dansi abteh tan, gubernatoor kee gersi marih foocal, dahab medal kee certificate akah geytannah abte. Medal… meqeh, medal asmatah limmoysen—xer waktih addat, hm… laakin certificate merit uxih tet lakqoh addat tan kee xer waktih addat is ni baaxoh abbobti tuybulle. Kee is kaxxaam qimmoh addah landlady luk uma angaaraw luk sugtem takkay immay, uxih is numuk teyna hinnay gersi numuh taturte sharaf kee rufto le ayroora warissam faxxa. Anu tet maqambaala , tet maqambaala, inki caagid teetik raqtem taturte waktih kassit, raqtem inkih qaane kee qanxaffe. yeey, yeey, is rooci le barra, kaxxiinaa kee margaqa le. Is isih baax kaqlissaah, takmem data gaqammok iroh tu mali , takkay immay isih massakaxxa sinna daylisaanam madudda . Tohih taagah, Gifta Lebeziatnikov tet lih abeh yan taqabih addat, usuk tet lih abeh yan taqabih addat, is isi qarkayto fanah gexak, tet qanxaffek muxxi, isi qarkayto fanah gexak sugte. Anu tet digibe way is gubnah sugte, sidiica baxa luk, tiya gersittik qunxah . Is isi naharsi baqla, ibi qandeh ofiiser, kacanut digibteeh, isi abbah buxak kaa luk kudde. Is isi baqla kaxxam kicna; takkay immay usuk gatbaroori gita yeceeh, taqbi addat culeeh tohut usuk rabe. Usuk ellecaboh tet yeyyeeqeh suge: kee is kaa yeyyeeqeh sugem takkay immay, anu asmatah yan documentary evidence liyo, asaaku fan is kaadu ximo luk kaah yabtaah, is kaadu yoo fan yeyyeeqeh; kee anu ruffa axce, anu ruffa axce , dubuh celsiisenta takkay immay, is inki adda ruffa edde intem isih elle tascubem faxximta…. Kee is usuk rabe wak sidiica sayyo luk raqteeh , anu woo wakti elle sugeh an daqaaral; kee is tannah tan qaago sinni baacah addat raqteeh, mango qaynatih taqabitte kee taqabitte ubleh an way, anu elle baxxaqisam duudam inkih yot macelta. Tet angaaraw inkih tet qideh suge. Kee is kaxxaam kibal luk sugte, kaadu, kaxxaam kibal luk sugte…. Kee tohuk lakal, massakaxxa le gifta, kee tohuk lakal, anu, woo wakti gubna, taban kee affara sanatih say num luk sugeeh, naharsi barra yoh cabeeh, gaba teetih xayyoose, akah kinnim, anu tannah yan taqabih giclo lih gexeh suge. Atu tet qawwalaylah addat tan taqabitte, tet barittoo kee qaada kee baxsale buxah marah, yi barra takkem faxxiimak sugtem tamixxigem duddah . Lakkin is abteh! weeqak kee weeqak kee tet gaba esgeyya hayteh, is yoo digibte! is elle taduure ikke luk masuginna! atu edde raddeh, giftaw, atu edde raddeh maca yaanama atu qigdu uli ikke fakkimtam alle wayta wak? Aleey, toh atu uxih edde maraditto…. Kee inkih tan sanat, anu inni dirki diggoysak, amanti luk, kee tamah maxagiyyo” (usuk tapped the jug isi finger luk), » anu cuso liyo. takkay immay tonnal, anu tet ruffa haytam maduudiyyo; kee tokkeek anu inni arac weeh, kee toh yi qellat hinna takkay immay maktabal milaagitte; kee tokkeek anu tet xageh!… toh akkele sanat kee qaxaak naharal xayuk nanu ninni gorrisneh ellecaboh ta mango wanderities luk, loowo sinni hawweenit. akkel anu geeh tet kee anu tet weeh qagitak. atu edde radde toh yi qellat tet weeh ten: kah kinnim yi qaku yewqeh suge …. Nanu away footima lino Amalia Fyodorovna’s kee macaay nanu wokkel mannownam hinna . ninni. quduf kee taqabi, qigduk yan Bedlam… hm… yeey… kee tonnal yi baxa yok naharsi barra dadalteh ; kee macaay yi baxa dadalteh sugte isi step-inak is dadalteh sugte wak, anu edde yaabam maduuda, takkay immay Katerina Ivanov is . ux-naqabi…. yeey. takkay immay toh tuxxiq mali tohuk dagah! Sonia, atu nagay faxxam, baritto luk masuginna. anu affara sanatak dumal geography korsi teetih acayuh macal abeh suge , takkay immay anu kaxxam meqennal masuginna woo barittoh exxaaxil innih kee nanu luk masuginno bica le kitooba luk masuginno, kee h even way nanu luk masuginno… gaba kalti.Nanu soolisne Cyrus of Persiah.Is liggiditteh addat culteh sugteeh, is gersi kitooba lih qimbbisseeh, awayih uddur is kaxxa fayxi luk qimbbisseeh, Gifta Lebeziatnikov, Lewes’ Physiology———————————————————————— It barittot culteh tan. venture koh yaabise, massakaxxa le giftaw, inni akkaawontit cankah essero. atu takkalem too massakaxxa le baacoyti mangom geytam duddah ayrol taban kee koona farthings is geytam duuddah, is massakaxxa le kee baxsa le dudda alle waytek kee toh tet taama addah hayte kal I-co-veil mangom ! kaa obbe ?—————————————————————————-tayak woo linen kamiisih lakqok tet lih gexak , tet lih gexak, lakqok lakqoh lowsis abak, lakqoh lowsis abak , askew addat geytimtaah, qunxa mariinoh addat geytimtaah, tet lih gexak geytimta…. No , v chek down . flushed red, as they umman way too biyaakah: ‘Akkel atu nee luk tan,’ inta is, ‘atu takmeeh, taaqubeeh, laqna luk sugteeh, atu kaadu cato abtam madudda.’ kee mangom is geytam qunxa marih qarwa alle wayta wak sidiica ayroh addat dirab taceem… nagay, macaay ! anu dirab taceem kee anu obbe yi Sonia yabtam (is qadliino le gino kinnim qadliino le dagor kee tannah yan pale, qaku le anu I: tonnah tanim?’ Kee Darya Frantsovna, umaaneh yan barra kinnim kee poliis kaxxaam meqeh tan barra kinnim kee namma adda sidiica addah ‘Kaadu macah hinna?’ iyye Katerina Ivanovna ‘ atu tukteenay cayla le gaalik taniimih taagah cubbi abit!’ Laakin tet maqambaalin , tet maqambaalin, tet maqambaalin, tet maqambaalin, is isih yabte wak, laakin tet biyak kee qulul le urrih weeqah addat culteh sugteeh, toh kaadu tet culteh sugteeh , toh kaadu Katerina Ivanovna’s fangering to them, and when is to. Laca saaqatah Soniya ugutteh, tet kerchief kee tet cape hayya hayteh, footimaak tewqeeh, sagaal saaqatah is massah Katerina Ivanovna fan temeeteeh , is soddom rubles tarbeezal teetik foocal tibba hayte . _drap de dames_ shawl (nanu shawl lino, _drap de dames_ lih bicsen), tet moyya kee foocal hayya hayteh, tet foocal gidaar fan hayya hayteh, tet qunxa labka kee tet dubuk; xagar diggalsimak suge…. Kee anu wokkel diggalsimeh suge, dumaak elle sugtennal…. Kee tokkel, qunxaaneyti, Katerina Ivanovna, inkih tan tibba luk Soniyah qunxa qarkayto fan gexak suge; is inkih bar bar Sooniyah ibah fugutteh sugteeh , ugutteh sugteeh, tohuk lakal nammay inkih ittat qanxaffe luk sugte… itta luk, itta luk… yeey… kee anu… qanxaffe luk suge.” Marmeladov uxxuk sooleh, kay xongolo kaah raqteh tan innal, usuk sissikuk isi kobbaayat kibbiimeeh, yooqobeeh, isi qanxaffe yeyyeeqeh, “Tohuk lakal, giftaw,” usuk uxxuk sooleh sugeek lakal–“Tohuk lakal, taqabih sababah, Dartsook part-in-tention akah yeceenih yanin innah abe. massakaxxah faxximtaamih taagah is daylimak sugte —tohuk lakal yi baxa Sofya Semyonovna walqin tiket beytam faxximta , tohih taagah is nee luk gexxam madudda . Ni baaxoh addal, Amaliya Fiyodorovna (Darya Frantsovna) lih abte angaarawal , Gifta Lebeziatnikov kaadu… hm…. Kaak kee Katerina Ivanovna fanat sugeh yan taqabi inkih Soniya lih suge . Naharal usuk Sonia isih bicsaanamih taamat sugeeh, tohuk lakal inkih yan marah isi massakaxxal sooleh suge: ‘mannal,’ iyyeh, ‘yoh innah tan kaxxa baritto le num, tonnah tan awka luk inki footimaamih addat geytimam duudaah?’ Kee Katerina Ivanovna kaadu taturtam madudda, is tet soolisseh… kee tohih taagah toh elle tekkem. Kee Soniya away nee fan tamaate, mangih ditek lakal; is Katerina Ivanovna lih angaaraw abteeh, is dudda haytam inkih teetih abte…. Is Kapernaumovs’ lih footima le, is ken luk lodge; Kapernaumov kosya numuy afti qanxix leeh, kay mango buxah mari inkih qanxix le af le. kee kay barra, nabam, qanxixxe af le. Inkih inki qaril yanin , laakin Soniya isih, partition off le…. Hm… yeey… kaxxaam qaskariyyoh yan mara kee inkih cleft palates le… yeey. Tokkeek, subci ugteh, inni qanxaffe luk, gabaak jannatal culseeh, kay gicloh Ivan Afanasyvitch fanah gexe. kay massakaxxa le ivan afanasyvitch, atu kaa taaxigee? Bale? meqeh, tokkeek, atu mataaxiga yallih numu. Usuk waksi… waksi yallih foocal; walah waksi diyaaya!… kay intiita qubul luk sugte usuk yi aydaadu yoobbe wak. ‘Marmeladov, inki adda dumaak yi qammalsimak sugte… Anu inki adda inni masquuliyyat lih koo beeyyo’—toh kaaduk usuk iyyem, ‘kassit,’ iyyeh, ‘away atu gexxam duddah.’ Anu kay ibah yan duyye fuguute—mabla dubuk, nummaak usuk yoo akah abam duudam, doolat num kinniimih taagah, uddurtiino le siyaasa kee ifu le mabla le num kinniimih taagah. Anu buxah uduureeh, anu ayfaf fanah gaceeh, qasbi geyam faxximtam warse wak, jannat, macaay abam faxximtam!…” Marmeladov qagitak qanxaffe luk sooleh. Too uddur inkih tan massoyna revelers dumaak yooqobeh suge gitaak yemeeteeh , qanxaffe le xongolo. of seven gad “The Hamlet” culmah addat geytimta.Tavern -keeper kee urri qusba-maritteh hangi kah yaceenim faxximtaah , usuk away kaxxaam qaku luk sugem kee more hek be. usuk awayih uddur geytimeh yan caalat qimmoh addah wagitak, Raskolnikov kaxxaam qimmoh addah wagitak suge. Yeey…. Katerina Ivanovna kee Sonia elle obbennal, racmatta neh abteeh, anu Jannat doolat fanah gexeh suge. toh tekkeh: atu ali innah dirab taceem duuddah, tuhinna takkay immay uncus. Away oson ibi amot gexak sugen, urru tibba haanama. ‘Semyon Zaharovitch maktabal taamitak suge, usuk rabboh yan, shh!’ oson buna yoh bicsen anu taamah gexak naharal kee sukuti yoh facisen! oson nummaak sukuti yoh geyaanam qemmisen, atu woh maay tobbe? kee oson mannal xiinisen lakqo ittat geyoonuh meqe sartanih– taban kee inki ruubli, kontom kopek, anu maqaddoosa. kebella, qutbi kamis————————————————————— ‘ Qimboh maaca maktabak uduure wak Katerina geeh Ivanovna afxagoh namma korsi alasse— shorba kee qasbo cado faras radish luk— nanu tohu fan soonitneh masuginno. Is faxe qaynatih sartan luk masuginna … inkih, laakin is isih gufneh gexxah tan innal isih ugusseh; kee is tu abtam faxxam hinna, is tu abtam faxxam hinna, is isih smarte up abteeh, is isi xagar meqennal abte, collar celsiisak, cuffs, kee tokkel is, kaxxaam baxsale numuk sugte, is qunxaah, meqeh tan giclo abte. Soniya, yi qunxa kacnoyta, dubuk lakqo catteh sugte ‘wakti’, is intem, ‘woh yoh mafaxximta amaatem kee mango adda koo ablem. ditek lakal num yablem duude waa wak takkem bictah.’ Atu tobbeh,toobbee? Anu afxagoh lakal qanxaffe luk sugeeh, atu maca takkaleeh : Katerina Ivanovna ni baaxoh abbobti Amalia Fyodorovna luk ellecaboh addah sittin way luk sugteeh , tohuk lakal kaadu buxah addal tet essere wayte . namma saaqatih gide daffeyak sugen, itta luk tutuccak. ‘Semyon Zaharovitch kaadu ayfaafay addat yan, away, kee qasbi geyuh,’ axcuk, ‘usuk isih isih gexeh sugeeh , isih isih isih yewqeh, gersi mari inkih qammaalaanam kee Semyon Zaharovitch gabah agle luk sugeeh, kulli num isi barittoh addat gexe. ‘ Atu tobbe, atu tobbe? ‘To be sure,’ iyya usuk, ‘Semyon Zaharovitch, kok taturte ayfaafayitte kassitak,’ iyya usuk, ‘kee atu woo foolish qaku luk sugte giclo, away xagana culteeh, away kaaduk nanu koo sinnim umaaneh geytimna,’ (atu taabbe, atu taabbe hinna, anu tobbe, ‘an usuk, ‘an;’ kaxxa numu.’ Kee toh inkih, koh warsam faxam, is isih isih bicisseeh, uxxuk wantonness hinna, kaxxaam qimmoh addah; bale, is inkih isih taamine, is isih isih ruffa hayta, yi qangaral is abta! Kee anu tet maqambaala, hinna, anu tet maqambaala!… Laca ayrook naharal anu naharsi lakqo teetih baahe wak– labaatannaa kee sidiica rubel morootom koppi inkih– is isi poppet yoh secte: ‘poppet,’ inte is, ‘my little poppet.’ kee nanu ninnih sugne wak, atu edde raddee? Atu qaxmaqaane yoo matakkala, atu mangom yoo matakkala , hinnaa?… Meqeh, is yi xagar diggal, ‘yi qunxa poppet,’ inte is.” Marmeladov yiggileh, musuyya iyyam gabbate, takkay immay garciik kay quxeenah qanxix qemmiseh. Usuk isih lowsiiseh, numtin amoh weelo, koona bar bargeh addat, kee uxih ta qanxaffe le kacni isi barra kee xaylo lih lickstenev in. sensation. Usuk akke yemeeteemih taqabi kaat boodeh. » Massakaxxa le giftaw, massakaxxa le giftaw, » Marmeladov isih is qaffoysak weeqeh– « Yaa, giftaw, akkuleh tamah inkih koh asaaluk sugtem celta, gersi marih innah , kee akkuleh anu dubuk koh bohoytam life detail hinna. anu. Anu inkih cussutam duudah…. kee inkih yan jannatih ayro yi mano kee inkih tan bar anu tatre soono mannal anu inkih massoysam duudam, kee mannal sartan inkih tan urru, kee mannal anu tet rabboh aceem, kee mannal anu inni baxa catam duudam dishonour kee tet gacsiyyi buxah marah…. more, And of the bosom of . Meqeh, tokkeek, giftaw” (Marmeladov cubekal qimmoh qaynat yeceeh, isi amo fayya heeh, isi ankacsa numih gabat wagitak) “meqeh, kaxxam ciggilta ayro too soono inkih lakal, toh yaanam, hununuh koona ayrok naharal, bar, culma le giclo, garqah innah keterina stox of, I the boyv yok culentak raqtem eyyeq , magideh sugtem anu habbaaleh, kee away yoo wagit, inkih sin! Anu buxak yewqeh yan koona ayro kinnim kee oson wokkel yoo gorrisak geytimaanam kee yi taamah gaba kalti, kee yi yuniformi Masri holholul tan tavern addal geytima. Anu liyoh an sartanat milaageh an… kee kulliimih ellecabo kinni!” Marmeladov qarsa isi fist lih yeyyeeqeh, isi moddin yeyyeeqeh, intiita yeyyeeqeh, isi elbow lih kaxxaam qimbbiseeh, takkay immay minitik lakal kay fooci cubekal milaagimeh , usuk Raskolnikov fanah wagitak, asaaluk iyye. « Tasaaku Anu Soniya abluh gexe, Anu tet esseruh gexe yoo ugussuh! Usug-usug-usug! » « Atu is koh teceem maxcinnaa? » weeqeh qusba-mamaate marak numuk teyni; usug qangor qiy iyyeh guffaw fan gexe. “Ta kaxxa quart tet lakqot xaamimteh sugte” axcuk Marmeladov isih Raskolnikov dubuk yaabe. “Soddom koppiik is isi gabat yoh teceeh, tet ellecaboh, inkih luk sugte, anu elle ublennal…. Is tu hinna, is dubuk qangara sinnim yoo wagte…. Ardi bagul hinnay, tokkel… oson lab marah taqabi lon, oson weeqan, laakin oson ken maqambaalinnon, oson ken maqambaalinnon yer ! Laakin, ken maqambaala, ken maqambaala! is ken faxxa , eh ? Atu edde raddeh, giftaw, woo qaxmaqaane inkih maca kinnim ceddah inna ? kee akkel anu soddom koppiik beeh maqub ! Usug isi kolba kibe raaxe, takkay immay maqab maraaqinna. shacale foyyah sugte. « Macaay atu kah nacsittam? » Qagitaak ken xaqut sugeh yan tavern dacrise deero abe. asaaluk qiyto kee walaa xiibitte katayte. Asaaliyyaa kee xiibitte elle tekkem, abbinotteh tan maritte kee kaadu, tu obbe wayteh tan maritte, takkay immay, doolat taamah afkan yeceeh yan numih muuci, wagitak sugeenim . « Nacsitah! Anu macah nacsitah? » Marmeladov garciik yeybeleeleqeh, sooleh isi gaba fiddinowteh, usuk dubuk too essero qammaala. « Macaay anu kah racmattaah, atu intem? Yeey! Yoh racmattam matan! Anu korosul gacem faxximta, korosul gaceyyom faxximta, racmatta mali! Korsil yoo gactam faxximta, oh garkure, korosul yoo gactam faxximta! Kee tokkeek anu innih gexeyyo korosul gactam faxximta, toh merry-making tear hinna, Do you suppll I seeek ! too pint kok salfa luk suge? Toh taqabi anu gorrisam gubal, ximo kee taqabi , kee anu tet tammoyseh ; tet koros, consumptive step-mother kee gersi marih qunxa xayloh, tet ardi abba, kay beastliness lih racmatta luk sugte say num ankel taniih?’ Kee Usuk iyyam, ‘Anu inki adda koh qafu abeh…. Anu inki adda koh qafu abeh…. Ku zambitte mangoh tan qafuuta koh abeh, atu kaxxaam kicintoh tanim….’ Kee usuk yi Sonia qafuuta abelem, Usuk qafuuta abelem, Anu toh aaxigeh… Anu inni kalbit sugeh an wak usuk tet luk sugem just the vil and , kee meqem kaban…. Kee Usuk inkih ken luk abe waqdi, tokkel nee seecele . Nanu inkih, qaybi sinnim , kaak foocal soolenno, ‘Isin cereyya kinnitoonu, kay asta luk bicsenno, laakin isin kaadu ama!’ kee cogda le mari kee too cediyyi iyyaanam, ‘Yaa Rabbi, macaay atu too mara kah hirigtam?’ Kee Usuk iyyam, ‘Tah macaay anu ken geysiiseh, oh yeh qilmi, tah macaay anu ken geeh, oh yeh afhimte, toh keenik numuk teyni isih tamah akah faxximta innah aaminem maduuda.’ Kee Usuk isi gaba neh yeyyeeqeh , nanu kaak foocal radna… kee nanu weeqeh… kee nanu inkih edde radna!… kee inkih edde radna, Katerina Ivanovna walah… is edde radna…. Yalli, ku doolat tamaate!” kee usuk korsil rade yecleh, kee cato sinnim, num mawagta, qaduuk isi dariifa habbaale kee adda xer mablat culte. Kay qangor mango assakat ginte; dagoom tibba sugte; takkay immay xayuk asaaliyyaa kee xiibitte qagitak tontobbe . « Woh kay mabla! » « Isih duquurinnat yaabe! » « Usuk meqe kutbe abeena! » Kee tonnal, kee tonnal. “Genxay, giftaw,” iyye Marmeladov inkih inki adda, isi amo fayya heeh, Raskolnikov lih yaabe–“yoo luk ama… Kozel qari, qarwa fanah wagitak. Anu Katerina Ivanovna fan gexa–wakti anu abeh.” Raskolnikov dagoo udduruh gexam faxak sugeeh, kaa catam faxak suge. Marmeladov isi yabti muxxi isi ibittel xakak waytem kee qunxa numul kaxxam qekitak suge. Oson namma aw sidiica boolih maaqatta lon. iskireh yan num qari xayyoowak gexan wak bohoy kee badit kak rade . « Katerina Ivanovna hinna anu away kak meysitam, » usuk uguuguseh — »kee is yi dagor hirigtam qimbisele. yi dagor maca taqabi le! yi dagor taqbissa! toh anu axcem! nummaak toh tayse is tet hirigtam qimmissek, toh hinna anu tet meysitam… intiita… tet xabanak qisi, kaadu, yoo meysissa… kee tet ufuy rubti kaadu…. Atu woo biyaakah addat yan mari mannal ufuy ruubam tablee… anu urri weeqak meysitah, kaadu…. Akah kinnim, Sonia keenih beyte waytek… Anu maaxiga tekkem sifrach, Anu maaxiga! qansari yoh hinna, laakin rufto sinnim. Nummah anu tet sinnim geyam maduuda…. Toh tayseemih taagah , tet kalbih qansarittam tayse… Kozel qari yan, kabinet-maker… Jarman, well-to-way !” oson gasoh addaak fereyhayto raawal fan culen. oson dagah gexen wak caddo dite kee dite temeete. Taban kee inki saaqatah sugteeh , Petersburg magaalal cagay bar numma luk sugteeh, awayih uddur kaadu lowsis gubat sugte. caddoodak dagah exxal yan wasakle qunxa albaab fakut suge. kaxxam boolale -mabul footima tabna maaqatta xexxaaral iffonta shamqah ellecabo; culmeenak inkih tanbulle. toh inkih taqabi luk sugte, kulli qaynatih calagtot qanxixxe, baxsa luk urri sartan. allak exxak exxal calagte warkat fiddinowteh sugte. derret qarkayto sugtem bictah. Qari addal namma korsi kee soofah addat Ameerikah aracal, booxal kibbimteeh, foocal kaadu, old deal kitchen-table, rangi kee lowsiisih addat sugte. tarbeezak exxal sooleh qeerissa shamqa birti shamqah addat. toh tekkeh too buxa mari sinnih footima loonum, footima exxa hinna, takkay immay ken footima abinah tatur. Gersi footimaami fan gexa albaab , hinnay kaadu, Amalia Lippevechsel elle kurruumak sugte armaadiyol, garab fakut sugeeh, addat qanxaffe, qanxaffe kee qanxaffe luk suge. Sinam wokkel kardi digirtam kee shaahi taaqubem celta. Qangor kaxxam siirat sinni qaynatih udduruuk uddur haadda. Raskolnikov Kateriina Ivanovna inki adda yaaxigeh. Is kaxxam xeerih, qakuleeh qaxmeqe barrak sugteeh, kaxxam qaku luk sugteeh, qaxmeqe data burraacin dagor kee xabanak qaxmeqe dagor luk sugte. Is isi qunxa qaril gubaak dagaak gexxaah , gaba isi alil xukkutak sugte; tet soktoota kaftem kee tet ufuy rubti ramooda yiddigille ufuyrubtih addat temeete. intiita teetik liqnah innal uruffa haytaah, angagoyye sinni intit wagitte. kee too adoobi kee rufto foocal ellecabo urra ifi shamqa- ellecabo digir amol toh biyak biyak le assakat le. Is Raskolnikov soddom sanatih addat sugtem celtaah, Marmeladov lih meqem kaban luk sugte…. Is ken obbe waytem kee ken culteh sugtem celta. footima alifut sugte, takkay immay is dangabi mafakkinna; caddoodak suruy ugte , takkay immay caddoodah albaab alfimeh masuginna. adda qarwak qammurreera tinbaakoh qeeri leeh amoh, is kixitteh, takkay immay albaab maalifta. qunxa awkay, laca karmat tan awka, xiinit sugte, baaxal cibimte daffeyak tet moyya soofal hayya hayteh. Awki liggidat naba sooleh weeqak kee gonat axaxitak, balkih usuk hudunuh yoogoreh suge . Kay xaqut sagaal karmat tan awka, xer kee qaku le, qaku leeh, qaku le chemise luk, ancient cashmere pelisse, isi lakbal culteeh, xer waktih addat, qanxaffe luk, qanxaffe luk sugte. tet magoy, caxxah innah qaku le, tet toobokoytih fillat maroh suge. Is kaa tascassuh gabbatak sugte, tukteena kaah tutuctot, kee is dudda haytam inkih abte kaa dacrisuh qagitak kaak weeqak. too uddur tet kaxxa data intiita, too uxih nabam celta tet qaku le foocal, tet ina wagittak sugte alarmi luk. Marmeladov albaab fanah macula , laakin kaxxa albaab fanah culteeh, Raskolnikov foocal kaak gutqe. barra qibnaytu tubleh soolisseh baxsa sinnim foocal kaak, isih temeete dagoom kee qaduuk cakkumsutak macaay usuk kah yemeetem. takkay immay sumaq is faatacisseh too usuk ciggiila footima fan gexa , usuk tet addak tatraama tokke geyuh. Kaak uxih wagitak , is albaab alfimtuh iroh tan albaab fanah gexak , isi baqli albaab fanah gulubuh gacteh tan waqdi, cubekal qanxaffe luk sugte . « Yaa! » is naqabu luk weqteh, « usuk yuduureh! Baatil abe! qangi!… kee lakqo ankel taniih? ku giibih addat tanim macaay, yoo uybulluy! kee ku sartan inkih baxsa le! ku sartan ankel yaniih? lakqo ankel taniih! yab! » Kee is kaa gorrisak radde. Marmeladov rammitleeh ammirtimak namma mogoy fayya heeh goranah luddittel. inki farthingi wokkel masuginna. « Lakqo ankel taniih? » is weeqeh— »neh racmatta, usug inkih yaaqubem duuda? alil taban kee namma lakqok raqte! » kee naqabut is xagoorut kaa tibbixeeh footima fan kaa hirigte. Marmeladov nammeyhayto tet macal xabcinuk gulubuh gacca iyyeh. « Kaadu tah yoh sabhalal! Tah yoo mabiyakta, takkay immay yeeytale con-so-la-tion, ho-nou-red giftaw, » usuk seeceh, isi amoh xagor kee wonnah axaxisak, walaa inki adda isi qarsa baaxol rade. baaxal xiinih yan awki ugteh, weeqam qemmise. awki gonat yan inkih yan lowsis weeh diriirigo kee kaay qimmiseh isi maqanxah fan qanxaffe le qarkakisat, iyyaanam duuduntah. kaxxa baxuwwa caffih innal axaxxak sugte. « Usuk yooqobeh! usuk inkih yooqobeh, » baacoyti barra qaago garuq luk qiyto abte– »kee kay sartan gexeh! Kee oson satqiteenih, satqiteenih! »– kee tet gaba qimbbiseh is urru fan tescessimeh. « Oh, abaaro le mano! Kee atu, atu qaybi mantu? »— is inkih inki adda Raskolnikov— »tavern fanah! Atu kaa luk sugte? Atu kaa luk sugte, kaadu! Gex! » Qunxa num qangara axce kal sissikuk gexak suge. Adda albaab baar luk fakkiimeh sugem kee essero foocitte teetil wagitak sugte. foocal yasuuleenim xabaxittee kee sigaara kee moyyaayi koofiyat hayya heenih sinni dunuqeenih albaabal. Ossontah addat, dressing gowns fakkiimeh yan, costume unseemly scantiness, inki inki mari karditte gabat luk suge. oson baxsa luk diverted, Marmeladov, isi amoh xagor giitak, toh kaah consolation kinnim warse wak . oson walah footima fan yamaateenim qemmisen; ellecaboh sinister shrill outcry obbe: tamah Amalia Lippevechsel isih ken fanat culteh sugteeh, isi fashion lakal amri diggoysak sugteeh, boolhaytô addah barra bohoy hayteh, coarse abuse luk tet amrisak, ciggilta ayro footimaak tewqeh. Usuk yewqeh yan waqdi, Raskolnikov isi gaba isi gibdaabinat hayya heeh, tavern addal isi rublih lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lakqoh lowsis abak, lowsis gubat gaceh yan wakti luk suge. caddoodak lakal, usuk isi mesenkaca milaageh wadirih gexe raaxe. « Macaay duquurinna abeeh, » usuk isih is yuscube, « oson Soniya lon kee anu innih tet faxa. » Laakin away wadirih beytam duude waytam kee faxe way usuk tet beytam duude waytam celsiisak, usuk isi gabah agle luk tet yeyyeeqeh, isi lodge fanah gexe. “Sonia pomatum kaadu faxxa” iyyeh, usuk gitaak gexa wak, usuk malignantly asaaluk suge–“tannah yan smartness lakqoh lakqoh…. Hm! Kee Sonia isih asaaku bankrupt takkem bictah, akah kinnim umman way risk, hunting . kaxxa digir… dahab dagaanam… lakal oson inkih yi lakqok iroh beera laqna sinnim akkele. Soniyah nagaale! mannah yan maqaadin oson wokkel coteenim ! Kee oson teetik tayse xoqoyso abak geytiman! Yeey, oson kaxxam edde xoqoysiman ! oson teetil weeqeenih kee edde barten. Num kulliimih barte , qayxiixa!” usuk mablah addat cule. « kee macaay anu hoxeh anih, » usuk weeqeh garciik dagoo uddurih mablak lakal. « Macaay num nummaak duquurinna akke waytek, num amolladih, axcem, inkih tan seehadayti baxi samad–tokkeek raqtem inkih naddoosu, uxxuuk celsis qarkakisa kee toh inkih adaf mali Mafdaga 3. Usuk udurruteh ugteh suge xinti diggalsimak lakal. Laakin usuk ugteh sugem bilious , naqabu luk suge, kee isi footima naqabu luk suge . gidaaritte, kee toh kaxxam addah tan num, caddok dagah yan uddur, biyaakitteh sugteeh, kulli uddur , usuk isi amoh wagitak, footima luk suge: sidiica korsitte sugte, rather rickety, tablen tablen, u on the lay the books ; mango uddur xaggiime wayte.Kaxxa qilmih soofa inkih inki gidaar kee footimaak garab lowsis gubat hayteh sugte, laakin away qarkaytoh addat sugteeh, Raskolnikov qarkaytoh addat sugteeh, mango adda usuk elle sugeh yan innal, unsheets, without . kay moyya inki qunxa barkuma luk, usuk elle sugeh yan linen inkih, saytunih kee wasak le, gitaak soofah soolak sugte . shell, kee walah taama abeynit awka qammaltam faxxiimak sugteeh, inki inki adda kay footima fan wagitak, usuk nervous irritation luk sugeh yan caalatal , inki inki caagiidal inkih hangi kah yeceeh yan kay landlady ellecabo namma ayyaamih addat , usuk yoh ruube weem takkay immay . gexeh kay afxago sinnim Nastasya, cook kee dubuh yan taama abeynit, kaxxaam ruffa edde inteeh, inkih tan footima fiyne kee taama qimmisseh sugte, dubuk ayyaamat inki adda hinnay kaadu is kay footima fanah fiyeena luk sugteeh , woo ayro kaa ugusseh sugte. is kaah seecteh, “sagaal taturte, anu shaahi koh baahe; atu kolba litoo? Anu atu qadlinaan luk qulultam akkale? » Raskolnikov isi intiita fakkiimeh, Nastasya qimmiseh “Baaxoh addah abbobti, eh?” usuk essereh, caatih kee biyaakita foocal soofal daffeyak “baaxoh inah, nummaak!” Is isi qanxaffe le shaahih qaynat qaku leeh, qanxaffe le shaahih qaynat kaak foocal hayteeh, namma walqin sokkar qanxaffe luk sugte . kee qunxa soseej yoh gey, qidoh, casamâ cadoh qaril. » “Gaqammo Anu ta minitit koh xayyooseyyo, laakin atu sausage aftok dagoo cabbage soup geytam mafaxxaa? tah inayta shorba, kimaali. Anu kimal koh daagiseh, takkay immay atu udurrutteh temeete. ah meqe shorba.” Suuqunta elle geytimtekkel, Nastasya soofah addal daffeyteeh, kaxxaam yabta barra kinnim kee “Praskovya Pavlovna yaanam poliis fanah koo yaabissa ” inte . Is maca faxxaah? » “Atu teetih lakqo mameklaay, footimaak tewqem madudda. Toh macaay is faxxam, digga haytuh. « Sheytan, toh ellecabo qallay, » usuk qanxiseh, isi moddin riyak, « balle, toh yoh matakka… away. Is duqur, » usuk xongolo fayya hee. « Anu gexxa exceh tet lih yaabeyyo asaaku. » « Duqur is kee hoxa mali, hununuh yoo elle an innal. Laakin macaay, atu kaxxam agiru tekkek, atu akkel kiis innah dirab taceem kee tu taybulleem alle waytaah? Inki adda atu iroh tawqeh sugte, atu intem, urru barissuh. Laakin macaay atu tu kah abe waytam away? » “Anu abah an…” Raskolnikov qimmoh addah qimmiseeh, qimmoh addah qimmise. « Macaay abtam? » « Taama… » « Maqaynatih taamaay? » “Anu ascubeh an” iyyeh gacseh, sooleh sugeek lakal. Nastasya asaaluk teyseh sugte. Is asaaliyyah tomcowwem kee faxem tet ruffa hayta waqdi, is ankacse wayta way asaaluk sugteeh, diriirigo kee axaxo inkih is biyaktam fan. « Kee atu isi mablal mango lakqo abtee? » is illacaboh qaddoysaanam xiqteh . « Inki num kebella sinnim baritto yaceem maduuda. Kaaduk anu teetik biyaakitah an. » « Isi gaqammoo kee mutuk lih maqambaalin. » « Oson barittoh dagoom meklan. Dagoo nacaas maca xoqoysi leeh? » usuk gacseh, qammaxxaagah, tonnal gacsa isi mablal. « Kee atu inkih inki addat gadda geytam faxxaa? » Usuku qibnaytuh tet wagte. “Yeey, anu gadda faxa” iyyeh, uxxuk soolek lakal, diggaluk gacse. « Maasissikin, atu yoo meysiisissah! Gaqammo koh geyyo inna hinna? » « Ku maganak atu kah abtennah. » « Ah, Anu habbaale! Ayyufta koh yemeete kimal atu irol sugte wak. » « Ayyufta? yoh! miyyak? » « Anu axcem maduuda. Anu innih sidiica koppih postah numuh ecee. Atu yoh mekeltaa? » “Tokkeek yoh bah, Yallih taagah, bah,” axcuk Raskolnikov kaxxaam ruffa edde iyye–“meqe Yalli!” Inki minitik lakal ayyufta kaah baahen. toh ten: kay inak, rakaakayak R—-. Usug tet beeh yan waqdi burraacineh. Ayyufta hirgeemih der uddur suge , takkay immay gersi cuso garciik sorkocô baxat kaak mudde. « Nastasya, dubuk yoo cab, maqaaneh sabbatah; akkel kok sidiica koppi yan, takkay immay maqaaneh sabbatah, isissikkaay gex! » Ayyufti gabat kaak diriirigak suge; usug tet foocal fakam mafaxa ; usug tama ayyufta lih dubuk raaqam faxe. Nastasya yewqeh yan waqdi, usuk sissikuk isi qanxaffet culseeh, fuguute; tokkeek usuk , qunxa, sloping gabâ kutbe, kaxxaam meqeeh, kaxxaam meqeh tan, inki adda kaa barisseh tan inah, lih angaaraw luk suge. Usug udurruteh; usug tukteenak meysitam ceela. usuk illacaboh fakeh tet; toh qilsi ayyuftak sugte, namma awunsik daga qilsak, namma kaxxa warkat warkat kaxxam qunxa gabah kutbet buulen. « Yi massakaxxa le Rodya, » tuktubeh kay ina— « namma alsih addat anu ellecaboh ayyuftal kollih yaabeh suge toh yoo taqbisseeh, bar yoo ugusseh, ascubuk. takkay immay anu asmiteh atu yoo madaare wayta yi tibba. atu taaxigeh mannal koo kiciyyom; atu inkih nanu wagittam faxximta , atu ni tiya, Dounia, ni tiya. rooka toh yol anu obbe wak atu jaamiqat teceeh dago alsitteh addat, isih dacrissuh dudda sinnim kee atu isi baritto baytem kee kok gersi taama mannal koo catam duudaah yi bool kee labaatanni rubli sanatal penshiin taban kee koona rubli anu koh ruubeh an affara alsittek naharal anu aaxigem , Ivanovitch Vahrushin ta magaalah addal yan badaaqise. Usuk meqe sorkocô baxi le num kinnim kee ku abbah kataysa kinnim tamixxige . nummaak nanu ninnih meqe saamih unkaqiino abnam bictah away, toh anu koo aysixxigem sissikuk , atu fayramisseh ten, massakaxxa le Rodya, too ku maqanxa yollih mannowta taturte lica ayyaamitteh kee nanu fooca fan mabaxsimna Yallah fatta taguuge, tet ganditte kullim gaba kalteh, takkay immay atu elle amrisnam dudnah . awakâ fanah koo qelliseh sugem namma alsih addat Dounia Svidrigaïlovs buxal kaxxa taqabi luk sugem yoh abte wak , woo uddur yoh yeyyeeqeh sugem. kee yoo esserteh koh warsam inkih tet caagid— maca koh gacsa aktubem duudaah ? Anu inkih tan numma koh uktubek, atu kullim qidda hayteh, nee fanah temeete, inkih tan gita gexxam faxximta way , anu ku caalat kee ku cuso aaxigeh, ku maqanxa kaadu qaybissam madudda. Anu innih qaago yirgiqeh suge, laakin maca abam duudaah ? kee, ossotinah, anu numma inkih maaxiga innih tokkeek. Tamah inkih taqabi kah tekkem, Dounia ken buxah marih addal governess akkuk arac geyte wak, kulli alsih addat tet qasbih exxah lakqok gaba kalteh sugteeh, tohih taagah, lakqok gaba kalteh tan caalatal, lakqok gaba kaltam madudda. Tama lakqo (away inkih koh baxxaqisam duudah, yi qimmoh Rodya) is qimmoh addah 60 rublih lakqo koh rubtuh, woo wak kaxxaam faxximtaah , tatre sanat nee geyte. Nanu tokkel koo duquurusneh, ta lakqo Douniyah lakqok temeetem axcuk kutbe abneh, laakin woh tonna hinna, away inkih koh warsam, kah kinnim, Yallah galab xaga, caagid cubekal meqe gurral milaagimeh, kaadu Douniyah koo elle kicnam kee is elle tan sorkocô baxi elle tan innal taaxigem duddah . Naharal nummaak Gifta Svidrigaïlov tet kaxxaam ruffa edde iyyeeh, tablen aracal massakaxxa sinnim kee jeering remarks abak suge …. Laakin anu too qansarih addat inkih gexam mafaxa, away inkih gaba kalteh tan waqdi, tu sinnim koo taqabiseh. Uxxuuk, Marfa Petrovna, Gifta Svidrigaïlov barra kee inkih tan buxah marah meqem kaban kee meqem kaban luk sugeenim takkay immay, Dounia kaxxa taqabi luk sugte, baxsa luk Gifta Svidrigaïlov, isih elle sugeh yan gicloh addal , Bacchus gicloh addat suge. kee mannal takkaleeh toh inkih sarra baxxaqimteh? Atu elle taaminem, tama cabuli num, Douniyah giclo qimmol elle qimmissem, takkay immay, qaybi kee qaybih gicloh addat, giclo qimmisseh sugtem. Possibly usuk isih is flight hopes wagsiisak, isi sanat kee buxah abba kinniimih taagah, isih is wagsiisak, isih is wagsiisak, isih is wagsiisak; kee toh kaa bakcarrisseh Dooniyal. kee nummaak, nabam, usuk niyaatam kay adab kee anqasa adabi numma gersi marak qellisuh. Laakin ellecaboh usuk inkih tan lowsis yeyyeeqeh, Dounia fakut tan kee qaybi le proposal abak, inkih tan qaynatih inducements kee offering, kalah kaadu, kullim inkih yeyyeeqeh, gersi estate isi, hinnay kaadu, iro baaxoh addal, tet yeyyeeqeh. Atu is elle gexxem inkih fayramissam duuddah! Tet caalat inki adda cabaanam lakqoh lakqoh sababitte dubuh hinnay, Marfa Petrovna, celsiisenta elle tamixxigem: kee tohuk lakal Dounia buxah addal sissin qaynatih taqabitte kataasak sugte. Kee toh yaanam Dounia kaadu bohoy le scandal kinnim tamixxige; woh raaqe waytam akkuk ten. Baxaabaxsale gersi sababitte sugteeh, Dounia gersi 6 ayyaamih addat woo qarik yewqeh yan. Atu Dooniya taaxigeh, asmatah; atu taaxigeh is magid yakke agiru kinnim kee is magid yakke maqar le fayxi lem. Douniya mangom coolaysittam duddaah, kaxxam gibdi caalatal kaadu is isi maqar dacrissuh dudda le. Is hellay yoo bakcarrissaamak meysitak kullim yoh maktubinna , nanu garuq sinnim angaarawat sugnem takkay immay. toh inkih gaba kalteh kaxxam cubekal. Marfa Petrovna, qawwalaylah addat isi baqli Dounia garden addal xayyoosak sugem kee, tama afkanal kaxxa maqnisso abak, tama taqabih sabab tet celsiisak, tet fanah culte. caxaaxuwi aracal ken fanat bohoy le arac yekke; Marfa Petrovna Dounia strike abteeh, tu aabbem faxe waytaah, saaqat inkih tet lih angaaraw luk sugteeh , tohuk lakal Dounia inki adda yoh culteeh , tet linen kee tet sartan, inkih pell-me luk culte . Kaadu kaxxa rob radeeh, kaadu, Dounia, qaybi kee qaybi, buqre abeeni luk, fakut tan carbih addat, inkih tan taban kee malcina verst magaala fanah gexak sugte . dubuk ucsub away ma gacsa ruubam duudak en ayyuftal anu kok gee namma alsak naharal kee maca aktubem duudak en? Anu qaago yirgiqeh suge; Anu aktubem maduuda atu numma kah kinnim atu kaxxam farcik masugitto, rabtem kee naqabu, kee uxih maca abtam duddaah? Atu dubuk isih is bayissam duddah, kee, kalah, Dounia tet maqambaala; kee yi ayyufta qunxaamak kib yi sorkocô baxi rookak kibuk suge way, anu maduudiyyo. Inki alsih addat magaala tama taqabih addat tan giclo-abak sugteeh, tama giclo-abak sugteeh, Dounia kee yoo, giclo-abak sugteeh , giclo-abak sugteeh, giclo-abak sugte giclo-abak sugteeh, giclo-abak sugte giclo-abak sugte . Inkih tan ni aytî gexxo nee soolisseh, gitaak num hellay neh qununna , kee anu bartem inki inki dukkaan abeenitik kee kutbe abeenitik qaybi gital nee xaafisaanam niyaaten , ni qarih albaabitte qanxix luk sugeenim, tohih taagah baaxoh abbobti nanu cabnam faxximtam neh warsam qemmise. Tamah inkih Marfa Petrovna deqsitta numih gabat sugteeh, Dounia lih angaaraw luk sugteeh, kulli buxah addal tet qanxaffe luk sugte. Is cuggaaneh addal yan mara inkih taaxigeh, woo alsat magaala fanah tamaateh sugteeh, is kaxxaam yabtam kee isi buxah marih caagiidah giclo abtam faxxaah, baxsa luk inkih tan baqla kee kulli numih giclo abtam faxximta— toh inkih district hinna— tohih taagah ux waktih addat is isi xaagu baxcisak sugteeh , magaalal dubuh hinna. Yoo biyakteh, laakin Dounia anu abte taamak muxxi yoo taqabiseh, atu kaadu is inkih elle qansarisseh tan innal yoo qanbaltam kee yoo qanbaltam faxxam tablem faxxek! Is malayka! Laakin Yallih racmatta, ni taqabi uxxuk yewqe: Gifta Svidrigaïlov isi giclo fanah gaceeh, Toobbeeh, Dounia lih angaaraw luk sugeeh, usuk Marfa Petrovna foocal Dounia celsiisenta elle tamixxigeh tan innal, Dounia Petrime kee Marfame kaah yeceeh yan ayyuftih qaynatal, Marfa Petrovnah foocal yeyyeeqeh yan ayyufta. caxaaxuwi addat ken amol. Tama ayyufta, Gifta Svidrigaïlov tet gexek lakal, tet lih sugeh yan numtin amoh baxxaqsa kee sirri esseroora, usuk tet lih sugeh yan angaaraw diggoysak suge . too ayyuftal is kaxxa laqna kee naqabu luk kaa xayyowteh kay adabih rakiibo Marfa Petrovna wagittaamal, usuk abba kee buxah marih saqal kinnim kassisak kee kaah warissem mannah yan umaane kaak taqabi kinnim kee kalali qande sinni awka, rufto sinni num dumaak. Inkinnah, massakaxxa le Rodya, ayyufta kaxxaam meqeeh, kaxxaam meqeh tan kutbe luk sugteeh, anu kaadu qimmoh addah wagitak sugeeh, asaaku fan ximo sinnim wagitak sugem maduuda. Toh tonnal anuk, taama abeynit sumaq, kaadu, Douniyah migaq qaddoose; oson Gifta Svidrigaïlov isih elle tamixxigeh tan innal kaxxaam mangom yubleenih yaniinim kee yaaxigeenim — asmatah umman way taama abeynit elle takke innal. Marfa Petrovna inkih qimmoh addah wagitak, ‘again crushed’ axcuk isih elle yabtennal, laakin Dounia inkih qimmoh addah wagitak sugte. Kaxxam ciggilta ayro, caadah kinniimih taagah, is sissikuk Kaatedraal gexxeeh, gulubuh gacca inteh, ta qusba taqabih addat geytimtaah, isi dirki abtuh, Ni Marah, ximo luk, dooqa abte. Tokkeek, Kaatedralak saanih nee fanah temeeteeh, inkih tan xaagu neh warisseeh, kaxxaam weeqak, buxah addah toobokeeh, Dounia lih angaaraw luk, qafuuta teetih abtam essere. Inki subci, uxih uddur sinnim, magaalal tan qarwa kee kulli aracal inkih, ximo qimmisseh , Douniyah giclo kee tet giclo kee tet gicloh giclo, kaxxaam qimmoh addah qimmisseh. Macaay, is Dounia isi gabat tan ayyufta Gifta Svidrigaïlov fanah ruube ayyufta kulli numih gabat wagitak, sittat wagitak, copy akah beytannah abte— anu axcem faxximta, anu innih elle ascubennal. Tama gurral is mango ayroorah inkih tan magaalal gexak sugte , sabab akak inki inki mari gersi marah yeceenih yaniinim qimmoh addah wagitak sugeenim. Kee tohih taagah oson missoyna beyaanam faxxiimak sugte, tohih taagah kulli buxal is qammalsimtam sugteeh, kulli num yaaxigeh too tannah tan ayro Marfa Petrovna tannal kee tannah yan aracal ayyufta takriyeeh , ummatta kulli wak tet takriyem gaaboysak sugte, walah mango mari tet obbeh sugem gersi marih buxal keenik inkih. yi mablal kaxxa lakqo, kaxxam kaxxa lakqo inkih tan faxxiime sinniimi; takkay immay toh Marfa Petrovna kinnaane. Faxennal is Douniyah migaq inkih qagitak xissimtam duddaah , ta caagid inkih tan ignominy tet baqlih amol, dubuh yan num kinniimih taagah, anu nummaak kaa qimmise; toh nummaak cabuli kataysa kaxxam gibduk daylisak sugte. Douniya inki adda mango buxah marah baritto taceem esserte, takkay immay is cinteh. Cubekal kulli num tet massakaxxa luk daylisam qemmiseeh , tamah inkih mango taama abteeh, inki num iyyam duudah, ni gadda inkih away milaagimeh yan. Atu taaxigem faxximta, massakaxxa le Rodya, too Dounia suitor lem kee is naharal elle kaa digibtam oggolteh . Anu caagid inkih koh warsam faxa, ku oggol essere kal massoowem takkay immay, atu yoo luk hinnay ku maqanxa luk woo akkaawontit taqabi lem yot celta, atu tablem nanu qammallam madudnaah, ninni margaqa kok naabbem fan. kee atu woo aracal ane kal inkih tan numma cokmissam madudda. Tah mannal tekkem. Usuk dumaak Pyotr Petrovitch Luzhin deqsita numih migaq luk sugeeh , Marfa Petrovna luk kaxxa angaaraw luk sugeeh, tamakkel kaxxa giclo abak suge. toh kaak qimbimtem tet gabuuk baxxaaqissam kay fayxi ni ixxiga abtuh. Usuk meqennal geytimeeh, buna nee luk yooqobeeh, kaxxaam ciggilta ayro kaxxaam courtely offer abeeh, sissik kee margaqah gacsa abeh yan ayyufta neh ruube. usuk kaxxam agxele numuy Petersburg geyuh kaxxa sissikaane le , tonnal kulli uddur kaah gaalik yan. Qimbol, asmatah, nanu kaxxam cakkumsutneh sugne, toh inkih sissikuk tekkem kee qammalsime wayta gurral. Nanu inkih tan ayro nacsubeh yabneh. Usuk meqe taama le numu, elle rakittam faxximta, usuk namma taamah arac leeh , dumaak isi gadda bicse. Numma usuk morootom kee koona karmat yan , laakin usuk qadliino le prepossessing qaynat leeh, uxih barra lih angaaraw le, usuk inkih kaxxa massakaxxa leeh, presentable num kinni, dubuk usuk qunxa morose kee dagoom conceited celta. takkay immay nummaak toh dubuk assakat lem usuk qimboh mabul bicsa. Kee cubbi gey, massakaxxa le Rodya, usuk Petersburg fanah yamaate wak, usuk uxxuk abeh yan taama , cubbi gey, kaxxaam sissikuk kee sissikuk, ku gita elle tan innal, naharsi uddur kaa faxe wayta caagid yenek. Anu ta maabitina koh aceeyyo , usug meqe assakat kol bicseleemih asmat liyo . Toh tonnal anuk, faxe num edde radduh, inki num, sissin qaynatih mabloolii kee sissin mabloolih bicsaanam, kaxxaam gibdih tan, sissin qaynatih mabloolih qaynat kee sissin qaynatih mabloolih qaynat wagsiisak, sissin qaynatih mabloolih qaynat kee sissin qaynatih mabloolih qaynat diggoysaanam faxximta. kee Pyotr Petrovitch, mango astooti cokmi, inkitanuuk qimmo numu. Naharsi gufneh addal, nummaak, usuk abbinos num kinnim neh warse, takkay immay awayih uddur usuk elle qaddoysennal, mango marih giclo ‘of our most rising generation’ kee usuk inkih tan giclo abeenit saduh yan num kinnim warse. usuk meqe sittin gey iyye mangom, kah kinnim usuk dagoom kaxxiinitam ceelaah, ankacisam faxa , takkay immay tah ciggiila saqalah yan. Anu, asmatah, kaxxaam dagoom edde rade, laakin Dounia, usuk kaxxa baritto le num hinnay , usuk qilmi kee meqem kaban lem celta. Atu isi maqanxah kilqa taaxigeh, Rodya. Is diggaleeh, qarramtuleeh, sabrileeh, caalat maqaane le awka, takkay immay anu nagay elle aaxigennal is kaxxa sorkocô baxa le. Kaadu, kaxxa kacni kay xaqul, hinnay tet xaqul, laakin Dounia qilmih yan awka kinnim kee malaykah kalbi leeh, isi xaqul tet ruffa haytam isi buxah marah ruffa haytam isi dirki kinnim tamixxige. tohuk nanu meqe sabab mannu shakki, toh oggolimtam faxximta caagid massooweh yan kaxxa sissikaane. Toh tonnal anuk usuk kaxxa cubbi le num kinnim kee usuk, isih, isih, isih elle faxximta innal , isih elle faxximta innal, Dounia kaa luk tan. Kee inki inki qaynatih taqabitte, inki inki qaadoodi kee inki inki mabla baxsitte —————————-Dounia elle iyyennal, toh inkih, is isih elle kibal hayta, toh kaadu, sahli sinnim tu matan, kee too is gulguluh tan kaxxa mekla luk, dubuk ken fooca fan yan angaaraw kunnabna kee saanih tiya yakkem duudah. Usuk yoo yoogoreh, ceelalloh, naharal, abrupt, takkay immay toh meqennah kaak tamaatem bictah num kinniimih taagah, toh kaadu elle tan innal shakki mali. ceelalloh , kay nammeyhayto gufnel, usuk geek lakal Douniyah oggol, walal gexsitit, usuk yeybeleeleqeh too Douniyah ixxiga abak naharal, usuk isi mesenkacat madqeh meqe migaq le awka digibih, mehrat sinnim kee, kulliimiik dagah, inki numuy baacah abakraag luk suge , kah kinnim, toh usuk baxxaaqiseh yan num hinna , barra isi baqla isi fayxih innal tablem tayse. Anu ossam faxximta, usuk anu abeh an taamak muxxi meqennal kee meqennal baxxaqise , kah kinnim anu usuk abeh an maxcooca habbaaleeh, maqna dubuk kassitah. Kee, kalah kaadu, qaduuk design iyyaanam hinna, laakin, walal laqnal yewqeh, tohih taagah usuk lakal isih is massoysam kee sissikuk abbinoysam faxa, laakin inkih inkih inkih tan giclo kinnim yoo qimmisseh, anu kaadu tohuk lakal Dounia lih yaabe. Laakin Dounia taqabih addat sugteeh, ‘qangor taama hinna’ axcuk gacseeh, toh, asmatah, nummaak numma kinni. Dounia inkih tan bar xiinak sugteeh , anu xiineh sugem celtaah, qarkayto fanah gexak, bar inkih footima fanah gexak sugte; ellecaboh is aykoonuk foocal gulubuh gacca inteeh xer waktih dooqa abteeh, saaku is margaqa beytem yoh warisse. « Anu naharal elle baxxaqiseh sugem Pyotr Petrovitch hudunuh Petersburg fanah gexaah , kaxxa taama leeh, usuk madqah biiro fakam faxa. Usuk mango sanootah sivil kee commercial litigation gexsiisak sugeeh , gersi ayro dubuk seneter addal faxxiima caagid yeyseh yan. usuk Rodya an, Petersburg addal geytimam faxximtaamih taagah . kaxxa xoqoysi koh, kulli gital nummaak, kee Dounia itta elle geyneh, ta ayrok xabba haanam, atu isi taamah addat cultam duddaah, tonnah kaadu , ku future elle tamixxigem kee diggowtam faxximta . dumaak Pyotr Petrovitch lih walal abeeh, usuk isi gacsal cubbi luk sugeeh, usuk kutbe abeena sinnim geyam duude weemih taagah, qunxaaneyti lih angaaraw luk sugem tayse, dubuh dumah yan num dirkih fitted sugem tekkek (as though your express doubn be doubn!) jaamiqatal bartaanam isi maktabal taamah wakti koh cabtam faxximta . barteena madqah.Anu tet lih inkih tan sittin gey liyo, Rodya, kee tet ekraaro kee niya inkih tan ummattah gabat agle lem celta . cubbi akah yaceenim , tama ekraaroora Pyotr Petrovitch luk yaabanam, baxsa luk, usuk abbinoysa num kinnim kee tamah inkih xamcinuk, toh inkih kaah celtam, ayro-soono kinnim kee, Dounia hinnay, anu kaadu, kay barittoh addat, nek faxximta qangara kinnim tamixxige. naharsi aracal, kah kinnim toh isih taturtam faxximta, sarra, kee usuk shakki mali qangor bayse kal isih abelem, (as as if he can refused Dounia that) kaxxaam qimmoh addah atu isih abte taamah addat kay migdi gabah gabat gactam duddah, kee Ta cato meqem abittoh egla hinnay, isi taamak geyteh tan qasbi innal hirge. Dooniya inkih tannal massossam faxxaah, anu tet lih bicah. kee nanu ninni ekraarot mayabna gersi sababah, toh yaanam, kah kinnim anu baxsa luk atu naharak kaat garayte wak inki gid takke cuso koh tammullem faxa . Dounia koo wagittaamal kaxxaam ruffa kaa hayta wak , usuk numtin amoh addal, isih, isih, isih, isi mablah bicsaanam faxam, usuk isi mablah bicsaanam faxam warse. Atu taaxigeh, yi qimmoh Rodya, anu innih elle ascubennal, inki inki sababitte (Pyotr Petrovitch luk tu hinna immay, uxxuk inni cankah, celsiisenta, fancies) anu innih, baxsa luk, ken luk gexaanamih taagah , giclo gexseenik lakal. Anu usug yoo arcibisaah, fooca fanah inni baxa luk sugeh an wak , usuk aham fan tu edde yaabe week, usuk uxih edde yaabeemih taagah; takkay immay anu cineyyo. Anu inni manol inki addaak muxxi escessem, baqli sinni inah inah lih gexaanam maduudan , anu kaadu faxe numih gital qunxa num akkem mafaxa , kee inni fayxih, kaadu, kaxxaam currik gacam faxa, tohih taagah anu innih gaqammo liyooh, tonnah tan xaylo koo kee . Xiqqimmataamal, anu ku xaqut yan aracal, kaxxaam ruffa yoo hayta xaagih, massakaxxa le Rodya, anu inni ayyufta elle gaba kalteh an: ixig tokkel, yi massakaxxa le awka, nanu, laakin, inkih itta luk sugnam, kaxxaam ux waktit, inkih itta luk sugnam, sidiica sanat fan baxsimak sugneek lakal ! Tah _asmatah_ Dounia kee yoo Petersburg fanah gexenno, hununuh anu elle aaxige innal, laakin kaxxaam, kaxxaam xayi waktit, ayyaamah. Inkih Pyotr Petrovitch deqsita numuy Petersburg magaalal kaa wagsiisak wakti geyuh nee yaysixxige. Isih isih elle faxximta gurral gexsiisoonuh usuk sissik waktih addat, Ni Lady soom fanah, gexsiisam duudak yenek, hinnay toh kaxxaam sissikuk gexsiisoonuh, sissikuk gexsiisoonuh kaxxa doori digirta. Oh, mannah tan ruftooy Anu inni sorkocô baxat koo xukkuteyyom! Dounia inkih rufto luk sugteeh , is inki ayro joke luk sugteeh, tohih taagah dubuk Pyotr Petrovitch lih angaaraw luk sugte . Is malayka! Is away tu koh maktube waytaah, away tu koh aktube waytam yoh warisseeh, away isi kalam beytam faxxah tanim, mangom koh warissam faxximta, akah kinnim, dagoo laynitte tu koh warse waytaah, toh dubuk isih is taqabissa yaanama ; is tet kacanuu kee loowo sinni fugaane koh ruubam yoo esserte. takkay immay nanu xayuk angoorowenno, akkuleh anu mango lakqo koh ruubeyyo ayro hinnay namma ayroh addat. Away kulli num Dounia Pyotr Petrovitch luk gexaanam faxximtam obbeeh , yi credit cubekal qimmoh addah yewqeeh, Afanasy Ivanovitch away 75 rubles fanah yoo aaminelem aaxigeh , tohih taagah anu labaatannaa kee 35 rubles fanah yoo ruubam duudah. Anu mangom koh ruubeyyo, takkay immay ni safar awqenta wagittaamal sahli mayyu; Pyotr Petrovitch kaxxaam meqeh yan safar awqentih exxah addat geytimam, toh yaanam, usuk isih ni borsa kee kaxxa lakqo (woh kaaduk kay ixxigah addat geytimam faxximta), nanu inki inki awqentih addat geytimam faxximta. qimbô dago ayroora. takkay immay nanu inkih cisab abneh, yoo kee Dounia, ellecaboh qastiya fan, kee nanu nubleh safar kaxxa lakqo alle waam. Nek sagla tabanih verst dubuk railway fanah gexaanam kee nanu naaxigeh nan driver luk sittin gey abneh , tohih taagah gulguluh nan; kee tokkel Douniya kee yoo safarnam dudnah sidoc haytoh footimal raacat luk. tonnal anu kaxxam koh ruubam duudah labaatannaa kee konooyu hinnay soddom ruubil. Lakkin xiqah; Anu namma warkat buuleh aniih, mangom arac maraaqinna; ni aydaadu inkih , takkay immay mango tekkooka tekke! kee away, yi gaalik yan Rodya, anu koo oggoleh kee koh ruube inah barkat nanu nangoorowem fan. Douniya isi maqanxa, Rodya ikcin; is koo elle kicnannal tet ikcin kaadu is edde rad kulliimik daga koo kicna, isik muxxi. Is malayka kinnim kee koo, Rodya, atu kullim neh— nek inki qaago, nek inki sabhalal. Atu dubuk ruffa intek, nanu ruffa axcenno. Atu uxih isi dooqa abtaah, Rodya, kee ni Gineenit kee ni Catoh racmattal taaminee? Anu inni sorkocô baxat meysitah, asaaku irol yan qusba roocih gufne abtem bictah ; tonna tekkek, anu dooqa koh aba. Kassit, massakaxxa le awkaw, mannal ku qunxa mariinol, ku abba suge wak, atu isi salat yi gulubul lisp abteeh, nanu inkih woo ayro mannal rufto luk sugne . Wadaaqata, nanu nangoorowem fan lakal— anu laqinuk koo oggoleh, laqinuk, mango fugutto luk. « Ku raba fan, « PULCHERIYA RASKOLNIKOV. » Qimboh addah ayyufta kawsa wak, Raskolnikov fooci ximo luk sugeeh, laakin usuk gaba kaleh yan waqdi, fooci kaak laqlaqeh sugeeh , naqabu kee umaaneh yan musuyto kaak soktootal suge . mesenkaca taqabi addat sugte. ellecaboh usuk qunxa walqin footimaamih addat sugeeh , kay intiita kee kay misinkaca arac xagteh sugteeh , ta wakti numuk teyna luk sugeh yan taqabih addat suge . Vassilyevsky Prospect, inki inki taamah addat geytimam celta , laakin usuk gexeh suge, kay caalatal, isi gitah wagitak, isih is lih yaabam, mango mari kaa yeyyeeqeh , Chapter 4. His been chif’s to. inki waktih taqabi kaat boodeh sugem, usuk ayyufta kaawisak suge waqdi, faxxiima essero qimmoh addah, kee qimmoh addah, kaak mesenkacat: “Anu manol kee Gifta Luzhin uddur, inkinnah tannah tan giclo maaba!” “Caagiida nagay qadoh,” usuk isih is qimmisseh, isi margaqah giclo qimmoh addah wagitak , “Balle, ina, bale, Dounia, atu yoo maduquurussa! kee lakal oson qafuuta esseren yi fayu essere weenim kee yoo maleh margaqa beenimih ! Anu axcem dirki! oson away massoowem yakkalen kee yaggileenim maduudunta ; takkay immay nanu ablenno is duuddam kee duude waytam! Kaxxam meqe qafuuta: ‘Pyotr Petrovitch kaxxaam mango num kinniimih taagah, kay giclo kaadu post-haste, sissikuk abtam faxximta .’ Aleey, Dounia, anu inkih ubleeh, atu yoh intam faxxam aaxigeh; kee anu kaadu aaxigeh, atu macah tascubem, bar inkih gexxa wak, kee atu salat macah abteeh, Kazan Qusba Inah inah qarwa soolak sugte. Qeero Golgotha fanah gexaanam…. Hm… tohih taagah ellecaboh addah culteh; atu qimmoh addah business num, Avdotya Romanovna, inki numuy gadda le (_already_ isi gadda le, toh kaxxam qimmoh addah qimmoh addah), namma doolat taamah aracal geytimaah, ni kaxxa gicloh mabla elle geytima num, inah kutbe, kee Doserva, seems_ as_. Woh _celta_ kullimik taysem! kee too kaxxam Douniya too kaxxam ‘_ceela_’ kaal digibta! Qaxmeqe! qaxmeqe! « … takkay immay anu aaxigem faxam ina yoh kah tuktubem macaay ‘ ni horah fayya iyya’? sahlinuk baxxaqsa le xagar dig, hinnay gifta Luzhin fayxih yoo qimmisseh tan mabla luk? Oh, ken giclo! anu inki caagid aaxigem faxam mangom: magide baxxo luk sugeenim keenik fakut sugeenim too ayro kee bar inkih?, Wa nammayak inkih edde radeenim oson inki qaynatih caagid luk sugeenim kee ken mesenkacat, tohih taagah edde yaabanam faxxiimak masuginna, kee edde yaabanam tayseemih taagah, inah ayyufta elle tamixxigem: usuk tet lih sugeh yan _a little_, kee inah addat tet observci to And is ve . ‘naqabu luk teetih gacise.’ Anu tonnal ascubem faxximta! Iyyi naqabu mali, faxe naïve esseroora sinnim , edde walallam tuxxiq sinnim kinnim cedak suge waqdi. is yoh tuktubeh, ‘Douniya kicna, Rodya, kee is koo kicnah isik muxxi’? is isi baxa isi baxah fida abta wak sirri misinkaca le ? ‘Atu nek inki raacat, atu kullim neh.’ Ac, yiinay! » Usuk qimmoh addah wagitak, Gifta Luzhin luk sugeh yan uddur, usuk kaa qideh sugem bictah. “Hm… yeey, toh numma,” iyyeh, usuk isi misinkacal ittat wagitak sugeh yan gicloh mabla katayak, “it is numma ‘it needs time and care to get to there man, but mi hinz’. Kaxxam faxximta caagid usuk ‘business num kee _seems_ kind,’ toh tukteena , hinna, borsa kee kaxxa sandug keenih ruubaanam! meqe numu, tohuk lakal waaga mali! takkay immay kay _qibina_ kee tet ina saniitisaanam buqre abeenitik gaari alfimte kiis ( anu aaxigeh, anu edde saniitise ). Tuhinna! dubuk sagla tabanih versti kinnim kee tohuk lakal oson ‘kaxxam raacat le safar, sidoc haytoh footima,’ alfi versti! Gitat tan, kaadu. Inki num isi kamis yargiqem faxximta, takkay immay atu, Gifta Luzhin? Is ku qibina…. kee atu taaxigem faxximta tet ina lakqo gaabossam tet penshiinul safar. Digga haytuh tellemmo caagid kinnim , namma fanih tuxxiq le ittalluk abit, inki gid takke lakqo kee awqentitte;— maaqoo kee maqab xayyooweh, takkay immay isi tabaakoh mekla. kabxah num keenik taysem geeh, nabam. borsa melleb addah tan ken meklaali kee kaxxam celtam tuhinna. Mannala too oson nammayak inkih yableenim, hinnay toh oson yableenim mafaxan? Kee oson ruffa yeenih, ruffa yeenih! kee tacsubem tah dubuk naharsi qobor kinnim kee numma caxâ baxi yamaatem! takkay immay nummaak taqabi lem taqabi hinna, maqna hinna, takkay immay _ xongolo_ inkih tan caagiida. toh akkele digibiik lakal xongolo, toh naharal tammoysaanama. kee ina kaxxam, macaay is kaxxam kah takkem? Petersburg gexxa wak is maca alleleeh? sidiica lakqo rubel hinnay namma ‘warkat tiya’ is elle intennal…. too idalto… hm. is maca qambaltaah Petersburgil waartam lakal? Is isi sababitte luk sugteeh, _Dounia luk sugteeh , qimmoh alsitteh addat sugteeh, _Dounia luk sugteeh, _maduudda_ . meqe num shakki mali tukteena too caagidil somboloolocitam kaadu, tonnal ina tet ganak sugte: ‘ anu cineyyo,’ inte is. is miyyal loowittaah tokkeek? Is Afanasy Ivanovitch lakqok raqteh tan lakqok raqteh tan lakqoh lakqoh lowsis abtah tan? is suuf shawlwa bicissaah, tet intiita finqissah. kee inkih tet shawl labaatanni ruubil sanatat bool kee labaatannaak daga ma ossa , toh aaxigeh. Tohih taagah is inkih tan niya inkih tan wakti Gifta Luzhin lih xissimta; ‘usuk isih xayyoosele, usug yol xukkutele.’ Atu wohuh mango wakti qammaltam duuddah! toh mannal umman way too Schilleresque massakaxxa le sorkocobaxitte luk; ellecaboh uddur fan kulli goose keenil swan , ellecaboh uddur fan, meqem kaban keenih akah yaceennah abaanam kee tu hinna, kee kalah kaadu taswiir gersi exxal inkling luk sugeenim takkay immay , uxih nummaak fooca fanah gexaanam maduudan; kaxxa mabla toh ken axaxxah; oson numma namma gabat gutqen , ilaa num oson dirab bisu le duqur kofiyya isi gabat keenil haam fan. Anu Gifta Luzhin faxe qaynatih amritte lem kee waytam aaxigem faxa ; Anu bet usuk Anna isi buttah addat leeh, usuk kontirakterwa hinnay merchant luk gexaanamih taagah kaa culsa. Usug isi digibih aallem asmitele! Kaak xiqtah,badis kaa ! “Nagay,… ina anu maqammaala, tet celta, Yalli tet barkat, laakin Dounia mannal? Dounia darling, anu koo aaxige waam celta! Atu labaatanni sanat fan sugteeh, anu ellecaboh koo uble waqdi: Anu koo edde radeh suge. Ina ‘Dounia kaxxa taqabi luk sugtam duddah’ axcuk kutbe abte. Anu toh nagay aaxigeh, namma sanat kee qaxah, tatre namma sanat kee qaxah, tohih taagah, ‘Dounia ‘ kaxxaam qimmoh addah wagitak suge. Is Gifta Svidrigaïlov kee raqtem inkih lih angaaraw abtam duuddek, is asmatah kaxxa angaaraw abtam duddah. away ina kee tet sinni amot beyteh tanim, Gifta Luzhin, lowsis gubat gacteh tan barra kee kullim sinni buxah marah lowsis gubat gacteh tan barra (superiority theory) wagsiisak, lowsis gubat gactam duddam — usuk, kaadu, almost at first interview. Granted too usuk ‘let it slip’, usuk sensible num kinnim takkay immay, (usuk uxih slip hinna, laakin usuk isih elle faxximta innal qaddoysam faxa ) takkay immay Dounia, Dounia? Is num ceddeh, asmatah, takkay immay is num lih mannowtam faxximta. Macah! is data gaqammo kee leeh addat tan , is isi nabsi limmossam madudda, is isi moral currik tan giclo lih bartertam madudda; is inkih tan Schleswig-Holstein, mangom Gifta Luzhin lakqok dagoomu. Aleey, Dounia anu tet aaxige wak woo qaynat luk masuginna kee… is uxih tonna, asmatah! yeey, angodda mali, Svidrigaylovs qeero kaniina! Inki num namma boolih birriik daga takke rakaakayittel governess akkuk manoh tatrusam kaxxam taqabi le , laakin anu aaxigeh is taama abeenitik plantation hinnay Lett luk Jarman master luk sugteeh, tet rooci, kee tet moral dignity, tet rooci, tet moraal dignity, tet lowsiisih addat, tet lowsiisih addat, tet lowsiisih addat, lowsiisih addat, lowsiisih addat , lowsiisih addat. Kee Gifta Luzhin, unalloyed dahab, hinnay inki kaxxa diamond, is kaadu, usuk legal concubine takkem faxximta . is macah oggolteh tokkeek? macaay tuxxiq kak? gacsi macaay? toh qadoh duddah: isih, isi raacat, isi mano cattuh is isih limmossam madudda, takkay immay gersi numuh is toh abta! is kicna tiya, is kicna tiya, is isih taylamme! toh macaay toh inkih caddo; tet toobokoytah, tet inah, is limmoysele! Is kullim taylammeh! too caalatal, ‘nanu ninni mooraal cusot nayseh faxximteh tenek,’ amobaxxaaqa, salaam, misinkaca walaa, inkih, inkih qadaaga fan baahele. yi mano gexay, dubuk yi kacnoyti ruffa iyyam takkeh! Tohuk muxxi, nanu casuists akkuk, Jesuitical baritnam kee wakti fanah maybe nanu ninni soolisnam dudnah, meqe object inki numih dirki kinnim ninni diggoysnam dudnah. toh hununuh ni innal, toh qadoh ayro diifih innah. Rodiyoon Romanovitch Raskolnikov, buxah addal kaxxa doori lem kee gersi num hinna. Oh, yeey, is kay rufto tasmitem duddah, jaamiqatal kaa haytam, biiro fanah kaa haytam, inkih tan future kaak dacrisam; masalan usuk walah gaddali num yakkem bictah sarra, leeda, massakaxxa le, kee walah isi mano gaba kalam takkeh yamixxige num! Lakkin yiina? tah inkih Rodya, gaalik tan Rodya, teetik naharsi ubka! tannah yan baxah fida kah abe weem tannah yan baxa! Oh, kacanu, caddok dagah exxah sorkocô baxat! Macaay, kay taagah nanu sooniyah sarrimaaneh takke way maqambaalinno . Sooniya, Sooniya Marmeladov, baad elle yan innal amotani gibdaabina . Atu isi fida qeedaalisso beytee, sin nammayak inkih? Gita kinnii? Atu quukam duuddaa? faxe doqaysi lee? addat maqna tanii ? kee koh warsam faxam, Dounia, Soniya mano Gifta Luzhin luk tan manok muxxi hinna . ‘Kacni essero tanim madudda,’ ina fiirisse. kee macaay tokkel massakaxxa alle waytek, saduh tan naqabu, qaybi, qaybi, macaay tokkeek? tonnal atu isi weelo dacrissam faxximta , nabam. Woh tonna hinnaa? Atu woo qaxmaqaane maca kinnim ceddah inna? Luzhin smartness Sonia luk inkih celtam kee uxih, viler, baser, sabab akak, Dounia, bargaan luk sugte, laakin Sonia luk, uxih qulul essero. toh mekeltam faxximta, toh mekeltam faxximta, Douniya, ta qaxmaqaane. kee macaay toh atu quukak daga tekkek sarra, atu nadaamitek? Qeero, taqabi, abaaro, ximo inkih yan baadal, atu Marfa Petrovna hinnito. Kee kuuna tokkeek mannal cussuttaah? away is sahli mali, is meysittah, takkay immay lakal, is inkih qaduk table wak? Kee yoo? Yeey, asmatah, macah yoo beyteeh? Anu ku fida mayyu, Dooniya, Anu tet mayyu, yiinay! toh matakka, tonnal anu manol anih, toh matakka, toh matakka! Anu tet moggola!” usuk garciik sooleh kay abaabissol kee sooleh. « Akkam mafaxximta? takkay immay atu maca abtam faxxaah tet waassuh? atu tet waasetto? kee macah gar litooh? atu maca xagana keenih culteeh isi xaquk tannah tan gar koh taceemih? ku mano inkih, ku fooca fan inkih, atu keenih taceem _ atu isi barittok gaba kaltek naharal, toh inkih, kee nanu inkih post geyte wak? _word_ , takkay immay away ? ken mano keenih? Gersi tabna sanatih addat, inah uddur, shawl luk sugeh yan num, kee yi maqanxa, woo sanatih addat, maca takkem bictah ? tonnal usuk isih is gadaamise, too esseroorah isih is ceyniseh, kee rufto qaynat gorrisak. kee uxih too esseroora inkih qusba tiya hinna garciik kaat garayte, oson dumaahi buxah marih biyak luk sugen. toh der udduruuk qemmissa haanam oson naharak yabbixeenim kee kay sorkoco baxa qanxisaanam qemmiseeniik widiril. der udduruuk dumal kay awayih qansaritte naharsi qimmo luk sugte; toh wax kee qanxaffe gaaboyse, is matured kee concentrate, ilaa toh bohoy, frenzied kee fantaaxaw essero, kay kalbi kee misinkaca torture, clamoring insistently gacsa geytuh. Away kay inah ayyufta cankaxih innal kaal bakaqte. Usuk away passively taqabi kataasam mafaxximta, calli sinni esseroorah addat isih is taqabih addat geytimam , takkay immay usuk tukteena abam faxximta, inki adda abam faxximtaah, sissikuk abam faxximta. faxennal usuk tukteenal margaqa beyam faxximta, akke waytek… “akkek mano inkitanuuk qida!” usuk cubekal weeqeh, frenzy—“ inki numih mangom rammitle gurral elle tan innal oggol, inki adda inkih kee kullim inkih isih is qanbisak, inkih tan abnisso, mano kee kacanu wagsiisak!” « Atu edde raddeh, giftaw, atu edde raddeh maca yaanam kinnim atu hununuh uli ikke fakkimtam alle wayta wak? » Marmeladov essero cubekal kaat temeete, “kulli num elle geytimam faxximta….” Usuk cubekal qimbise; gersi mabla, too usuk kimal luk suge, kay mesenkacat yuftuceh. Laakin usuk qimmoh addah wagitak suge mabla , usuk elle yaaxigennal, usuk _qagaaqagitak_, toh wadirih tamaatem faxximta, usuk tet qammaala; ossotinah kimaalih mabla dubuk masuginna . Baxsa luk, alsitteek naharal, kimal, woo mabla, soono dubuk sugte: takkay immay away… away, soono hinna, qusba menacing kee kaxxaam amixxige sinni weelo luk sugteeh, usuk isih cubekal tamah yaaxige…. Usuk isi amoh addat qanxaffe luk sugeeh, intiita kaak foocal qanxaffe luk suge. Usug dariifa wagteeh, usug tukteena gorrisak suge. Usug daffeyam faxaah, daffeyna gorrisak suge; usug K—- gitaak gexak suge . kay foocal bool maaqattah gide takke daffeyna sugte. Usug elle duudannal sissikuk tet fanah gexe; takkay immay gital usuk qunxa qellaaminnut yongoorowe too kay hangi inkih hirigte. Daffeyna wagitak, usuk labaatanni maaqatta foocal gexak sugte barra yubleh suge, takkay immay naharal usuk gersi duyyek muxxi tet wagitak suge . toh kaat tekkem mango uddur buxah gexa gita cubbuse kal usuk gexa, kee usuk tonnal gexam barteh suge. Laakin, naharsi uddur, foocal kaak sugte barra , kaxxaam qimmoh addah wagitak, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah. Usuk cubekal faxam irol gorrisuh toh maca kinnim too barra wagittaamal kaxxam qibnaytu. Naharsi aracal, is kaxxaam qunxa awka kinnim tamixxigeeh, kaxxa laqnat gexak sugteeh, parasol kee gloves sinnim, isi gabaak qimmoh addah wagitak sugte. is dago iffonta cariir mansoofah sartan luk sugte , takkay immay qibnaytu daffesseh, gitah maxayyowte, kee qanxixxeh fakut tan gurdik amol, xayuk axca: kaxxa exxa mardisak sugteeh salac luk waxexxa. qunxa kerchief teetik foyyah yan qunti wagittaamal qide, takkay immay inki tattabal qammaxxag luk suge. awka sabhalal sinnim gexak sugte, kaxxam, gexekalit kee tattab tattab fan gexak sugte. Is Raskolnikov inkih tan hangi hirigte. Usuk daffeynal yan awka yeyyeeqeh , laakin, tet gufe wak, is tet amol radde, gonat; is tet moyya daffeynak derret culteeh intiita alfte, qaduuk kaxxa ecla luk sugte. xayikket tet wagte wak, usuk yubleh inki gabuuk woo is inki gabuuk tooqobeh. Qibnaytu kee wariggale mablak sugte. Usug hoxe weem kaxxam yaaminem maduuda. Usuk foocal kaxxaam qunxa, qadliino le awka— taban kee laca, taban kee koona sanatak dagah yan, qaxmeqe qunxa fooca, laakin qasbo kee qilsi fooca kee, elle sugtennal, dudduba. awka maca abtam taaxigem macelta ; is inki iba gersi ibaak taturteeh, indecorously fayya hayteeh, is gital sugtem celsiisak kulli asta tuybulle. Raskolnikov madaffeyna, takkay immay usuk tet cabam faxam mali, kee tet foocal sooleh badit luk. Tama Boulevard qigdu mangom qagaaqagitak masuginna; kee away, namma saaqatah, laqnah addat, toh tibba inteh. kee uxih boulevardih xaqul, taban kee koona maaqattah iroh, inki kaxxa num sooleh suge pavement exxal. usuk, nabam, qaduuk xayyoysam faxam baxuwwa tukteenay isi duyye luk. Usuk, kaadu, baxxook tet yubleeh, tet katayak suge, takkay immay Raskolnikov isi gital geeh. Usuk naqabu luk kaa fan wagte, usuk isi maysaxxagal yaftucem gabbate way, kee sooleh sabri sinnim isi wakti qammaalaanam, fan unkaq sinni num calagtot gexam faxxiimak sugte. Kay niya hoxak masuginna. Massakaxxa le num gabul leeh, gabulle numuk suge, soddom karmat yan, faashiin sartan, fayyale bisuleeh, qasa soktoota kee shanabak suge. Raskolnikov naqabu cuse; usuk amok radah maxhax luk suge ta gabulle danxi xaafuh dagoo gital. Usug awka dagoom cabeeh, kaxxa num fanah gexe. « Nagaale! Atu Sividrigayilov! Atu akkel maca faxxaah? » usuk deero abe, isi fisti ibbixeh yasuuleh, naqabut qanxixxeh. « Amahak maqna macaay? » massakaxxa le num essereh sternly, scowling kaxxiini assakat luk. « Iroh gex, toh anu axcem. » « Mannal dirkissaah, atu addah tan kataysaw! » Usug isi caxxa fayya hee. Raskolnikov isi fist luk kaa yeyyeeqeh, stout gentleman isih elle yan namma numih match kinnim tamixxige . takkay immay too uddur inki num derrek kaa yibbixeeh, pooliis konstaabel keenik fanat soole. « Toh xiqtah, kaxxa mariino, qeebi mayan, kumagan, ummattah aracal. Atu maca faxxaah? Atu miyyaay? » usuk esserem Raskolnikov digga luk, kay calagto kassitak. Raskolnikov cubbil kaa wagte. Usuk saanih fooca fan, hangi le, qaskariita fooca, burraacin shanaab kee deben luk. “Atu dubuk anu faxa num kinnito” axcuk Raskolnikov, isi gabat gabat culse. “Anu barteena kinniyo, Raskolnikov…. Atu kaadu tamah taaxigem bictah” iyyeh , tama numih yaabal, “ama, anu koo aybulleem liyo .” Kee poliis num gabat xabba heeh daffeyna fanah kaa hirge. « Akkel wagit, qaago sinnim tooqobeh, kee is hudunuh boulevard obte. is miyya kinnim kee maca kinnim warissam matan, is mihratli maceela. toh mangom celtam is maqab teceem kee duquurusaanam aracak teynal… qimboh addah… atu edde raddeh? kee oson gita fan tet yeyyeeqeenih tet sartan gitat suge. wagit tet qanxiseh inki num saritteh, is isih saritteh matan, kee barte wayte gabat saritteh, numtin gabat ; toh sumaq le tet gey, tet geyuh inki aracal is ta caalatal tan wak… toh asmatah, yoo eemena, anu innih kaa ubleh, tet katayak, laakin anu kaa waaseh, usuk dubuk yoo qammaala away usuk dagoom gexeh, kee. away soolah, sigaara bicsaanam celsiisak…. Nanu mannal tet gabat culsaanam xiqnam , kee mannal buxah tet geynam xiqnam celta?” Poliis num inkih ifut yuble. Gibdi num edde radduh sahlinuk suge. Poliis num tet xaynal fokkaaquh xambaqimeeh , fooci kaak nummaak racmatta luk taamite . usuk iyyem, isi amo axaxisak—“macaay, is tibba inteh awka! is duquuruseenih, atu toh inki adda tablem duddah. Ankacis, baxuwwa, » usuk teetih yaabam qemmiseh, « ankel mannowtaah? » Awka isi taqabi kee xinti intiita fakka hayteh, yabti numih gabat wagitak, gaba kaak yeyyeeqeh, “Takkel” iyye Raskolnikov isi gibdaabinitteh addat culteeh, labaatanni koppitte geyteeh, “takkel, taksi hayya hayteh, tet address fan tet beytam kaah waris. dubuk tet sugmenta gorrisaanama!” « Maysi,massi! » poliis qagitak qimbise, lakqo beyak “ anu taksi koh baaheyyo innih buxah koo beeyyo. Anu anke koo beyaah, eh? Guubuh ankel tanii ? » « Gex! oson dubuk yoo midnisan, » awka tutucteeh, inki adda qagitak tet gaba esgegeyyeh. « Ach, ach, mannah yan wariggaay! ah qaybi, missi, ah qaybi! » Usuk qagitak moyya ligligeh, wariggateh, racmatta kee naqabu luk. « Tah gibdi taama, » iyye poliis Raskolnikov, kee usuk tonnah abe wak, usuk sissik mabla luk gubaak dagah kaa wagte usuk, kaadu, qibnaytu ceelam faxximta: dressed in you from herD! usuk kaa essereh “Anu koh warsam is foocal gexak sugtem, qimmoh addah, akkel, boulevard addal. Is dubuk daffeyna gufteeh, amol kak culte.” “Ah, awayih uddur baadal takkeh tan qaybi, Yalli neh racmatay! tonnah tan currik tan gineenit, naharal elle yooqobeh! is duquuruseenih , toh asmatle caagidi. tet kamis mannal qanxixxem wagit…. Ah, ciggiila saqal awakih uddur yableh! kee celtam hinna is gentlefolk kaxxam, baacoytiiti takkem bictah…. mangom tan awayih uddur. Is saffowteh tanim celta, kaadu, is barra tekkeh tan innal, » kee usuk tet amol xambaqimeh inki adda qagitak. Akkuleh usuk say xaylo tonnal dadalta, « barra celtam kee saffowteh tan » gentility kee smartness celsiisenta luk…. « Lafa le caagid, » Raskolnikov qagaaqagitak, « ta gabah agle tet dacrisaanam ! macaay usuk tet kah bakcarrisam faxximtam! usuk ayrok lakal maca kinnim qadoh ; ah, qangiino, usug mangayyeh mayana!” Raskolnikov xongolo fayya heeh kaa yeybeleeleqeh. Tama num kaa yoobbeeh, qagitak naqabu fan haaddam celta, laakin tayseemih mabla luk sugeeh, usuk tokkeek caatih gersi tabna maaqattah gexeeh , qagitak kaa sooliseh suge. tet bey, takkay immay elle tan innal…. Missi, heey, misissi!” usuk tet amol xambaqimeh inki adda qagitak, is intiita inki gabuuk fakte, tukteena cedda hayteh , daffeynak ugutteh is kak temeete afkanal gexxe . is intem, tet gaba esgegeyyeh qagitak. Is sissikuk gexxe, takkay immay dandy tet kataye, takkay immay gersi gital, inti teetil hayya heeh. « Maceenitin, anu tet lem maduuda, » iyye poliis num, keenik lakal gexe. usuk qagaaqagitak, qimmoh addah Raskolnikov celsiisak, inkih tan qanxaffe kaak temeete. usuk poliis numuk lakal qiyto abe . macaay is kollih abtam? Gexxay tet xic! usug isih is ruffa haay.” usuk danxi yascassem, » macaay kollih abtam? » Poliis num kaadu, Raskolnikov lih angaaraw luk sugeeh, “Well!” ejaculated poliis, celsiisenta luk, kee usuk dandy kee awkak lakal gexe, celsiisenta Raskolnikov cabboh yan num hinnay kaadu kaxxaam uma num kinnim tamixxige, ” Raskolnikov qarkakisak murmured too usuk dubuh suge wak letle the W. wakliitit awka yaallem kaah idnisam kee tonnal gaba kaltam faxximta. Kee anu gaba culsa macah abam faxaah? tah yoh cato? Anu catam faxe gar liyo? away oson itta yakmeenim manol— yoh macaay? Anu labaatanni birri kaah aceem mannal dirkiseeh? Oson yiimik sugeenii? » too qibnayti qangor takkay immay usuk kaxxam rookitah. usuk daffeyeh kay mabla hadaf sinnim…. usuk gibdih isi mesenkaca massoosuh woo uddur , kullim habbaalaanam, kee tokkeek uguttam kee mano qimbisuh » …. usuk iyyem, is elle daffeyteh tan foyyah yan gona wagsiisak –“Is isih temeeteeh, weeqah, tohuk lakal tet ina tet geytam faxximta …. Is tet qanxaffe le, qanxaffe le qanxaffe leeh, tohuk lakal kaadu, albaab fanah tet culse…. Kee is abe waytek, Darya Frantsovnas of soon be it and the win out duquurinna akke kee wokkel. Tokkeek hospitaal saanih (toh umman way woo sayyoh massakaxxa le inah yan, sly fanah gexaanamih saami ) kee tokkeek… kaadu hospitaal… maqub… tavern… kee mango hospitaal, namma sanat kee sidiica sanatih addat————————————————— whag-insixxigem, kee tet mano taban kee sagaal kee taban kee sagaal sanat gaba kalteh…. Anu tannah tan caaloota able wayta ? Kee oson mannal teetih baahen? Macaay, oson inkih tonnal yemeeten. Ugh! Lakkin macaa taqabi leeh? Toh elle takkem faxximta innal , oson neh warseenih. Inki boolta, oson neh warsan, kulli sanat gexaanam faxximta… too gita… sheytan fan, anu elle akkalennal, raqtem safa luk raqtam, kee gabah agle alle waytaamih taagah. boolta! Mannah tan qaxmeqe qangor lon; oson kaxxam misso, tonnal consolatory…. inki adda intem ‘ boolta’ tokkel tuhinna mangom edde waytam. Gersi qangara luk sugnaamal … laakin nanu kaxxaam taqabi lem bictah…. Laakin Dounia booltal inki num tekkek macaay ! gersi tiyak woo tiya akke waytek? « Laakin anu anke gexaah? » usug garciik yuscube. « Qibnaytu, Anu tukteenah ewqeh . Anu ayyufta ikriye wak ewqeh…. Anu Vassilyevsky Ostrov fan gexak suge, Razumihin fan. Toh macak sugte… away kassitah. Macaay, takkay immay? Kee macaay Razumihin fan gexaanamih mabla yi mesenkacat haytem away? Toh curious. » Usuku isih is cakkumsuta. Razumihin jaamiqatal kaak dumaahi wakliitik numuk teynak sugte . Raskolnikov jaamiqatal kaxxa kataysis luk sugem tamixxige ; usuk kulli numuk baxxo luk suge, num yablem maduuda, kaa yablem faxa num maqambaala, kee nummaak kulli num xayuk kaa yeceeh. Usug barteenit gaaboynaaniiy, wacaysir akkek walalittel uli gabat agle mali. Usuk kaxxa cayla luk taamite isih is qide kalah, kee usuk tah massakaxxa luk suge, takkay immay num kaa mafaxa. Usuk kaxxa baacoytah sugeeh, usuk tukteena isih dacrisak sugem ceelak, kaxxiini kee tiqobbaroh qaynat suge . Usuk inki inki wakliititte inkih urri innal ken wagitak, usuk dadal, ixxiga kee qilmih caddol kaxxa doori lem , ken imaan kee fayxi kaak addah wagitak sugem celta . Razumihin lih usuk geeh, hinnay, dagnal, usuk mangom qammalsimak sugem kee kaa lih angaaraw luk suge. Asmatah Razumihin lih gersi waktil takkem maduudumta . Usuk baxsale meqe-qangarah addat yan qunxaaneyti, meqe-qangarah addat yan ximmo fan, takkay immay nammayak inkih lowsis kee massakaxxa too sahlinuk addat culteh sugte. kay kataysis taysem edde raddeh tah, kee inkih kaa kicnon. Usuk kaxxam mixigik suge, tonnal usuk asmatah sahlinuk suge waktit. Usuk cakkumuk yan weelo luk suge— xeeriih, qakuleeh, data dagor kee umman way umannal moole. usuk inki inki adda uluuluka luk sugem kee kaxxa angoyyih maqar luk suge. inki bar, waynaboh kampaanih addal, usuk inki qanxaffet kaxxa poliis numuy xiiron kaak qide. kay maqab caylih waado luk masuginna , takkay immay usuk inki gabuuk maqab soolisam duudak yen; usug inki inki adda isi digiritteh addat kaxxam alla gexa; takkay immay usuk inki gabuuk piranki sinnim abam duudah. Gersi caagid Razumihin wagittaamal, uli nikso kaa taqabi mali, kee faxe qaynatih caalat kaa taqabi lem celta. Usug faxekkel xiinaah, kaxxa waacaa kee qululuk quukam duudah. Usuku suge kaxxam baacoytiiti, kee isih dacrisam inkitanuuk macaay usuk taamak geyam duudam inki qaynat hinnay gersiimi. Usug lakqo elle geyan gaddittek gaba kalti mali yaaxigeh . Usuk inki karma inkih isi istoovu urse kal tatruseeh, usuk taysem faxam warsak suge, kah kinnim inki num xabcal nagay xiinah. Awayih uddur usuk kaadu, jaamiqat yewqeh sugem takkay immay, wakti fanah, usuk isi duddal inkih barittot gacuh, isi duddal taamitak suge. Raskolnikov taturte affara alsitteh kaa yablem maduuda, Razumihin kaadu kay sugmenta yaaxigem maduuda. Namma alsih addat, gitaak ittat geytimak sugeenim takkay immay, Raskolnikov kaadu, usuk elle geytimam duudam, gersi katuk kaadu gexeh suge . kee faxennal Razumihin kaa yuble, usuk tatreh kaa, usuk kaa bakcarrisam mafaxa. Mafdaga 5. « Asmatah, anu maqna akak liyom, Razumihin’s gexuh taama esseraanam, baritto yoh geyuh esseraanam hinnay, tukteena… » Raskolnikov iyyeh, « laakin usuk away yoh maca catam duudaah ? dudda le baritto taceem… hm… Meqeh kee macaay tohuk lakal? Anu away faxah an dago coppers maca abam faxximtaah ? Toh away anu faxam hinna. Razumihin fanah gexaanam nummaak absurd kinni ….” Usuk away Razumihin fanah gexaanamih essero kaah qimmisseh sugte ; usuk dacrisam sahlinuk gorrisam dagoo umaaneh tuxxiq ta qaadik tan abtol. “Anu inkih massat hayya heenih, Razumihin dubuk lih gexak, gita gorrisaanam qammaalam duudak suge ?” usug baditik isih is essere. Usuk qarsa kaak yeyyeeqeh, qibnaytu iyyaanam, mango waktih sugeek lakal, garciik, ispontaaneet kee chance, fantastic mabla kaak culte. “Hm… Razumihin’s fanah” iyyeh, inkih inki adda, calway luk, ellecaboh uddur gufeh yan uddur. “Anu Razumihin’s fanah gexeyyo, laakin… away hinna. Anu kaa fan gexeyyo… tohuk lakal, tohuk lakal, toh gaba kalteh, kullim inkih qimmisele wak….” Kee usuk cubekal usuk elle sugeh yan innal kaak cedeh. « Tohuk Lakal, » usuk qiyto, daffeynak ugteh, « laakin toh nummaak takku waytaa? Nummah takku waytam bictah inna? » Usug daffeyna cabeeh , arduk gexe; usuk wadirih gacuh, buxah fanah, takkay immay buxah gexaanamih mabla cubekal kaxxa naqabu kaak kibbimte; too boodot, too qunxa armaadiyol kay, inkih _ta_ alsitteh addat kaak dadalak sugte; kee usug annaak gexe. kay ramooda diriirigo liqna fan taturte too kaa liqna cussutta ; laqna takke way usuk xabca cuse. Usuk inki qaynatih macal luk , qimmoh addah, inki inki addah giclo, isih foocal tan duyye inkih wagitak , isi hangi kah diggoysannah abak sugeh an innal; takkay immay usuk mabicinna, kee umman uddur qiddam dacrisa . Qimmisiyyal usug qagitak amo fayya heeh, dariifa wagte wak, usug away elle yascubem kee gexah yan arac inki adda habbaale. Tama gitaak usuk Vassilyevsky Ostrov fanah gexak, Lesser Neva fanah gexak, booxal gexak, gadditte fanah gexe. Anxaxin kee qusba qaynat naharak magaalak qanxaffe kee kaxxa qarwa elle qimbbisseeh, qilsa kaak qimbbisseek lakal kay qanxaffeh intiita rabboh sugte. akkel tavern masuginna, xaynal masuginna, suruy masuginna. takkay immay xayuk too qusba rufto le cusoosa taturte morbid bakcarra. Inki inki wak usuk qimmoh addah sooleh yan cagay villah foocal, usuk qimmoh addah wagitak, usuk baxxook smart dressed barra verandah kee balkoonul, kee urri garden addal gexak suge. Qoborwa baxsaluk kay hangi hirigte; usug faxeemik muxxi ken wagte. Usuk, kaadu, luxury cargo kee labha kee sayyo faras lih gexe ; usuk ken yubleh intiitat kee ken habbaale oson kay mablak baytaamak afal. inki adda usuk sooleh isi lakqo looweh; usug soddom kopek lem geeh. « Labaatanna pooliis numuh, sidoc Nastasyah ayyufta, tohih taagah anu morootom kee malciin hinnay kontom Marmeladovs kimal eceem faxximta, » usuk yuscubeh, toh yaanam amixxige sinni sababitte, takkay immay usuk xayuk habbaaleh manni duyyek usuk lakqo isi giibih yeyyeeqeh. Usuk kassiteh toh kassiteh taturte maaqo-qari hinnay tavern, kee cuseh too usuk satqiteh sugem pi glass…. of some sort. Usuk gexeh yan wak akmem gaba kaleeh, usuk vodka inki adda kaak yeyyeeqeh sugeeh, usuk dubuk winegful yooqobe . gitay qaysoh amol radeeh, too wakaak xiinih rade. mesenkaca biyaakah yan caalatal, soono mango uddur inki numma le , qidiino le , kee qaadik tan nummah ceelo le . fanni gurral, soono le num, Pushkin hinnay Turgenev innah tan fannaan kinnih tanim, tannah tan biyaakitte soono umman way raqteh tan mesenkacat kee caylale taqabih addat tan Raskolnikov isi buxah marah sugte. awki malcina karmat yan, qiid ayro bar bar baaxo fanah gexak suge. Toh burraacinaan kee qilsi ayro sugte, baaxo hununuh usuk elle kassitannal kaxxaam qaddooweh suge, usuk abeh yan taamak muxxi . copse lay, a data blur kaxxam horizon exxal. dagoo maaqattooti ellecabo qadaagah caxaaxuwih aracal sooleh suge tavern, kaxxa tavern, toh umman way kaak ugusseh tan naqabu, walah meysi, usuk isi abba luk gexa wak , umman way abuse kee figh shou. Iskireeh, bohoy le maritte tavern wagittaamal waxeexih suge. Usuk ken garaye wak inkih diriirigak suge, giti qaane ummaan way dattooweh suge . xaahi kaniisah anxax cupola luk usuk sanatal namma adda hinnay sidiica adda isi abba kee ina luk massah gexak suge wak, usuk isi aboyya, mango waktih rabeeh, usuk elle sugeh yan innal , tama waktitteh addat, qado dish table rice of the table rice it in. a koros. Usuk kicnam too kaniisa, dumaahi-fashion, unadorned ikon kee dumaahi kaysi lih moyya axawah tan . kabri usuk diini kee massakaxxa luk isih tatrusam kee qunxa kabri fugutak suge. Kee away usuk isi abba luk gexak sugeeh, kabri fanah gexak sugeeh , usuk isi abba luk sugeeh, tavern fanah gexak suge . on, magaalal yan mari , buqre abeenitik, ken baqla, kee riff-raff inkih tan qaynatih, inkih gada kee inkih yan marih addal, tavern culmaak xaqut, gaari sooleh, laakin, qibnayti gaari gersi gaari heavy lahorn by . uwwayti, usuk umman way kicnam too kaxxa gaari-faraswa, ken xer manes, gabulle ibitte, kee qilsi walah sissikaane, taswiir qigduk yan qale mabul sinnim, toh sahlinuk gexxam celta. quuki lih tet sinnim muxxi. Laakin away, qibnaytiino iyyaanam, tannah tan gaarih addat, qaku le qunxa sorrel beast, woo buqre-abah nags, usuk mango adda, qilsi quukih addat , baxsa luk, qilsi qilmih addat, qilsi qilmih addat, qilsi qilmih addat, qilsi qilmih addat, qilsi qilmih addat qilmih addat culteh tan waqdi, qilmih qilmih addat culteh sugte. kee buqre abak suge mari kaxxam qangiino luk ken yoogoreh suge, inki inki adda walaa san kee intiita wagittaamal, kee usuk kaxxam nacsitah, kaxxam nacsitak sugeeh , usuk hudunuh weeqah, kee kay ina umman way taagatak iroh kaa beyta . Inkih tan uddur kaxxa giclo, gada kee balalaïka, tavern addal mango kaxxa giclo abeenitik yewqeenih, qasbo kee qasbo qasbo kee koot sinni lakqok yeyyeeqeenih. « Cul, cul! » keenik numuk teyni, qunxa filli le buqre abeeni cadole foocal kaaroot innah qasa. « Anu inkih sin beeyyo, addah cul! » takkay immay inki adda tokkel asaaliyya kee cakkumuk tan ummattah addat. « Tonnah tan ali lih inkih nee bey! » “Macaay, Mikolka, atu cabbooteh tannah tan nag tannah tan gaari addat haytuh?” « kee ta faras labaatanna is ayro tekkek, kataysis! » “Get, anu inkih sin beeyyo” axcuk Mikolka qagitaak qimbbiseeh, naharak carbih addat culteeh, reedâ gabat culteeh, foocal sittalluk soole. « Baay Matvey luk gexeh yan, » usuk cart addal qiyto abe— « kee tama brute, mates, hudunuh yi sorkocô baxa diggalsimah yan, anu tet qidam duudam yot celta. Is hudunuh tet moyya takmeh tan. Cul, anu koh warsah! Anu tet gallop abeyyo! Is gallop abeyyo! » kee usuk ugseh laqna, isih massoysak rufto luk qunxa mare yaagure. « Cul! Ama! » Caflat tusuuleh. « Atu tobbeh, is galoop akkele! » « Gallop nummaak! Is taturte tabna liggiditteh addat gallop luk masuginna! » « Is itta luk ardele! » « Atu tet maqambaalin, kataysiisik, kulli num siinik laqna bah, gulguluh gac! » « Meqeh! Teetih cuya! » oson inkih Mikolka’s gaari fan kaqiten, yasuuleenih digir abak. laca num culeh kee uxih mango footima tan. oson gabulle, roozi xabanak tan barra hirigeenih . Is qasa qutbi saritteeh, ximmoleeh, amoh sartan kee gabulle arab kebella; is looz baqitteeh tasuuleh sugte. ken dariifal tan ummatta kaxxam asaaluk sugteeh, asmatah, oson mannal yasuuleenim cataanam duudaanah? too boolale nag inkih tan cartload keenik gallop giitaanamak sugte ! namma furraynu gaari hununuh geyak sugen Mikolka catoonuh gulguluh gacan. “Away” deqsitta qangarah addat, mare inkih tan cayla luk, laakin galloping fanah gexak, fooca fanah gexxam duddah; is isi ibaabih giclo abte , ufuy rubtaah, shrinking abte sidiica whips too tet amol barad innah radde. Gaari kee ummattah addal tan asaaluk namma addah qimmisseh, laakin Mikolka naqabu luk sugeeh, naqabu luk sugeeh , usuk nummaak gallop abtam duudam celta. “Anu culam xic, kaadu, kataysiisik,” iyye qunxa num, maaqoh fayxi kaak ugusseh tan ummattah addal . « Cul, inkih cul, » weeqeh Mikolka, « is inkih sin hargele. Anu tet rabah aatuke! » kee usuk yoogoreh kee yoogoreh feras, isi xaqut naqabut. « Abbaw, abbaw, » usuk weeqeh, « abbaw macaay oson abaanam? Abbaw oson baacoyti faras yaaguren! » « Am, itta luk am! » iyye kay abba. « Oson iskireeniih duqureenih yanin, oson ruftot yanin; wonnah am, mawagtin! » kee usuk iroh kaa hirgam gabbate , takkay immay usuk isi gabat qanxiseh, kee, isih is xaqut, bohoy luk, faras fan kude. Baacoytah yan ali uma gital suge. Is ufuy rubtaah, soolak sugteeh, tokkeek qagitak hirigtam kee raddam faxxa. « Raba fan tet aatuke, » weeqeh Mikolka, « woh temeete. Anu teetih abeyyo ! » « Macaay atu, atu koros kinnitoo, atu sheytan? » inki idalti ummattah addat deero abe. « faxe num tannah tanim yubleh yanii? A wretched nag tannah yan cartload hirigak, » iyye gersi num. « Atu tet qidetto, » iyye sidoc haytu. « Ma culla! Yi ikoyta, anu dooritam abeyyo. Cul, sinnik mangom! Cul, inkih! Anu tet gexeyyo gallop!… » Inki adda asaaliyya diggalsimeh, kullim edde culte: mare, qanxaffe luk ugutte, qanxaffe luk qimmisseh. walaa idalti musuyya iyyam maduuda. tannal qunxa aliino yascubeenim armam gabbata! namma awki ummattah addat qanxixxem kee kudak mare fan tet yaagurenih ixxiga wagittaamal. Inkitti kulli gammik kude. “Foocal, intit, intit tet culse” iyyeh yan Mikolka. “Gida neh ucuy, mates” axcuk, gaari addat yan num inkih gaddi addat yan num, giclo gaddi addat yan, tambourine jingling kee whistling. barra looz baqissam kee asaaluk gexxa. … Usuk mare xaqut kude, tet foocal kude, tet yubleh intiitat laqna, nummaak intiitat! Usuk weeqak suge, usuk afkuuquseh, ximo kaak caxitta. numuk teyni garuq kaah yeceeh foocal, usuk toh ma cusa. gaba kaak esgegeyyeh kee kaay, usuk burraacin moyya le idaltuh burraacin deben le fan gexe, usuk moyya axaxiseh suge oggol sinnim. inki barra gabat kaa tibbixeeh iroh kaa beytam faxxa, takkay immay usuk isih teetik qanxiseh, wadirih kude . Is ellecabo ufuy rubti addat sugte, takkay immay qagitak inki adda qiddam qimbisse. « Anu koo barseyyo kick, » Mikolka qanxaffe luk qiyto abe. Usuk qanxaffe luk , fooca fan qanxaffe luk, carbih addat yan qanxaffek , inki exxal namma gabat xabba heeh, macal luk, maral qanxaffe luk, qanxaffe luk, qanxaffe luk, qanxaffe luk suge. « Usuk tet baysele, » kay dariifal qiyto abe. « Usug tet qidele! » “Yi ikoyta” axcuk Mikolka qimmoh addah shaft addah culseeh, swing blow luk suge. kaxxa qanxaffe le xongolo sugte. « Tet aatuke, tet aatuke! Atu macah soolisseeh? » Caflat xongoloola kaayte . kee Mikolka nammeyhaytoh addah shafti meekitaah, nammeyhaytoh addah xiiror lafah amol radde. Is isi qarwa fanah culteeh, laakin fooca fan culteeh, inkih tan caylat fooca fanah culteeh, naharak inki gammik culteeh, tohuk lakal gersi gammik culteeh, gaari culte. Laakin 6 takke qanxaffe inkih tan dariifal tet culteeh, shafti kaadu 3haytoh addah tet culteeh, tohuk lakal 4haytoh addah, kaxxa qilmih qanxaffe luk tet culte. Mikolka naqabut suge usuk tet qidam duude weemih taagah inki atka. « Is gibdi tiya, » axcuk ummattah addal deero abte. “Is minitit radele, kataysis, xayi waktit tet gaba kalti akkele” iyye assakat le wagitto ummattah addal. « Fiyeena teetih bah! Tet gaba kal, » iyye sidoc haytu. « Anu koo aybulleeyyo! Soolis, » Mikolka bohoy luk kaayte; usuk lusa oobiseh , gaari addat qununeh birti korowbar uguse. « Iroh wagit, » usuk qiyto abeeh, isi caylat inkih baacoytah yan maral cakkumuk tan atka abe. atka raddeh; mare staggered, wadirih culteh, hirigtam faxxe, takkay immay bar qagitak raddeh tet darrek qanxaffe luk is raddeh ardi bagul log innah. “Finish her off” axcuk Mikolka lih yaabeeh, usuk isih, gaariik yewqe . mango qunxa mari, kalah maqab luk, yabbixeenim faxem takkay oson yamaateenim duudaanah——————————————————————————————————————————————————————————————–whips, sticks, poles, kee rabah yan mare fan kuden. Mikolka inki xaqul soolak gabak yakki maysattaka qemmiseh. faras moyya fiddinowteeh, der ufuy rubteeh rabte. “Atu tet qiddeh” iyyeh inki num ummattah addal qiyto abe. « Macaay is tokkeek kah arde waytam? » « Yi uwwayti! » Mikolka qiyto abe, qabli intiitat, baar isi gabat yaybulle . usuk sooleh too nadaama too usuk tu alle waam mangom yaatukem . “Hoxa mali, atu Kiristaan hinnito” axcuk mango xongoloola ummattah addal qimbbisak sugte. Laakin, baacoyti awki, isih, isi gitah, giclo, ummattah addal, sorrel nag, isi gabaak tet qabal rabe moyyat culseeh, tet fugteeh, intiita fugteeh, qanxaffe luk fugte…. Tokkeek usuk kaqitak, Mikolka fanah isi qunxa fidga luk, qanxaffe luk gexe. too uddur kay abba, kay lakal arduk suge, kaa xabba heeh ummattak kaa yeyyeeqe. « Am, am! Buxah gennay, » iyye kaak. « Abba! Macaay oson… kah qideenim… baacoyti faras! » usuk weeqeh, takkay immay kay xongolo tiddigillem kee qangor kaak temeetem kay alil ufuy ruubak. « Oson yooqobeenih…. Oson qangiinoh… toh ni caagid hinna! » iyye kay abba. Usuk isi mogoy isi abbal heeh takkay immay usuk quxuyseh, quxuyseh. Usug ufuy ruubam gabbateeh, weeqah— kee ugteh. Usuk ugteh, ufuy rubti, kay dagor xoq arquk, kee qarkakisak sooleh. “Yallah Fatta gacsa, toh dubuk soonok sugte” iyyeh, caxa gubat daffeyak , ufuy ruubak suge. « Laakin macaay? Dago liqna tamaateh tanii? Tannah yan uma soono! » Usuk qigdu yiddigille: dite kee badit kay roocih addat suge. Usug isi cusul gulubuh raaqeeh, amo isi gabat qekiseh. « Meqee rabbi! » usuk weeqeh, » takkem duuddah, takkem duuddah, anu nummaak fiyeena beeyyom , moyyal tet aatukeyyom, moyya tet kurruumam… too anu xakabuh tan laqin qabalat radeyyom, alfenta aggilem kee diriirigo; uqur , inkih qabalat qanxixxem… fiyeena luk…. Meqe rabbi, takkem duuduntaa ? » Usug tah iyye wak ayyuufih innal axaxxak suge. « Laakin anu tannal macah gexam? » usuk bisoh iyye, qagitak daffeyeh, toh kaxxa cakkumuk sugte. « Anu aaxaguk suge anu innih baaham duude waam , tohih taagah macaay anu innih taqabi kah abem awakâ fanah? kimal, kimal, anu toh abam faxa wak… _gibbatu_, kimal anu inki gabuuk edde radeh too anu inkinnah coolaysitam duude waam…. macaay anu kah gexam qagitak, tokkeek ooba? macaay anu kah excem anu innih elle sugem base, loathsome, vile, vile… kaxxa mabla yoo qimmisseh sugteeh, qanxaffe luk sugte. “Balle, anu abam maduuda, anu abam maduuda! Granted, granted too sababitte inkih taqabi mali, too anu tatre alsih addat gaba kaleh an inkih ayro innah qaddooweh, nummaak cisab innah…. Yi Yalli! Faxennal anu inni baaham maduuda! Anu abam maduudiyyo, Anu abam maduudiyyo! Macaay, macaay tokkeek anu uxih kah anim…?” Usuk isi ibaabih ugteh, dariifal is gorrisam cakkumsutak wagteeh , holhol fanah gexe, usuk burraacinuk suge, intiita kaak urteh, usuk kulli exxal ecleh suge, takkay immay usuk garcik ufuy ruubam ceela sahlinuk usuk too meysi le quuka luk suge . cato kee salaam kay roocih addat. « Yallih, » usuk dooqa abe, » yoo uybulluy yi gita– anu too abaaro… yi soono cabeh. » Holhol taturtam, usuk tibba iyyeh Neva fan, urra le qasa ayroytal qaran bagul culte. Toh tonnal anuk , kay sorkocobaxih addat sugeh yan abscess , amobaxxaaqa luk suge . usuk woo wakti kassite wak kee too ayroorah addat kaat tekkem inkih , minitik minitik, ximmok ximmok, usuk inki caalatal assakat luk suge, toh, isih kaxxam baxsa lem hinna, umman way kaah celtam lakal naharal elle faatacisen ximmo kay sarrimaaneh usuk qigdu edde rade weem kee baxxaaqiseh suge wak usuk isih is baxxaqisak suge . usuk buxah gexuh uxxuk saanih gitat, usuk yuduureh sugem hay qadaaga mankel gexam faxxiimak masugo . margaqa kee inki uddur tannah tan absolutely chance daffeyna tekkem Hay qadaaga (usuk mango sabab luk suge) kaxxa saaqatal, kaxxa minit kay manol usuk hununuh kaxxa cuso luk suge wak kee kaxxa caalatal too daffeyna elle tekkem kaxxa taqabih addat sugtem kee kaxxa margaqah taqabi kaak luk sugem takkay immay ! Sagaal saaqatah sugeeh, usuk Hay Market fanah gexeh suge waqdi , booxal kee dukaakinal, inkih tan qadaaga ummatta sinni xisneena alfimteh sugteeh, sinni maqmiilwah innah, buxah addal Rag pickers kee costermongers of Haytyurt culteh sugte. Raskolnikov baxsa luk ta arac kee cuggaaneh addal tan gititte kicna, usuk hadaf sinnim gititte fanah gexak suge waqdi. kee inki num faxe sartanat gexam duudah sinam qaybi sinnim. Inki alley gonal huckster kee kay barra namma miidil bicsen , thread, cotton handkerchiefs, w.w.. Oson, kaadu, buxah gexaanamih taagah, laakin, uxih ken fanah yemeete kataysa luk walal abak sugeenim. Tama kataysa Lizaveta Ivanovna, hinnay, kulli num tet elle yaabannal, Lizaveta, qunxa maqanxa, Alyona Ivanovna, Raskolnikov, qimmoh ayro, isi saaqat lih gexeh sugeeh , isi _fokkaaqo_ abak suge…. Usuk dumaak kaa yaaxigeeh, Liza kee she k Is soddom kee koona karmat tan dubuk tan barrak sugteeh , xeeriiy, qakuleeh, wacarriyleeh, rammitleeh, duquruk sugte. Is duddale naqoosa sugteeh, tet maqanxah meysi kee diriirigoh gexxeh sugteeh, bar kee loqo tet taamitak sugteeh, tet yoogoreh sugte. Is huckster kee kay barrak foocal axawat soolak sugteeh , nagay ankacisak shakki luk sugte. oson tukteenat yaabak sugen baxsale niqna luk. Raskolnikov tet lih gexeh yan wak, usuk qimmoh addah wagitak sugeh yan uddur , tama daffeynal qimmoh addah wagitak sugem takkay immay, usuk qimmoh addah wagitak suge. “Atu isih isih abtam duddah, Lizaveta Ivanovna” axcuk, huckster kaxxaam qimmoh addah yaabe. « Beera malciini fan ama. oson akkel anelon. » « Beera? » inte Lizaveta caatih kee tucsubeh, tet mesenkacat margaqa beytam duude wayta way. “Yi qangarah amol, Alyona Ivanovna lih macah bohoy lem” iyyeh, huckster barra, manoh addat tan qunxa barra. « Anu koo wagteyyo, atu qunxa alqih inna. kee is isi maqanxa hinna– tuhinna takkay immay step-maqanxa kee mannah yan gaba is kol dacrissa! » “Laakin ta wakti Alyona Ivanovnah qangara ma’abin” iyyeh, tet baqli kaa yeyyeeqeh; « Toh yi fayu, takkay immay essere kal nee fanah am. toh ku waktih caddo akkele. sarra ku maqanxa isih mabla tallem bictah. » « Anu amaateyyo? » « Beera malcina saaqatah. Kee oson akkel anelon. Atu isih madaqtam duddah. » « Kaaduk nanu shaahi kobbaayat aabenno, » iyye kay barra. “Meqeh, anu amaateyyo” iyye Lizaveta, uxih celsiisak, is caatih gexxam qimbisse. Raskolnikov hudunuh tatreh sugem kee mangom maabbinna. Usug caatih tatreh, cubbuse kal, qangara wee waam gabbatak. Kaak naharsi assakat kattaatem wacarriy , xiiror lafa kaak obtah tan diriirigoh innah. Usuk barteh suge, usuk cubekal kaxxaam qammalsimak suge, gersi ayro malcina saaqatah Lizaveta, idaltoh maqanxa kee dubuh yan barra, buxah addal geytimtaah, tohih taagah malcina saaqatah hudunuh idaltoh _dubuk raqtam_. Usug isi mannoowuk dago maaqattooti dubuk suge. Usug rabah madqimte numih innal cule . Usug tu macsabinnaay, yascubem maduuda; takkay immay usuk cubekal isi manoh addal cubekal, usuk mango curriyat lem , fayxi mali, kee kullim cubekal kee qimmoh addah margaqa kah lem. Asmatah, usuk inkih tan sanat qammaalam faxxiimak sugtek, usuk awayih uddur isih xayyooweh yan ekraarok muxxi, ekraaro aracat gacuh, kaxxaam faxximta maaqatta lowsiisam maduuda . faxe gurral, toh gibduk sugte irol gorrisak naharal kee asmatah, kaxxa numma luk kee dago kasaara, kee qawwalayla sinnim esseroora kee kusaaqitte, too ciggilta ayro yemeexege waktil idaltoh tan barra, kay manoh gibbatu yuscubeenim, buxal akkelem kee inkitanuuk dubuk. Mafdaga 6. Lakal Raskolnikov tekkem huckster kee kay barra Lizaveta akah arcibisen innah abe. kaxxam qaadik tan caagidik sugteeh, baxsale caagid masuginna. Magaala fan yemeeteeh, baacah addat culteh tan buxah mari, buxah addah uwwaytii kee sartan, inkih sayyô uwwayti, limmoysak sugen . duyye qadaagal dagoom bahte, oson yaylammi gorrisak sugen. Taham Lizavetah kabxak sugte. Is tannah tan taama qimmisseh sugteeh, qagaaqagitak tamlimteh sugte, is kaxxam qadliino luk sugteeh , umman way qadliino le melleb bicissaah, edde culteh sugte. Is madqah innal dagoom yabteeh, nanu naharal elle kah inne innah, is kaxxam rammitleeh wacarriy luk sugte. takkay immay Raskolnikov udurrutteh suge. goranah qarkayto mango udduruk lakal kaak raqteeh, kee iyyaanam duuduntah. kee tamah inkih usuk umman way lakal disposed tukteenay qibnaytu kee mistirih, toh yaanam, inki inki baxsale raat kee coincidences. Tatre sanat usuk elle yaaxige barteena Pokorev deqsita numuy, Harkov fanah gexeh sugeeh, Alyona Ivanovna deqsitta, duma sugte pawnbroker, usuk faxe way, pawnbroker deqsita numih address kaah yeceeh suge . der udduruh usuk tet fan magexa, kah kinnim usuk baritto luk sugem kee dagoom mannal gexam duude. Laca bacureeraak afal usug sugmenta kassitak suge ; usuk namma article luk sugeeh, pawn abak suge: kay abbah lakqo saaqat kee qunxa dahab ferranto sidiica qasa xaahi luk suge, kay maqanxah acwa parting. Usug ferranto beyaamat yirgiqe. usuk idalto gee wak usuk teetih cuseh suge qimboh wagittol, usuk tet caagidik baxsalem aaxaguk masuginna. Usuk namma ruubil teetik geeh buxah gexa wak qunxa tavern fan gexe . Usug shaahi essereeh, daffa iyyeh adda xer mablat cule. qibnayti mabla kay mesenkacat dorrahi naala addat tan innah qanxixxeh sugteeh, kaxxam kaxxam kaa yunkuttube. Kaak xaqut ciggiila miidil barteyni daffeyak suge, usug kaa yaaxigeeh, yubleh mayaaxiga, kaa luk qunxa ofiiser. Oson bilyarxi digir digreenih saahi yaaqubeenim qemmisen. Inki inki adda barteenit ofiiserik pawnbroker Alyona Ivanovna lih yaabeeh, tet sugmenta kaah yeceeh. Tah isih Raskolnikov qibnaytu celta; usug hudunuh teetik yemeeteeh, akkel inki adda usug tet migaq yobbe. Asmatah , saami luk suge, laakin usuk kaxxaam baxsale giclo qimmissem maduuda , akkel inki num kaah qaddoysam celta; barteenit Alyona Ivanovna wagsiisak isi kataysah baxaabaxsale addatinoona warsam qemmise. “Is naharsi-caddo” iyye. « Atu umman way teetik lakqo geytam duddah. Is Yahuudih innah gaddaali, is koona alfih birri inki waktil koh taceem duddaah, is rublih xagana beytaamak dagah matan. Mango ni kataysis tet luk angaaraw luk sugte. Laakin is kaxxam qaxumaane le…. » Kee usuk baxxaqisam qemmiseh mannal spiteful sugteeh, mannal la uncertain the you with you baytem; mannal is maasayyak fereyta teceem kee konooy kee walaa malciin boolta alsat beytem kee tonnal. Barteyni chattered on, is maqanxa Lizaveta luk sugtem, woo qunxa qunxa gino sissikuk abte giclo, kee qunxa awkih innah inkih tan qaskariyyoh addat sugte, takkay immay Lizaveta 6 feet fanah sugte. « koh tekko tan, » barteyni weeqeh usuk yusuuleh. Oson Lizaveta wagsiisak yaabanam qemmisen. Barteyni tet caagidih baxsale giclo luk yaabeeh, uxih kaadu asaaluk sugeeh, ofiiseenitik kaxxa giclo luk sugeeh , Lizaveta kaadu kaah ruubaanam essere . Raskolnikov inki qangara mahabbaay tet caagidik kullim barte. Lizaveta idaltoh barrak qunxuk sugteeh, tet maqanxak sugteeh, baxsale inah baxa tekke. is soddom kee konooyut sugte. Is bar kee ayro isi maqanxah taamitak sugteeh, maaqo alaysak, kaqayloh taama abak sugteeh , charwoman akkuk taamitak sugteeh, isi maqanxah geyteh tan lakqo inkih teceeh. Is tet maqanxah idini sinnim amri akkek faxe qaynatih taama oggoltam madudda . Idaltoh tan barra isi fayxih addat sugteeh , Lizaveta kaadu tet elle taaxigennal, tama fayxih addat farthing geytam madudda ; tuhinna takkay immay tangayye, korsiisaa kee w.w. taniimi; inkih tan lakqo raqteh sugte monastery rakaakayal N—-, too dooqa teetih iyyaanam duudumtah amotani. Lizaveta isi maqanxak addah tan caddo luk sugteeh, diggalsimak sugteeh, uxih qimmoh addah wagitak sugteeh, kaxxaam qimmoh addah wagitak sugteeh, uxih qimmoh addah wagitak sugte. Is umman way reyta arabih kebella sarittaah, isi numul saytunih. macaay barteenit baxxaaqissam kaxxam cakkum kee rufto wagittaamal Lizaveta garuq sinnim awka luk sugte. « Laakin atu is uqrat tan intee? » reedanti yubleh. « Yeey, is kaxxam tata-araba leeh, qaskariita sarittem celta, takkay immay atu taaxigeh is qigdu uqrat ane waytam. Is meqe-ginoh fooca le kee intiita. Cakkumuk taniimi. kee tohuk sumaaqa too mango mari tet hirgoh. Is tannah yan xamciniih, qaxmeqe gino, faxem lih gulguluh tan , umman way fayxi leeh, faxem abtuh gulguluh tan. kee tet musuyto nummaak kaxxam salfa le.” “Atu isih tet celtam celta” iyyeh yan ofiiserik, “Tet queerness. Hinna, maca koh warseyyo. Anu too abaarot tan idalto qiddam duudah kee tet lakqot awqem duudah, anu koh asmiteh, qaku le misinkaca sinnim, » barteyni laqna luk ossimeh. Ofiiser qagitak yusuuleh Raskolnikov diriirige wak. Mannah tan qibnaytuk sugte! « Ankacis, anu gibdi essero koo esseram faxa, » takkay immay barteeni furkacat luk suge, » iyye barteyni laqna luk suge. inki katuk nanu maqna sinni, maqna sinni, qimmo sinni, spiteful, ailing, horrid old woman, uxxuk maqna sinnim hinnay actual mischief abta, isih elle tan innal macah tan mabla sinni , kee inki ayro hinnay namma ayroh addat faxe caalatal rabele. Atu ceddah ? Atu ceddah? » “Yeey, yeey, anu edde radeh,” iyyeh, ofiiserik, isi giclo lih gexak, “Nagay, tokkel ankacisa. Gersi katuk, qusba qunxaaneyti mano catoh fayxih qidim kee alfittel loowimta, kulli gammik! bool alfih meqe taama takkem kee cato takkem duuddah, too idaltoh lakqot woo qasri addat tomoogoqele! boolittel loowimta, alfittel loowimtam takkeh, gitah yan gital daffeytam bictah ; dozen buxah mari cattiimeh baacak, finqak, ciggiila saqalak, alif hospitaalak– kee inkih tet lakqot. tet qiddam, tet lakqo beytam kee tet catot inki numih ayfaafay seehadaytiino kee kulliimih maqaane. maca takkaleeh, inki qunxa baatil alfittel loowimta meqe abtootat baytam hinnaa? Inki manoh alfittel takke maritte umaadoobaa kee diglok cattimtam faxximta. inki raba, kee bool mano milaagul— toh sahlin cisaaba! tattabat, ma caddo le mano too biyaakita, duqur, biyak le idaltoh mano qeedaalissol! qanxix manok muxxi hinna, data-diidaale, nummaak dagoh kah kinnim idalto biyak abta. Is gersi marih mano tayyaaqeh tan ; gersi ayro is Lizavetah feera arte; is iyyaanam duuduntah garuq faxxiimak sugte.” « Asmatah Is Manoh Taguudeh Matan, » Iyyem Ofiiser, « Laakin Wokkel Tan, Gino Kinni . » “Oh, meqeh, toobokoytaw, laakin nanu gino missosnam kee saanih abnam faxximta, kee, laakin tohih taagah, nanu giclo’h addat culnam faxximta. takkay immay tohuh, inki kaxxa num masuginna. oson yaaban dirki, misinkaca– anu tu axcem mafaxa saduh dirki kee misinkaca;– takkay immay ximmo, nanu keenik maca yaanama? Idiy, Anu gersi essero liyo koo esseram faxa. Ankacis! » “Balle,atu idiyi,Anu essero koo essereyyo. Ankacis! » « Nagay? » « Atu yabtam kee yabtam iroh, takkay immay yoh warisey, atu idalto qiddam faxxa _isih_? » “Asmatah hinna! Anu dubuk qadliino luk sugem…. Yot celtam hinna….” “Laakin anu elle akkalennal, atu isih abe waytek, qadliino lem hinna …. Gersi digir abnay.” Raskolnikov kaxxa taqabi luk suge. Asmatah, toh inkih qaadik tan qunxaaneyti yab kee mablak sugte, axcih usuk mango uddur oobbeh sugem baxaabaxsale cibtittel kee baxaabaxsale ximmoomal takkay immay usuk macah tekkem tannah yan walal kee tannah tan mabloolih uddur isi mesenkaca lih sugeh yan uddur … embryo kay mablah idaltuh sugeh yan usuk inki adda tet wagittaamal walal abeh sugem? Ta coincidence umman way kaah qibnaytu luk suge . saaqat qanxaffe sinnim. Toh tonnal anuk, usuk shamqa luk masuginna, nummaak, usuk woo wakti tu kak iyyam kee waytam kassitam maduuda . xayuk qilsi, xin kaal yemeete, toh kaa finqisse wak. Usug qaadik tan der uddur kee soono sinnim xiineh. Nastasya, ciggiila saaku tabna saaqatah footima fan temeete, kaa ugussuh gibdih . Is shaahi kee gaqammo kaah bahte. Shaahi qagitak nammeyhaytoh maqub kee qagitak isi shaahih addat. « Yi maqaane, usuk mannal xiinaah! » is naqabut weeqte. « kee usuk ummaan way xiinih yan. » Usug macal luk ugteh. moyya kaak biyakteh, usuk ugteh, isi garret makkiimam kee soofal qagitak cule. “Qagitak xiinam faxa” axcuk Nastasya weeqte. « Atu biyaakitteh inna, eh? » Usug gacsa maabinna. « Atu dago shaahi faxxaa? » “Lakal” iyyeh, usuk qimmoh addah, intiita qagitaak alfeeh, gidaar fanah gace. Nastasiya amol kaak soolisse. “Malayka usuk nummaak biyaakiteh” inteh, wadirih tewqe. Is namma saaqatah shurba luk qagitaak culte. Usuku dumaak elle inah dirab yacee. Shaahi xaggiime kal sooleh. Nastasya yeeytah tan naqabu cusseeh, naqabut kaa ugussam qemmisse. « Macaay atu loog innah dirab kah taceem? » is qiyto abte, naqabu luk kaa wagittak . Usuk ugteh, kee daffeye qagitak, takkay immay tu maxacinna kee baaxal wagte. « Atu biyaakitteh inna hinnaa? » Nastasya esserteeh, qagitak uli gacsa mageytimta. “Atu iroh tawqeeh, silayti ufuy rubtam tayse” inte is soolisseek lakal. « Atu tet takme inna akme waytaa? » “Lakal,” iyye usuk qaku luk. « Atu gexxam duuddah. » Kee usug teetih yeybeleeleqeh. Is dagoom raqteeh, racmatta luk kaa tublek iroh tewqe. Dago minitittek lakal, usug intiita fayya heeh shaahi kee shurba der uddur fan wagte . Tokkeek gaqammo beeh, malkaqa beeh yakmem qemmise. usuk dagoom yokme, sidoc akkek affara malkaqa, maaqoh fayxi sinnim, toh makaanikaal luk sugte. Kay moyya dagoom biyakteh. maaqo xageek lakal soofal qagitak fiddinowte , takkay immay away xiinam maduuda; usug fooca barkuma addat hayya heeh, esgegeyye kal qaxah gace. Usuk ayroh soono kee too qibnayti ayroh soono; inki adda, too qagaaqagitak, usuk fancied too usuk Afrikal, Masri, inki qaynatih oasis. safar rabboh suge, gaalitte salaamah qaxah sugte; caxâ miritte inkih maroh addat solte ; inkih tan dokla afxagoh sugte. takkay immay usuk lee yaaqube raceenak too caxittam xayuk. Kee toh kaxxaam xamcinuk sugte, qaxmeqe, qaxmeqe, blue, xamcin lee parti-colored xeet fanat kee saytun qilmih amol dahab innah akkel kee wokkel laqna luk sugte…. Cubekal saaqat qanxaffe luk sugte. Usuk qimbiseh, isih uguseh, isi amo fayya heeh, xangabuuk iroh wagteeh, mannal udurruteh sugem yubleeh, cubekal kaqitak fidin ugteh, numuk teyni soofak kaa hirigga heeh . usuk albaab fan ibi feeraari fan gexe, uqrat fakeh caddoodal ankacisam qemmise. Kay sorkocô baxi kaxxam yaatuke. Laakin inkih tibba inteh sugteeh, kulli num xiineh sugem celta…. Usuk taturte ayrook xabba haanam tannah tan habbalsimak xiinaanam duudak sugem kee tu abe weem, tu abe weem…. Toh tonnal anuk, 6 saaqatah xiineh sugem celta. kee kay xin kee duquurinna qaadik ane sinni katayak sugte, liqna, toh sissik sissikaane luk sugte. Takkay immay bicsiyyi yakkem faxxiimak sugte dagoomu. Usuk isi cayla inkih kullim yacsubeenim kee tu habbaale waanam; kee kay sorkoco baxi atka kee qanxixu tonnal usuk ufuy ruubam maduuda. Qimbol usug axaw bicsam faxxiimak sugteeh, isi kamis addat cixxaama——————————————suqisiyyi taama. usuk isi barkuma gubat rummaged kee irol ugseh linen fanat kibbimte gubal, taqabi, raagte kaqlise wayte kamis. tet calagtok usuk qanxiseh xer giti, namma inchi fidnaan kee taban kee laca inchi xexxaaral. Usuk tama strip nammakkel yeyyeeqeh, isi fidin, maqar le cagayih overcoat inki inki stout cotton material (kay dubuh yan iroh yan qaynat) yeyyeeqeeh , namma exxah addat, guri qanxaffeh addat, yeyyeeqeh . kay gaba axaxxah usuk cixxa wak, takkay immay usuk toh agdaabele gurral abe tonnal irol tu matanbulla usuk koot sarte wak qagitak. irbaa kee tuful usuk gulguluh sugem xer waktik naharal kee oson warkat exxat kay tarbeezal xiineenih. noose wagittaamal , toh kaxxa ingenious jahaazak sugte isih; akatta yuscubeenih sugen fiyeena. toh kaah takkem hinna quukam fiyeena isi gabat gital. kee isi koot gubat yommooqore kaa tekkek usuk uxih isi gabat qoklam faxxiimak ten, toh tescessimem ten. away usuk dubuk daffeysam fiyeena moyya noose, kee toh tibba luk waxexxa kay mogoy gubat addak. isi gaba isi koot giibit hayya heeh , usuk gabat gaba kalti inkih yan gital yabbixem duudah, tonnal is maxiqta; kee koot kaxxam kibbiimeh sugeemih taagah, regular sack nummaak, usuk gibbat sugeh yan gabat tu gabat luk sugem irol tablem madudda . ta noose, nabam, usuk namma ayyaamak naharal faataciseh suge. Tamah gaba kaleh yan waqdi, usuk soofa kee qarwa fanat yan qunxa qarwa fanah culseeh, guri gonal fumbleeh, _pledge_, usuk mango waktih bicseeh, wokkel uqrat suge. Tama xagana, faxennal, dubuk sahlinuk ekraarimte caxxi exxah giffo kee gabul silver sigaarah caalat. usuk ta caxxih exxa uguseh kay gexoh addat inki qaynatih workishoopul suge. tohuk lakal usuk ossimeh bocok qaku le xabcin birtih exxa, too usuk kalah uguseh too uddur gital. Birti qunxa qunxa qanxaffe luk sugeeh, kaxxaam qanxaffe luk ken culseeh, qanxaffe luk sugeeh, qagitak qanxaffe luk suge ; lakal cubbil ken cibtam kee daintily saytun qado warkatal kee axawah taniimih taagah toh kaxxam gibdih tet fakkiimuh. tah tekkem idaltoh hangi yayxeereenim udduruh, is gubat gacissam gabbatak sugte wak, kee tonnal uddur geytuh. Birti strip qilsa yaceenim faxximta, tohih taagah barra naharsi minitil “duyye” qilsa luk sugtem tamixxigem madudda. Taham inkih soofah gubat naharal kaa kobxiseh suge . Usuk dubuk xagana geeh sugem inki num garciik gasoh addal yoobbe wak. « Leceey xer udduruuk dumal tootoke. » « Xer udduruuk naharal! Yirabbow! » usuk albaab fan yisissikeh, ankaciseh, isi koofiyat xabba heeh isi taban kee sidiica maaqattooti cubbil oobam qemmise, xongolo sinnim, dummuh innah. Usuk uxih kaxxam faxximta caagid luk suge— maaqo qarik fiyeena garqaama. too abto takkem faxximta fiyeena usuk xer waktih yirgiqeh suge. usuk kalah giibih garuq-gile luk suge, takkay immay usuk gilet kibal lem maduuda kee uxih isi caylat dagoh, kee tonnal ellecaboh fiyeena fidga abe. Nanu tatrusnam dudnah , inki baxsa le caagiidal usuk abeh yan ellecaboh calli inkih wagittaamal ; oson inki qibnayti weelo luk sugen: mango ellecaboh oson, mango uqrat kee mango absurd oson inki adda kay intiitat yekken. Inkih yan kay gibdaabinitteh addat yan giclo takkay immay, usug inki uddur inkih yan uddur isi ekraaroh aracat gacuh yaaminem maduuda . Kee, nummaak, kullim inkih lowsis gubat haanam kee ellecaboh lowsis gubat haanam duudumtam kee, faxe qaynatih taqabitte raqte waytek, usuk, celtam, inkih yan uddur , lowsis gubat haanam kee lowsis gubat haanam duudumtam hinna. takkay immay inkih tan ummatta sabhalal sinni ximmoomaa kee asmat sinna raqteh. fiyeena geytuh, too trifling kabxah melleb kaah mali bohoy, tu sahlinim matakka. Nastasya garuq sinnim buxak iroh sugte, baxsa luk bar; is cuggaane akkek dukkaan fan tarduk sugteeh, umman way albaab fakut cabta. toh inki caagidik sugte ardi ina umman way tet xaafuk sugte . Kee tohih taagah, wakti yemeete wak, usuk dubuk tibba iyyeh, qasbo fanah gexak, fiyeena beyak, saaqat fanah (kulliimih gaba kalte wak) addah gexak, qagitaak daffeyse. takkay immay toh shakki le ximmoomak sugte. usuk saaqatak lakal yuduureh toh qagitak daffeysuh, kee Nastasya tuduureh sugteeh aracal sugte. Usuk asmatah gexam faxximtaah, is qagitak tawqem fan qammaalam faxximta. takkay immay is sugte wak fiyeena wayteh , tet wagit, xongolo ab– toh yaanam bohoy hinnay dagnal bohoy sababitte. takkay immay toh inkih trifles too usuk walah cubbit haam qimbise weem kee nummaak usuk wakti luk masuginna. Usuk ascubuk suge lafa le ximmo, kee daffes qunxa alhumitte, ilaa _ usuk inkih elle yaaminem_. takkay immay woh celta qigdu gufe sinni. Toysa dagnal isih celta. Usuk maqambaala , ceelalloh, too usuk inki inki adda cabam mabla, ugut kee sahlinuk wokke gexa…. walah kay udurrutte gibbatu (axcih kay gufne lih object ellecabo kusaaqih arac) sahlinuk gibbatu gabbatu , nummah caagidik baxxo le, inki num iyyam faxximta » ama, away gennay soonita he–d kee! » iroh kudak abaaro, isih lih cabbooteh. Toh tonnal anuk, moral essero wagittaamal, kay makeelisso gaba kalteh sugtem celta ; kay casuistry moltah innah qilsuk sugteeh, usuk isih sababiyyoh sadu gorrisam maduuda. Laakin ellecaboh uddur usuk isih elle yaamineenim sooliseh, doggedly, slavishly inkih tan afkanitteh addal argumentitte gorrisak, keenih fumbling abak, inki num kaa diggoysak, kaa diggoysak suge. Qimbol——————-usuk inki esserot mangom agxitak suge; macaay iyyaanam duudumtah inkih tan baatil kaxxam uma gurral kah qellisam kee kaxxam sahlinuk geytimam, kee macaay iyyaanam duuduntah inkih tan baatil tannah tan qadoh yan raat kah cabtam? Usuk mango baxaabaxsale kee curious conclusions fanah gexeh sugeeh, kay mablal, sababittek tiyak teyni , baatil qaddoosaanam duudumtam hinna , baatil abe num isih elle yan innal. Kulli baatil abe num , qunxaaneyta kee fenomenal heedlessness, kaxxa uddur, cubbi kee cubbi kaxxaam faxximta wak , fayxi kee sababitte caylih addat geytima . toh kay diglok sugte too sabab kee radim idni caylih maysattaka numtin amoh dalkah innah, dadalteh caatih kee fayyale ximmo gufteh hununuh baatil tekkek naharal, gexsitteh inki gid takke uluuluka baatil uddur kee xer waktih hinnay ux waktih lakal, cankâ caalatak ugutak, kee lakal gersi dalka taturteh faxe gurral. Essero, biyak baatil akah yakkennah abaanam, hinnay baatil isih elle yan ginook umman way biyak ginook tukteena luk gexaanamih essero , usuk awayih uddur elle faxximta innal margaqa beyam maduuda. usuk too amoqayxitte gufe wak, usuk isi caalatal tannah tan morbid gacsi ane waam yirgiqeh, kay sabab kee fayxi raaqele kay margaqah uddur, sahlin sababah kay margaqa « baatil hinna…. » Nanu inkih tan gexsit cabnam too usuk ellecabo amoqayxi gufeh iyya; nanu kaxxam fooca fan arduk sugne…. Nanu dubuh edde ossimnam, abbinos, safa le mansoofah taqabitte, nammay haytô caddoh caagid kaak yeyyeeqeh yan . “Inki num inkih tan isi fayxih cayla kee sababitte keenih akah yabbixennah abaanam faxximta , keenik inkih inki adda inki numih taamah addat tan minititteh addat isih is barisak sugeh yan waktil geytimaanam faxximta ….” Laakin tama gulgul qimmoh addah qimmiseh suge. Usuk ellecabo margaqa elle yemeete innal, saaqat elle sugtekkel, inkih baxsa le gurral, qawwalayla kee qammalsime wayta gurral tekke. inki qunxa caalat kay cisaabissoh bakcarrise, usuk caddo cabak naharal. Usuk landlady’s kitchen gufe waqdi, albaab elle fakut suge innal, usuk cubbi luk wagitak, Nastasya elle sugtekkel, landlady isih wokkel sugteeh, hinnay kaadu, isi footimah albaab alfimeh sugeeh, usuk gexeh yan waqdi, is peep out abe waytam faxximta. Laakin usuk macah qaybih sugeeh, Nastasya buxah addal dubuh hinnay, tokkel geytimtaah, linen basket yeyyeeqeh, line fanah culse. kaa tublek , is sartan waxeexih cabteh, kaa fan ufkunnateh kaa tubleh inkih yan uddur usuk taturta wak. Usug intiita fakkiimeh, tu kassiise weem ceelak tatreh gexe. Takkay immay kulliimik ellecabo sugte; usug fiyeena luk masuginna! Usug caddok dagah suge. « Macaay yoo kah ascubem, » usuk yuscubeh, usuk albaab gubat gexe wak, « macaay yoo kah ascubem too is woo uddur buxal ane waytam digga haytam! Macaay, macaay, macaay anu tah asmatah kah akkalem? » Usug yiddigilleeh, walaa qaybiteh. Usuk isih yasuulem duudak yen kay naqabut…. Dubaali bakcarra kaak addat facte. Usug albaabal qammaxxaagak sooleh. Gita fanah gexaanam, ibah gexaanam. weeloh taagah uluulukak sugte; isi footima fan yadaarem, walah lafet lennal uluuluka. « Kaaduk mannah yan saamiy Anu umman weeh! » usuk tutucteh, sooleh hadaf sinnim albaabal, hununuh saduh porter qunxa dite le footima, toh kalah fakut sugte. usug garciik qimbiseh. Porter footimaak , namma maaqatta kaak raqteeh, benchih gubat migdi gabuuk ifu leeh, inti kaak xabba hayteh…. Usuk kaa wagsiisak— num hinna. usuk footima fan xayyooweh, namma maaqatta fan oobeeh, qaku le xongolot porter deqsita. « Yeey, buxal hinna! Dagoo aracal xayikkel, gasoh addal, albaab baar luk fakut yan. » Usuk fiyeena (fiyeena sugte) fanah gexeeh, namma qaynatih caxaaxuwih fanat sugeh yan korsi gubat yan aracal yeyyeeqeh; inki adda, iroh yawqeemik naharal, usuk noose addat sissikuk abeeh, namma gaba isi gibdaabinitteh addat culseeh, footimaak iroh yewqe; num kaa yubleh masuginna! « Sabab rade wak, sheytan catah! » usug qibnaytu musuyya iyyeh yuscube. Ta saami kay rooci qaadik yan gurral fayya hee. usuk tibba iyyeh gexe, sissikaane sinnim, bohoy ugsaanam waasuh. Usuk taturte maritte wagteh, fooca keenik wagtak kudam gabbateeh , elle faxximtannal dagoom tamixxigem faxximta. Garciik usug isi koofiyat yuscube. « Meqe qaran! Kimaalak naharal lakqo luk sugeeh, tohih aftok sarita koofiyat mageyyo! » kay roocik gubak abaaro ugutte. Inti gonak dukkaan fan wagteeh, gidaaral tan saaqat malciiniik tabna minitik taturtem yuble. Usuk sissikuk abam faxxiimak sugteeh, inki waktit inki gitaak gexaanam faxxiimak sugte, tohih taagah gersi katuk qari fanah gexak suge …. Usuk tamah inkih qimmoh addah wagitak suge waqdi, usuk inki inki adda kaxxaam bohoy lem celta. takkay immay usuk kaxxam mameysita away, inkih mameysita, nummaak. Kay mesenkaca walah faxxiime sinni caagiidat tibbixsimeh sugte , takkay immay xer waktih tu hinna. Yusupov garden fanah gexak suge waqdi, kaxxa-kaxxa qaynatih xisneh , kee inkih tan booxal tan hawa wagsiisak, kaxxa taqabih addat suge. Digriik ugutak usuk cagay caxaaxuwih arac Marsi booxal geytimam kee, Mihailovsky Palace buxah addal geytimam takkay immay, magaalah addal kaxxa tuxxiq leeh, kaxxaam meqeh tan taama kinnim tamixxige. Tokkeek usuk essero kah lem, inkih tan kaxxa magaaloolul labha faxximtaamih taagah, inki inki baxsale gurral, magaalak woo exxaaxil, buqre kee qayso elle ane sinni exxaaxil, akah gexannah abaanam; mango wasak kee suruy kee kulli qaynatih umaane elle tan ikke . Tokkeek usuk isih Hay Market fanah gexak sugeeh , usuk uxih nummaak gexeh suge. « Mannah yan finqa! » usuk yuscubeh, » taysem tu acsubem inkih! » “Toh kinnimih taagah, labha execution clutch mentally akah abtannah abtaah , gitat ken geytam faxximta” axcuk, kay mesenkacat laqna, laakin, uxxuk, laqna celta; usuk ta mabla diggoysuh sissikuk abe…. kee away usuk xayuk suge; akkel qari suge, akkel afa sugte. Garciik saaqat inki adda tootoke. « Macaay! Malciiniik garab takkem duuddaa? Duudumtam hinna, sissik takkem faxximta! » saamih kaah, kullim meqennal gexxe qagitak albaabitte fan. too uddur, toh qaddoysak kay tuxxiiqih, kaxxa wagon hay hununuh saniitiseh suge albaabal, inki tanuuk kaa yaybulleem albaab gubal tatre wak, kee wagon uddur luk masuginna gasoh adda fan kokkobisuh , usuk migdi gabuuk ifut yuftucek naharal. Wagon gersi xaqul usug qiyto kee anaakar yaabbem duudak yen; takkay immay num kaa maqambaalaay, num kaa mangoorowa. mango xangabitte wagitta too kaxxa affara amoli gasot fakut sugte too uddur, takkay immay usuk isi amo fayya maabinna– usuk maqar luk masuginna. Idaltoh tan barrah qari fan gexxa caddo alfimteh, hununuh afaak migdi gabuuk. Usuk dumaak steel fanah suge…. Ufuy ruubak, gaba kaak qanxaffe luk sugeh yan sorkocô baxa, kee inki adda kaadu qanxaffe luk sugeeh, sissikuk steel fanah gexak, kulli minitih addat qanxaffe luk suge. takkay immay caddooda, nabam, tibba luk sugte; inkih tan albaabitte alfimteh sugte; usug mangoorowinna inkittu. Inki fiddima nummaak naharsi raawol fidin fakimit sugteeh, kalam taamitak sugte, takkay immay oson kaa fan mawagtan. Usug sooleh, minit yuscubeeh gexe. “Asmatah oson akkel ane weenik aysuk ten , takkay immay… namma footima keenik dagal tan.” kee tokkel fereyhayto raawal suge, akkel albaab suge, akkel fidin saduh yan, foyyah yan tiya. Idaltoh barrak gubal tan fiddima foyyah sugtem celta; gufneh kardi albaabal qanxixxeh sugte — oson wonnah gexeenih!… usuk ufuy rubti yewqeh suge. inki uddur mabla leeh amoh kay mesenkacat » anu wadirih gexeyyo? » takkay immay usuk gacsa maacam kee idaltoh albaabal ankacisam qemmise, rabe tibba. Tokkeek usuk qagitak qimmoh addah wagitak, xer waktih wagitak… tokkeek ellecaboh addah kaa wagitak, isih is wagitak, isih wagitak, inki adda kaadu noose addat tan fiddima qimmise. « Anu kaxxam burraaciniyoo? » usug cakkumsuteh. « Anu qaduuk taqabi mayyu? Is kibal mali…. Anu dagoom qammaalam tayse… yi sorkocô baxi qanxixu cabam fan? » Takkay kay sorkocô baxi macabinna. saduh, tonnal kaa qanbise, toh mangom kee mangom uluuluka. usuk mangom soolam maduuda, usuk caatih isi gaba baadon fan heeh kaaye. minitik garab lakal usuk qagitak kalluuwuse, kaxxam xongolo fayya heeh. Gacsa mali. kalluuwusaanam xoqoysi sinnim kee aracak iroh sugte. Idaltoh tan barra , asmatah, buxal sugte, takkay immay is daremteh dubuk sugte. Usuk dagoo ixxiga luk suge tet caalatak… kee inki adda qagitak usuk isi ayti albaabal hee. hinnay kay cuso baxsa luk cubbi luk sugte ( toh gibdih akkaluk), hinnay xongolo nummaak kaxxam baxsa luk sugte. faxennal, usuk garciik tukteena yoobbe cubbil gaba xagtam alfenta kee albaabal tan gurdi xongolo. Inki num uqrat soolak suge alfentat xayuk kee hununuh usuk irol kah abak sugem uqrat ankacisak suge, kee tet ayti albaab fan lem ceelak suge…. Usuk dagoom niyat yengeyyem kee tukteena xongolo fayya heeh too usuk qelliseh yan weelo alle waam takkeh, tokkeek sidoc haytoh addah kalluuwuse, takkay immay tibba kee impoodca too uddur, cubbi luk, kay mesenkacak irol qaduk, baxsa luk, amotani; usuk tannah yan giclo elle abem mannal kinnim tamixxigem maduuda , kah kinnim kay misinkaca uddur uddur qammalsimak sugteeh, usuk isi xagar qimmoh addah wagitak suge…. Inki inki adda usuk latch unfastened obbe. Mafdaga 7. Albaab dumaak elle sugennal qunxa qarwa fakkiimeh, kaadu namma afle kee bohoy le intiita ditek iroh kaa wagitak sugte. Tokkeek Raskolnikov moyya weeh kaxxa hoxa abe. Idalto ken dubuk gactaamak meysiteleemih meysi, kee kay mabla tet bohoy diggoyseleemih qaago alle waak, usuk albaab xabba heeh , idalto qagitak alfimtam faxxah tan albaab isi fanah hirge . tah tubleh is albaab darreh hirge wayta, takkay immay is gabat gexxeh masuginna tonnal usuk tet lih caddoodah hirgeh . is albaabal soolak sugtem yubleh taturtam idnise kal , usuk massah tet fan gexe. Is wadirih uduurrateh , tukteena intam faxxe, takkay immay yabtam duude waytam celtaah, intiita luk kaa wagte. “Meqe bar, Alyona Ivanovna” axcuk, sahlinuk yaabam faxak suge, laakin kay xongolo kaah maqambaala, diggalsimeh, diggalsimeh. “Anu emeeteh… anu tukteena baahe… laakin nanu culnam tayse… ifu fan….” Kee tet cabeh, usuk sissikuk footima fan gexe. Idaltoh tan barra kaa lakal kudde; tet arraaba fakut sugte. « Meqe qaranay! Macaay woh? Miyyaay woh? Macaay atu faxxam? » “Macaay, Alyona Ivanovna, atu yoo taaxigeh… Raskolnikov… akkel, anu gersi ayro xagana koh xayyoyseh suge…” Kee usuk xagana kah culse. Idaltoh tan barra xagana dagoom tubleh, takkay immay inki adda tet arcibime wayte gufneh intiitat tubleh. is cubbil tubleh, umaane kee kibal sinna luk. Inki minit taturte; usuk walah tukteenay tet intiitat anqasa ceela, is kullim fayramisseh tan innal. usuk isi amo weem cuse , too usuk mangom meysiteh, tonnal meysiteh too is tonnal tablem kee gersi garab qangara axce waytek minit, usuk teetik kudak sugem akkaluk suge. « Macaay atu yoo kah tablem atu yoo aaxige wayta way? » usug garciik iyye, kaadu umaane luk. « Bey atu faxxek, akke waytek anu gersi arac gexeyyo, anu isissikeh an. » Usug tamah iyyam hellay macsabinna, takkay immay garciik isih iyye. Idaltoh tan barra isih urteeh, tet gufneh yemeete numih xongolo isil kibal teetik gacisse. « Laakin macaay, yi meqe giftaw, inkih minitit…. Macaay toh? » is esserteh, xagana wagittak. « Lakqo sigaarah caalat; ellecaboh uddur edde yaabeh suge, atu taaxigeh. » is gaba teyyeeqe. « Lakkin magideh burraacinitom, asmatah…kee gaba kok diriirigoh tan? Kaqlak sugtee,hinna macaayi? » « Liqna, » usug garciik gacse. “Atu pale geytuh cato abtam madudda… atu akah takkem faxximtaamak tu alle waytek” iyyeh, qangor maqnisso taqabi luk suge. Kay maqar qagitak radak suge. Takkay kay gacsi numma ceela; Idaltoh tan barra xagana beyte. « Macaay woh? » is inki adda esserte, Raskolnikov cubbit haak, tet gabat tan xagana qilsak. « Tu…sigaarah caagid…. Lakqo…. Wagit tet. » “Lakqo celtam hinna…. Usuk mannal tet alfimem!” Kaxxa giclo qimmisseh, xangabu fan gacissa hayteh, ifu fan gacissa hayteh (inkih tet xangabu, laqna lih laqna luk sugteeh), is inkih inki sekenxitteh addat kaa cabteeh, isi qarwa fanah gacissa hayteh soolisse. Usuk isi koot fakkiimeh, fiyeena loowok yeyyeeqeh, laakin away inkih tet yeyyeeqeh, uxxuk koot gubat migdi gabat kaak yeyyeeqe . kay gaba meysiteh qaku luk sugte, usuk ken cusam kulli uddur dadalak mangom diiyi kee mangom cooxuk. usuk meysiteh usuk fiyeena somboloolocittam kee raddam…. garciik meekitaanam kaal temeete. « Laakin usug tannal tet kah yuxuxxem macaay? » idaltoh tan barra naqbitte weeqteeh kaa fanah tangayye. Usug ossotinah minit luk masuginna. Usuk fiyeena tibba iyyeh, namma mogoyul tet yeyyeeqeh, isih is wagsiisak, kee iyyaanam duuduntah , macal sinnim, iyyaanam duudumtah makaanikaal, blunt side tet moyyal yeyyeeqe. Usug tahal isi maqarat xoqoysime waam ceela. takkay immay xayuk usuk inki adda baahe fiyeena oobiseh, kay maqar kaah yuduureh. Idaltoh tan barra umman way moyya qasnan luk sugte. tet qaku leeh, iffonta le dagor, burraacinaan leeh, gabul le subaacil yunkuttube, ikiqyoh geerat xakbimteh sugteeh, tet filli amot soolak sugte yiddigille gaysah fileenat xakbimteh sugte. is uxxuk sugte wak, atka tet cangaxxalak amot radde. is weqteh, takkay immay kaxxam qaku luk, kee garciik inkih tan robti baaxal culte , tet gaba tet moyya fan fayya hayte. Inki gabat is uxih “ xagana” tabbixe. Tokkeek usuk gersittu teetih abeeh, gersi atka qaduuk tattab kee inki aracal. qabli caxittam korimte mereyya, dagar wadir rade. Usuk wadirih gexe, raddeh, kee inki adda tet foocal xambaqimteh; is rabteh sugte. tet intiita celtam qimmissam sinni sokkeetittek, gili kee foocal inkih muucumtem kee convulsively contorted. Usuk fiyeena ardi bagul rabe numih xaqut hayya heeh, inki adda tet gibbat (streaming body)—————————————————————————————————————————————————————-val-moli »———————-Tonnah kaadu, usuk ellecaboh gufneh gexeh yan waqdi, »Key » kaak beyte. Usuk isi duddih ikoytiinul suge , badit hinnay giddinessik currik, takkay immay kay gaba uxih diriirigta. Usuk lakal kassitam, baxsa luk gaaboyseh sugem kee cubbi luk sugem, inkih tan wakti qabal diggoysak sugem…. Usuk inki addat laqna lem, inkih, dumaak elle sugtennal, inki qanxaffe luk sugeenim, birti qanxaffe luk sugeenim. Usug ken lih inki adda inaqtimâ qari fan kude. toh kaxxam qunxa footima luk sugte inkih tan diini muucitte luk. gersi gidaarak qagitak sooleh kaxxa qarkayto, kaxxam saytunih kee reebime cariir patchwork wadded quilt. sidoc haytoh gidaaral higeena alil suge . Qibnaytiino iyyaanam, tohih taagah usuk maftacitte alil culsaanam qemmise wak , tohih taagah usuk ken jingling obbe wak, convulsive shudder kaak amol tatre . Usug garciik inkih cabam kee wonnah gexuh qagitak aqayyaare kaat tammulleeh tan . takkay immay toh dubuk too wakaak sugte; wadirih gexuh kaxxam raageh suge. usuk nummaak isih is musuyya iyye, garciik gersi bohoy le mabla kaak mesenkacat temeete wak. Usug idaltoh tan barra takkem bictam garciik yeynebe uxih manol taniih, cuso teetik urtam bictah. Maftacitte alil cabeh, usuk xagar fanah gexeeh, fiyeena yeyyeeqeh, inki adda kaadu idaltoh amol yeyyeeqeh, laakin tet yeyyeeqeh. is rabteemil waaga luk masuginna. xambaqimeeh tet kusaaqiseh qagitak xaynal, usuk qaduk yuble too moyya tiddigilleem kee walah inki gammik yoogoreh. Usuk isi feerat cusam faxak suge, takkay immay isi gaba darreh hargem kee nummaak toh sinnim sumaq luk sugte. too wakaak qigduk yan qabli mude suge . inkih inki adda usuk tet filla akatta yuble; usuk tet hirge, takkay immay akatta maqar luk sugteeh, maqambaalin kee ossotinah, toh qabalat arqusse. Usuk foocal yayyaaqeenim gabbate, takkay immay tukteena tet tibbixeh tamaatem teetik waaseh. Sabri sinnat usuk qagitak fiyeena ugseeh, xagar bagul yan akatta garuqtuh, laakin maxiqa , taqabi luk, gaba kee fiyeena qabalat culseeh, namma minitih sissik macal abeek lakal, akatta garuq heeh, fiyeena xagar xage kal, xagar xage kal; usug mahoxinna —————————————————————————————————————— Tama qilmih amol namma koros, inkih Sayprus caxa kee inkih kopper, kee silver filigreeh addat tan muucitte, keenik luk qunxa qanxaffe le chamois aracih lakqo birti rim kee ferranto luk sugte. santa kaxxam kibbimteh sugte ; Raskolnikov tet wagte kal isi gibdaabinat culseeh, idaltuh yan numih xagar fanah culseeh, qarwa fanah gexeeh, ta wakti fiyeena luk suge. usuk meysi le sissikaane luk suge, usuk fakeenit qanxiseh, kee ken gibbatu qimbise qagitak. Lakkin usuku mabicinna. oson alfentittet mabicaan. Gaba kaak axaxisak sugtem kaxxam hinna , takkay immay usug qellat abak suge; tonnal usuk yubleh ceelalloh too fakeenit numma hinna tiya kee mabicta, uxih usuk gabbate tet daffeysam. Garciik usuk kassitem kee too kaxxa fakeenit luk notches luk, too waxexxah sugte qunxa fakeenit luk takkem madudda alil higeena ( kay ellecabo gufnel tah dagoom tootokeh sugte perha addat), takkay immay, toh sanduugu. usuk alil cabeh , kee inki adda qarkayto gubat cuse, idalto barra umman way sanduuga sinni qarkayto gubat haytam yaaxigeh. Kee tonnal sugte; qarkayto gubat meqe-giffole sandug suge , dagnal inki yard xexxaaral, arched lid qasa arab kee birti mismaar luk culte. garuq le fakeyna inki addat xakbimtem kee fakeh. Dagal, qado warkat gubat, qasa brocade koot hareskin luk suge; gubal cariir kamis suge, tokkeek shawl kee toh celtam gubal tu ane waytam takkay immay sartan. usuk qimmol abem kay qabalat xaggimte gaba qasa brocade duugaanamak sugte . “Qasi, kee qasa qabal lowsis gubat gactam faxximta” axcuk, mabla kaak mesenkacat taturte; tokkeek usug garciik isih yemeete. « Meqe rabbi, anu inni cusok iroh gexa? » usug qarkakisat yuscube. takkay immay xayuk usuk sartan xageh dahab saaqat yuftuceh xagor koot gubat. Usug inkih ken korsuh yisissikeh. Baxaabaxsale dahabak bicsen maasayyooyi saritte fanat geytimte— inkih tan xagana, raqtem hinnay raqtem qammaltam————————————————————————————————————————————————-garaalih addat tan ximmooma, ximmooma, ximmooma, pin kee kalah tan ximmooma. dagoom caalatal sugte, gersi mari sahlinuk xaagi waraakit alfimeh, cubbil kee hununuh cibimteeh, teppit axawah tan . Faxe uddurruteh, usuk isi saraawil kee overcoat gibdaabinah kibtam qemmiseeh, parsaal kee caagiida fokkaaqak, lowsiisak; takkay immay usuk mangom beyuh wakti luk masuginna…. usuk garciik maaqattooti yoobbe footimal idalto elle xinte aracal. Usug uxxuk sooleh, uxih rabak suge. takkay immay inkih tibba luk sugte, tonnal toh kay qaxmaqaane takkem faxximta . inkih inki adda usuk yobbeh baxsa luk qaku le weeqa, inki num rammale yiddigille weeqa yaabeh . Tokkeek qagitak inki minit akkek nammay fan tibba inte. Usuk daffeyeh kay dibqih amol sandug xaqut kee qammaalam isi ufuy xabba heeh. Garciik usuk kaqiteh, fiyeena xabba heeh inaqtimâ qarik yewqeh . footimak gudet solte Lizaveta kaxxa axawat tet mogoyut luk. Is isi maqanxah qidde, warkat innah qidi luk sugteeh , weeqak maqar alle waytam celta. Arduk iroh kaa yableenim inaqtimâ qarik, is qaku luk axaxittam qimbisse inkih, caffa innah, axawah tan foocal; is tet gaba ugusseh, tet af fakte, takkay immay uxih ma kaayta. Is caatih kaak gonat wadirih gactam qemmisse , cubbi luk, garuq luk kaa fan, takkay immay uxih xongolo mali, is ufuy rubtam duude waytaamih taagah. Usug fiyeena luk teetih yisissikeh; tet af piteously qanxixxeh, inki num urri af yuble wak, oson meysi qimmisan wak, ken meysitam kee ken meysitam ximmol yaniinim. Kee tama taqabih addat yan Lizaveta kaxxam sahlinuk sugteeh, kaxxaam qimmoh addah qimmisseh sugteeh, fooca fanah dacrissuh gaba edde culteh sugte, takkay immay toh awayih uddur kaxxaam faxximtaah, ginoh abte taamak sugte, akah kinnim, fiyeena isi foocal qimmisseh sugte. Is dubuk tet foyyah yan guri gaba daffesse, takkay immay tet foocal hinna, caatih tet foocal tabbixe iroh kaa esces. fiyeena afle exxat raddeh hununuh cangaxxalah amol kee kurruumak inki atka inkih moyyak moyyal . Is inki adda kaxxam radde. Raskolnikov inki gabuuk isi amo weeh, tet qanxaffet qanxiseh, qagitak qideh culma fan kude. meysi mangom mangom geeh kaal, baxsa luk ta nammeyhaytook lakal, tibba qammalsime wayta qidimih lakal. Usug xiqqimmataamal aracak sissikuk kudam faxa. kee too uddur usuk duudak yenem yablem kee sababitte gitah, usuk duudek yenek inkih tan gibdaabinittek isi afkanal, niya sinna, uqrat kee absurdity toh, usuk edde radem magideh adafitte kee, akkuleh, baatil usuk uxih yayseh sugem hinnay arac xagtuh toh, buxaak iroh yawqem xiqqimtah . kullim, kee isih is yaceenim faxximta, kee bohoy hinnay, takkay immay sahlin bohoy kee naqabu usuk abeh yan taama . naqabi cuso baxsa luk kaak addat ossimteh kulli minitit maqarrowteh. Usuk away sandug fan magexa hinnay baadal tan faxeemih footima fan magexa. takkay immay qaynatih foyya, walaa soono, degree qimmisseh sugte kaa beytuh; too uddur usuk isih habbaale, hinnay tonnal, habbaale maca tuxxiq luk sugtem, kee qunxaaneytat yibbixsime. Takkay immay, qasbo fanah gexak, korsi bagul leek garab kibbimte baalitte yubleeh, gaba kee fiyeena kaqlisaanam kaah celta. Kay gaba qabalat xakabuh sugte. Usuk fiyeena leeh addat qideeh, xangabul yiddigille sandug addat sugte saabun exxa qanxiseh, gaba kaqlisaanam qemmise . Oson saytunnowte wak, usuk fiyeena yeyyeeqeh, laqna kaqlisak , mango wakti, sidiica minitih gide, qabal elle yan aracal saabuun keenih laqlaquh, laqlaqu kaqlisak suge. Tokkeek usuk inkih yan linen lih kafsoonuh laqna luk sugeeh, tohuk lakal usuk mango waktih sugeh yan fiyeena cubbit haak wagitak suge. uli raat maraaqinna, dubuk boco uxih wiin. Usug fiyeena cubbil waxeexiseh isi koot gubat yan akattal. Tokkeek elle xiqqimtannal , alaysoh qarih addal yan ifut, usug isi koot, isi saraawil kee kebella wagte. Qimbô mabul tu ane waytam celta takkay immay kebel amol tan laqna. Usug calagto arquseh kebella duugeh. takkay immay usuk yeexegeh usuk nagay wagte waam, toh tukteenay tibba iyyam bictah too usuk wagte. Usug mablat bayeh , footimak gudel soole. Dark agonizing ideas rose in his mind— usuk cabbooteh sugem kee woo wak usuk sababitte, isih dacrisam duudam , usuk away abah yan taamak baxsa le taama abak sugem faxximta . « Meqee rabbi! » usuk “Anu haadam faxximta, haadam faxximta” axcuk culma fanah gexe. takkay immay akkel qarkakisiyyi warigga qammalteh usuk naharal elle yaaxige weem. Usuk sooleh, wagitak sugeeh, isi intiita yaaminem maduuda: albaab, iroh yan albaab, usuk mango waktih qammaalaah, qanxaffe luk sugeeh, qanxaffe luk sugeeh, uxih 6 inch fanah fakut suge. alfenta mali, bolti mali, inkih yan wakti, inkih woo wakti! Idaltoh tan barra kaak lakal alifteh masuginna cubbil takkem bictah. Takkay, meqe rabbi! Macaay, usug Lizaveta sarra yubleh suge ! kee usuk mannal duudaah, mannal radeeh toh abaabissuh is tukteenal tamaatem faxximta! Is gidaarak tamaatem madudda! Usug albaab fanah gexeeh, alfenta yibbixeh. “Laakin hinna, qagitak taqabi! Anu iroh gexam faxximta, iroh gexam faxximta….” Usuk laqna fakkiimeh, albaab fakkiimeh, lowsiisih addat geytimam qimbise. Usuku der uddur ankaciseh. dagoom allal, toh albaab addat takkem bictah, namma xongolo fayya hayteh shrilly qiyto, anaakar kee xaafu. « Oson macaay? » Usug sabrit qammaala. ellecaboh kullim uxih sugte, garciik tiggiriqqeh innal; oson baxsimen. Usuk iroh yawqem faxak suge, takkay immay garciik, gubal yan baaxal, albaab xongolo luk fakkiimeh sugeeh, numuk teyni addah gexam qemmise. « Mannal oson inkih tannah yan xongolo abaanam? » kay mesenkacat urte. Qagitaak usug afa alfeeh qammaale . ellecaboh kullim uxih sugte, rooci uguugus hinna. Usuk hununuh caddoodah maaqatta beyak suge wak usuk qusba ibi maaqattooti yobbe. Step kaxxaam xer xongolo, kaxxaam addah tan step, laakin usuk kaxxaam qaddooweh yan waqdi, naharsi xongolok ugutak, usuk sababittek ugutak, tama num _wokkel_, 4haytô footimal, idaltoh fanah yamaate num kinnim tamixxige. Macah? xongoloola tukteenal baxsa luk sugte, tuxxiq luk sugtee? maaqattooti qilsuk sugte, walaa kee sissikaane luk masuginna. Away _usuk_ naharsi raawal tatreh suge, away usuk fayya iyyam, toh mangom dadalak sugte mangom baxsa luk! Usug qilsi ufuy ruubo yaabbem duudah. Kee away sidoc haytoh raawoowi gufteh sugte. Akke amaatem! Kee usuk inkih inki adda kaak celtam , usuk xaahi fanah gaceeh , inki num elle geytimam, xayuk geytimam kee qidelem, kee ramid le aracal geytimam kee inki numih gaba edde geytimam maduuda. Ellecaboh, amixxige sinni num 4haytô footimal gexak suge waqdi, usuk cubekal qimbiseeh, sissikuk abbinoosak, sissikuk abbinoosak , albaab kaak darrek alfime. Tokkeek usuk boor beeh caatih, xongolo sinnim, massoyseh mabbuxut. Gino kaa catteh. usuk tah abe wak, usuk ufuyrubti xabba heeh, albaabal. Amixxige sinni gufne abe away albaabal suge. oson away soolak sugen sittak saduh, usuk hununuh naharal soolak suge idalto luk, albaab ken kurruuma wak usuk ankacisak suge. gufne abe mango uddur ufuy ruube. “Usuk kaxxa, gabul le num yakkem faxximta” axcuk Raskolnikov, isi gabat yan fiddima qimmise. nummaak soono ceelak sugte . gufne abe num baadonta xabba heeh xongolo fayya hee. sissikuk korkorro kalluuwuse, Raskolnikov tukteenay footimal tangayyem yaaxigem ceela. dagoo sekenxitte fan usuk nagay ankaciseh . Amixxige sinni num qagitak kalluuwuse, qammaalam kee garciik qanxaffe luk hirgimeh sabri sinna albaab gabat. Raskolnikov sissik uddur hook shaking wagsiisak sissik uddur wagitak, sissik sissik uddur kulli minitit sissik uddur wagitak suge. toh asmatah takkem bictam celta , tonnal uluuluka luk usuk tet axaxiseh suge. Usuk sissikaane yabbixeenim gibbateh suge , takkay immay _ usuk _ toh yaaxigem bictah. mermeero qagitak kaal temeete. « Anu radeyyo! » kay mesenkacat urte, takkay immay amixxige sinni yaabam qimbisem kee usuk isih inki adda urte. « Macaay uguttem? Oson xiinih yaniinii hinnay qideenih yaniinii? D-abaaro keenil! » usug kaxxa xongolot, « Heey, Alyona Ivanovna, idaltuh yan baab abeynit! Lizaveta Ivanovna, heey, yi qaxmaqaane! Albaab fak! Yaqanah, ken abaaro! Oson xiinit yaniinii hinnay macaay? » kee qagitak, bakcarriteh, usuk tugged inkih isi caylat dozen uddur baadonta. Usug asmatah reedantu kee xayi ixxiga le num yakkem faxxinta. ta uddur iffonta sissik maaqattooti tontobbe baxxo hinna, caddoodal . Geeri num xayyoowak suge. Raskolnikov qemmol ken maabbinna . “Atu buxal num mayan” axcuk qusba num, qimmoh addah gufneh yemeete numuh yaabiseh, uxih kaadu, giclo gexsiisak suge. « Meqe bara, Koch. » “Kay xongolok usuk kaxxam qunxa num yakkem faxximta” iyye Raskolnikov. « Iyyaay sheytan warsam duudam? Anu alfenta diggalsimeh an, » iyye Koch. « Laakin mannal yoo taaxigeeh? » « Macaay! Kimaalak naharal Gambrinus addal bilyaardil sidiica adda koo eyseh suge. » « Yaa! » « Toysa oson buxal mayanin? woh qibnaytu. kaxxam duquurinna kinni way. Idalto anke gexxam duuddaah? Anu kabxah emeete. » « Yeey; kee anu tet lih kabxa liyo, kaadu.” “Nagaya, maca abnam dudnaah? wadirih gex, anu akkalem, Aie—aie! Kee anu dago lakqo geyam qaagitak suge !” qunxa num weeqeh, “Nanu tet diggosnam faxximta, asmatah, laakin is ta wakti macah bicisseeh? idaltuh yan baab abeyna isih tamaatem wakti yoh massosseh. ah yi gitaak iroh tan. kee sheytan is elle gexxam duddam, anu irol abam maduuda. Is akkel daffeyta sanat ellecabook sanat ellecabo fan, idaltuh yan hag; tet ibitte umam kee uxih takkel inkih garciik is gexoh tewqeh!” « Nanu porter esserram taysem hinnaa? » « Maca? » « Is anke gexxem kee malqo aduurelem. » « Hm…. Damn it all!… Nanu esseram bictah…. Laakin atu taaxigeh is wali ikke magexxa. » Kee usuk inki adda kaadu albaab-gabat culse . tuy abaanam matan, nanu gennam faxximta!” « Sug! » weeqeh qunxa num garciik » albaab mannal axaxitam tablee atu tet hirigtek? » « Nagay? » “Toh taybulleem alfime waytam, takkay immay boodot xakabuh taniimi! Atu boor mannal xongolo taabbee? » « Nagay? » « Macaay,atu matabla? woh keenik numuk teyni buxal yanim taybulle. oson inkih irol sugeenik, oson albaab alfe lon irok fakeenit kee addak boodot hinna. wokkel, atu toobbe mannal boodo kaaytam? Boor addak yasgalloonuh oson buxal gacaanam faxxinta, atu matabla. Toysa wokkel oson addal daffeyeenih alfenta mafakkin !” « Nagay! Kee oson tonnal gacaanam faxximta!” Weqeh Koch, cakkumsutak « Macaay oson wokkel yaniinim ? » Kee usug naqabut alfenta axaxisam qemmise “Idiy!” weeqeh qunxa num qagitak » ma giitin tet! tukteenay hoxat tani takkem faxximta …. akkel, atu kalluuwusak sugteeh albaab hirigteh sugteeh uxih oson mafakkinnon! Toysa nammayak inkih yewqeenih hinnay… » « Macaay? » “Anu maca koh warseyyo. gennay porter bahnay, usuk ken ugusay innay. » « Inkih nagaya. » Nammayak inkih addah gexak sugen . Atu akkel soolis anu porter fan ooba wak.” « Macaay? » « Nagaya, atu tayse. » « Inkih nagaya. » “Anu atu table madqa kusaaqisa! tah sumaaqa, e-vi-dent tukteenay hoxat tan akkel!” qunxa num weeqeh laqna, kee usuk kudak addah raaqeh inki adda qagitak usuk xageh baadonta too inki tinkle yeceeh, tohuk lakal caatiluk, celtam kee wagittam, albaab xagtam qemmiseh tet hirigtam kee tet cabtam diggossuh inki adda qagitak too usuk hook down kee the pan. keyhole: takkay immay maftac addat yan lock addat sugeeh , tohih taagah Raskolnikov sooleh sugeeh, uxih delirium addat sugeeh, usuk sittalih gexak sugeeh, sittalih gexak sugeeh, the idea occurred to them. albaab.Away kee sarra usuk ken lih xiibitam, ken qanxaffe luk suge, oson albaab fakkiimam maduudan wak “Only make haste!” toh kay mesenkacat laqlaqteh tan mabla “Laakin macaay sheytan kinnim?…” Wakti elle gexaamal, inki minit, kee Koch rabbo sinnim qimbise. usuk cubekal weeqeh, sabri sinna isi sentry dirki cabeh , usuk kaadu, sissikuk kee qilsi booxal qimmoh addah yewqe. Anu maca abam faxximtaah?” Raskolnikov hook fakeh———————————————————————————————————————–fafaacih yan xongolo, usuk elle duudan innal alfimeh, usuk sidiica addah gexeh sugeeh , uxih gexeh suge . fidinuk. « Nagaaleh wokkel! Qangiino ibbix! » Inki num gubal yan flat fanah yewqeeh, qimmoh addah yewqeeh, qimmoh addah yewqeeh , isi xongolot qimmoh addah yewqe. Mitka! Mitka! Mitka! Mitka! Kaa bakaq! » Qiyto gaba kalteh, ellecaboh xongoloola inkih uxih sugte Laakin inki uddur mango mari xongolo fayya haanam kee sissikuk yaabanam qemmisen. caddoodal wexxeq luk yawqeenimi. sidoc akkek fereey keenik suge. Usug qunxa numuk kaaytah tan xongolo baxiseh. « Hayyeeh! » niya garuq kibbiimeh usuk massah keenit garayuh gexe, cuso « ama maca faxximtam! » oson kaa sooliseenik— inkih bayteh; oson kaa tatruseenik— inkih bayteh; oson kaa kassitele. Oson xayyoowak sugen; oson dubuk haadak sugen kaak— kee garciik wadba! Kaak migdi qaxih exxal , foyyah yan flat, albaab fakut yan, nammay haytô footimah flat, qilmih taamah aracal sugeeh, usuk, kay fayxih, uxih gexeh suge. toh keenik sugte, shakki mali, hudunuh oobak arduk sugeenim, deero abak sugeenim. baax dubuk hudunuh rangi heenih suge, footimak gudet sooleh pail kee yiddigille pot kalam kee qadaytu luk. Inki uddur usuk fakut yan albaab fanah culteeh, gidaar darret culteeh , wakti nick dubuk; oson naharal elle ardi gufen. Tokkeek oson yuduureenih fereyhayto footima fan gexen, xongolo fayya heeh yaabak. Usuk qammaalam, iroh gexeeh caddoodak oobe. num masuginna caddoodal, hinnay afah addat. Usug culmaak sissikuk tatreeh , gital guri gabuuk ufkune. usuk yaaxigeh, usuk nagay yaaxigeh woo uddur oson fidin aracal sugeenim, too oson kaxxam cakkumsuteenih sugeenim fakkiimeh, albaab hudunuh alfimeh suge, too away oson xagar wagtak sugen, too gersi minitik naharal elle taturtaamak naharal oson fayramisaanam kee inki gabuuk yaaxigeenih too qide num gufeh sugem kee salaamatta luk suge. kudak. oson fayramisen mangom too usuk foyyah yan fidin addat sugem, oson dagah gexan wak. kee tonna kinnuk usuk isi sissikaane mangom masissika, tonnal ciggiila maynaqi uxih bool yarxih xexxaaral suge. « Usuk dago afaak somboloolocittam kee amixxige sinni gital qammaalam taysee? Hinna, niya sinna! Usuk fiyeena qidam tayse? Usuk taksi beyam tayse? Niya sinna, niya sinna! » usuk illacaboh maynaqul gufe. Usug manok muxxi rabe num oobise. Akkel usug amaanah gitak garab sugeeh, usug edde radeh; toh dago kasaara kah kinnim mango ummatta sugte, kee usuk edde bayeh qiddeyti qadammoh innah. takkay immay inkih usuk gandite tonnal qaku luk suge too usuk taqabi luk yangayye. Xoq tiffoofah kaal kudeeh, filli kaak inkih aruqeh suge. « Yi qangara, usug gexak suge! » inki num kaal deero abe usuk suuquntal bankik yewqe wak . Usuk dubuk qubul luk suge isih is yaaxige away, kee alla usuk gexe wak umam luk suge. Usuk kassitam takkay immay, kanal banki fanah yewqe wak , usuk wokkel mango mari geytimam kee tohih taagah kaxxaam qimmoh addah geytimam, usuk wadirih gactam faxximtaamih mascub luk sugem. Faxennal usuk iyyaanam duudumtah ecla, usuk der gita gexe dariifal tonnal buxa geyuh tibba iyyeh baxsale afkanal. Usug isi qarih afaak tatre wak inki gabuuk hangi kah masuginna ! Usuk naharal elle caddoodal suge usuk fiyeena kassitak naharal. kee uxih usuk kaxxam gibdi taqabi luk suge kaak afal, tet wadir daffeesaanam kee wagitto yaftuceenim xiqqimmataamal toh abaanam. usuk asmatah abaabisam maduuda toh akkuleh kaxxam tayse fiyeena inkih gacse waanam, takkay immay sarra numtin amoh gasoh addal qidaanam. takkay immay toh inkih tekkem saamih, albaab porter footima alfimeh takkay immay alfime wayte, tonnal toh celtam mangom porter buxal yanim . takkay immay usuk tonnal inki gabuuk weeh inkih tan cayla abaabta too usuk massah gexe albaab fan kee tet fake. porter kaa essere kaa tekkek, » maca faxxaah? » usug uxxuuk fiyeena kaah yaceem bictah. Laakin kaadu porter buxal sugeh manayyo, usuk fiyeena qagitaak korsi gubat gacseeh, kalah kaadu dumaak elle sugtennal qanxaffe luk suge. Usuk numut mangoorowa, rooci hinna, lakal isi footima fan gexa gital; buxah inah albaab alfimeh suge. usuk isi qaril suge wak, usuk soofal is qide hununuh usuk elle sugennal— usuk maxiina, takkay immay foyyah yan habbaalat cule. faxe num isi footima fan yemeete kaa tekkek, usuk inki adda kaqitak kaayak yen. mabloolik calag kee garuq uxxuuk kay mesenkacat radak suge, takkay immay usuk tiyat yabbixem maduuda, usuk duudah tiyat maraaqin, inkih tan kay macal takkay immay…. 2haytoh exxa . Mafdaga 8. Tohih taagah usuk kaxxam xer waktih suge. away kee lakal usuk ugtam ceela, kee too uddur usuk kassitam too bar xer, takkay immay toh kaah matakka ugtam. Ellecaboh usug ifi geyam qemmisem yubleh . Usuk isi xiironal qaxah suge, uxih dazed kay xayi habbal. meysi, qaago yirgiqeh weeqo ugteh shrilly gitaak, xongoloola too usuk kulli bar yaabbe, nummaak, kay dangabih gubat namma saaqatak lakal. Oson kaa ugsen away. « Ah! iskireh yan mari qarwaak yawqeh yan, » iyyeh, » namma saaqatak taturte, » iyyeh, inki num soofak kaa hirgeh innal kaqiteh . « Macaay! Namma saaqatak taturte! » Usug soofal daffeye— kee woo wakaak kullim kassiteh! Inkih inki adda, inki ifih addat, usug kullim kassiteh. Qimbô uddur usug cabbootam yuscube. cunxusa xabca kaal temeete; takkay immay xabca liqnak sugte too qimmisseh der udduruuk afal kay xin. away usuk garciik beeh qanxaffe le diriirigo, tonnal kay moddin chattered kee kay gaba inkih axaxo luk suge. Usug alfenta fakeh ankacisam qemmise—————————————————————-Qi CIC CADI FILITTE TAAXE WANI: Usuk isih kee isi dariifal tan footimaamih addat tan kulli duyye inkih wagitak, bar bar albaab culse kal, soofah amol isih culse kal, kalah kaadu isi koofiyat culse kal, mannal yemeeteeh, usuk mannal yemeeteeh, uxih kaa culse. is raddeh sugteeh baaxal qaxah gaccateh sugte kay barkuma xaqut. « faxe num cule kaa tekkek, usuk maca yascubeeh? too anu iskireh an takkay immay… » usuk xangabu fan yisissike. Duddale ifu sugeeh, usug isih isih amok ibah, inkih yan sartan wagtam qemmise; raat masuginna ? Takkay immay wonnal abaanam masuginna; Xabcak diriirigak, usug kullim kalaanam qemmiseh qagitak wagta. Usuk kullim ellecabo tuful kee calagto fan gacseeh, isil aamine kal, sidiica adda isi kusaaqih addat gexe. takkay immay tu matan, raat mali, inki aracal akke waytek, dagoo gabulle qabal tiffat kay saraawil laqlaqen exxal xakabuh suge. Usug kaxxa gile ugussa heeh qanxixxe tuful yirgiqeh . Tohuk bisoh tu ane waytam celta. Garciik usuk kassiteh too santa kee duyye usuk idaltoh barrah sandugik eyyeeqeh uxih isi giibit yanim! Usug ken yayyaaqeenim kee ken yaaqureenim fanah macsabinna ! Usug isi sartan kusaaqisak suge way ken macsabinna! Ciggiilak macaay? toowakaak usuk ken yayyaaqeemi kee tarbeezal ken qide. usuk kullim hirge wak , kee giibik addak irol fakkiimeh tu ane waytam asmituh , usuk quukah inkih tan qanxix gona fan. warkat gidaarak gubal yemeeteeh, qanxixut waxeexih suge. Usuk inkih tan duyye warkat gubat yan boodot culsam qemmise: “Oson addat yanin! Inkih yan mablak iroh, kee santa kaadu!” usuk gleefully yuscube, ugteh boodo foyyah wagte too dumak muxxi bulged. Garciik usug meysitak inkih diriirigeh; « Yirabbi! » usuk tutucyeh niya yirgiqeh: » macaay yol taqabi? toh qeltut tanii? toh duyye elle qellisan gita inna ? » Usug yaaquruh trinkets lem akkaluk masuginna. Usug dubuk lakqot yascubeeh , tonna kinnuk uqrah arac massoysinna. « Laakin away, away, macah ruffa axceeh? » usuk yuscubeh, » toh duyye qellissaama? yi sabab yoo cabta– sahlinuk! » usuk soofal daffeye ecla luk kee inki adda axaxiteh gersi coolaysime sinni diriirigo. Mechanical usuk isi xaqut yan korsiik isi barteenitik karmah koot, uxih laqna luk sugem takkay immay , isih is culseeh, inki adda kaadu qanxaffe kee delirium fanah culte. Usuku misinkaca weeh. Koona minitik muxxi suge wayteeh, nammay haytoh addah kaqiteh, inki adda kaadu isi sartan qanxaffe luk yewqe. « Mannal xiinaah qagitak tu abe kal? yeey, yeey; anu loop mogoy boodok mabeyyo! anu tet habbaale, tannah tan caagid habbaale! tannah tan sumaaqa! » Usug akatta hirgeeh, sissikuk exxaaxik garuq kee exxaaxit qide kay saro fanat barkuma gubat tan. « Qunqimteh tan linen exxaaxi bohoy ugussam madudda, faxem takkay; anu makkala, anu makkala, faxe gital! » usuk qagaaqagitak, footima fanat soolak , qansarit yan uddur, usuk qagitak , baaxoh addal kee kulli aracal, tu habbaale weem keenik tamixxigem faxa. Inkih tan faculties, walah memory, kee sahlin caylih reflection kaak raddeh tanim, qanxaffe sinni torture kinnim qemmisse. « Asmatah tah qimmol matakka! Asmatah tah yi digaala hinna yol tamaatem? tah kinnih! » usuk isi saraawil yirgiqeh yan calagto asmatah footima gudel baaxal radde , faxe num edde yamaate ken yablem duudak yen! « Macaay yollih taqbi! » usug qagitaak weeqeh, inki badih innal. Tokkeek qibnayti mabla kay mesenkacat culte; too, akkuleh, kay sartan inkih qabalat rade, toh, akkuleh, kaxxa mango laqna luk suge, takkay immay usuk ken maballinna, ken maqambaala kah kinnim kay mabla raddeh sugte, exxaaxi fanah gexak sugte… kay sabab qammurre…. Cubekal usuk kassitam too qabal sugem purse kaadu. « Ah! Tokkeek Giibit qabala tanim faxximta, Anu wiin santa inni giibit hee! » ifih addat usuk giibik addak iroh fakkiimeh sugem kee, yeey!— tokkel raat suge, giibik fidga! “Tohih taagah yi sabab kaxxaam yoo yeyyeeqeh, tohih taagah anu uxih dagoo maqna kee memory liyo, anu innih elle tamixxigeh tan innal,” iyyeh, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah; “it uxxuk laqna qaku le, uddur delirium” axcuk, usuk inkih tan laqna isi saraawil guri giibik yewqeh . too uddur ayro diifi kaak guri kebel rade; kebellak yewqeh yan ibi sirrab amol, usug wokkel raat yanim faxa! Usug isi kebel qideh; « Raat asmatah! sirrab exxa qabalat arquk sugte ; » usuk cubbi sinnim too pool addat culem faxximta…. « Laakin anu away maca abaah? anu sirrab kee calagto kee giibik ankel daffeysam duudaah? » Usug ken inkih gabat gaaboysak qarik gudet soole . « Alaysoh addat? Laakin oson qimmol istoovul ransack abak sugeenim. Ken carrisak? Laakin macaay anu ken carrisam duudaah? Kibriit mayan. Hinna, iroh gexaanam tayseeh, inkih qidaanam tayse. Yeey, qidaanam tayse, » usuk qagiseh, soofal daffeyak qagitak, « kee inki adda, ta minitit sankste, isi pillow sinnim. » Qagitak coolaysime sinni barad diriirigo kaal temeete; qagitak usuk isi koot amol harge. Kee mango waktih, inki inki saaqoota, usuk “inki adda, ta uddur, inkih yan uddur, inki adda, inki adda, inki adda, inki adda, inki adda, inki adda, inki adda, inki aracal gexaanamih taagah!” Mango uddur usuk soofak ugtam gabbate, takkay immay maduudinna. Usuk nagay ugteh suge ellecaboh kay albaab qanxaffe luk yoogoreh. « Fak, ab, atu rabtee inna manol tanii? Usuk akkel xiinih yan! » Nastasiya deero abte , tet gummacta albaabat tootokeh. « Inkih tan ayroorah itta luk usuk akkel kutih innah honra! Kuta usuk kaxxam. Fak koh warseyyo. Tabna taturte. » « Akkuleh usuk buxal anewaam takkeh, » iyye numuk xongolo. « Ha! toh porter xongolo…. macaay usuk faxam? » Usuku kaqiteh soofal daffeye. Kay sorkocobaxih atka yeeytale biyaakak sugte. « Tokkeek iyyaay afa aliftam duddam? » Nastasiya gacseh. « Usuk isi nabsi culuh bee! Usuk garqam faxximta! Fak, atu duqur, ugut ! » « Macaay oson faxaanam? Macaay porter? Inkih geytimeh. Resist hinnay open? Come what may!… » Usuk garab ugteh, fooca fan culseeh, albaab fakkiimeh. Kay goli kaxxam qunxuk sugeeh, qarkayto cabe kal alfenta yayyaaqeenim duudak suge . Yeey; quuka kee Nastasiya wokkel soolak sugen. Nastasiya qibnaytu gital kaa tubleh. usuk wagteh saduh kee niya yirgiqeh silayti porter fan, usuk qangara sinnim yabbixe burraacin warkat karaarat-waksit alfime. “Biiroh addal tan maysaxxaga” axcuk, warkat kaah yeceeh yan wak, warse. « Ma maktabak? » « Poliis kutbeh buxah seeco, asmatah. Atu manni kutbeh buxa kinnim taaxigeh. » « Polis fan?… Macaay?… » « Mannal warsam duudaah? Atu ruubeenih, tohih taagah atu gex. » num cubbil kaa wagte, footima dariifa wagteeh iroh gexuh ufkune . « Usuk nummaak biyaakitah! » Nastasya tubleh, intiita kaak mabeyta. quuki num dagoom moyya fakkiimeh. « Usuk kimaalak xabba haanam liqnat yan, » is ossisseh. Raskolnikov uli gacsa maacaay, warkat gabat luk suge, fake kal. “Ma’abin tokkel” Nastasya racmatta luk gexxe, usuk soofah addal isi ibah lowsiisak sugem yuble. « Atu biyaakitteh, toysa magexin; tannah tan sissikaane matan. Atu wokkel maca geyteeh? » Usuku wagitte; kay migdi gabat usuk yiggiriqqeh yan qanxix isi saraawil, sirrab kee giibih calagto. Toysa usug isi gabat ken luk xiinih suge. tohuk lakal tet abaabisak, usuk kassitam garab isi liqnat ugte, usuk inkih tan gabat maqarluk xabba heeh tonnal qagitak xiinih rade. “Usuk gaaboyseh yan qanxaffe wagitay, ken luk xiine, usuk qanxaffe luk sugem celta…” Nastasya kaadu isi hysterical giggle fanah gexe. toowakaak usuk ken dunuqeh isi kaxxa koot gubat kee isi intiita cubbit tet amol hayya heeh. usuk baxxo luk sugem sababiyyoh abaabisso too uddur, usuk numtin amoh adabi alle waa numuy casbimeh gexa. « Laakin… pooliis? » « Atu dagoo shaahi tayse! Yeey? Anu baaheyyo, dagoom raqte. » « Balle… Anu gexah; Anu inki adda gexeyyo, » usuk mutuktubeh, isi dadabal gexak. « Macaay, atu qigdu addah magexxa! » « Yeey, Anu gexeyyo. » « Ku maganak atu kah abtennah. » is quuka katayteh iroh. inki adda usuk ifu fan yisissike sirrab kee calagto kusaaqisuh. « Darrabo tan, takkay immay kaxxam ambullee wayta; inkih quduf reebimteeh, duugtem kee dumaak bisu le. Num daremsime waa num tu baxsam maduuda. Nastasya baxxook kassitam maduuda, Yallah Fatta taguuda! » Tokkeek diriirigot maysaxxagah muhri yiggileh, kawsam qemmise; usug der uddur kawsak suge, usug edde radak naharal. toh qaadik tan seeco daqar pooliis- fanteenak too ayro sagaal kee garab daqar saqalah yan numih kutbeh buxal xayyoowe. « Laakin tannah tanim malqo tekkeeh? Anu inkinah poliis lih tu abam mayyu ! kee macaay asaaku dubuk? » usug biyaakah badit addat yuscube. « Meqe rabbi, dubuk xayuk gaba kal! » usuk gulubuh is qidak suge salaatah, takkay immay asaalat yiddigille– salaatah mablal hinnay, takkay immay isih. Usug, sissikuk sartanam qemmiseh. « Anu bayeh enek, Anu bayeh an, Anu waam mayyu! Anu sirrab haysitam faxximta? » usuk garciik cakkumsuteh, » toh qaane geele uxih kee raat gexele. » takkay immay xayuk usuk daffeyseh sugem usuk qagitak hirgeh naqabu kee warigga. Usuk tet hirgeh, takkay immay usuk gersi sirrab alle waam abaabisak, usuk tet ugussa heeh qagitak sarteh— kee qagitak usuk yusuuleh. « Toh inkih qaada, toh inkih ramad, dubuk elle wagtan gita , » usuk yuscubeh, takkay immay dubuk dagah exxal kay mesenkaca , usuk inkih axaxisak suge wak, « wokkel, anu tet geeh! anu tet geyak gaba kaleh! » takkay immay kay asaalat sissikuk qaago garuq kattaate. “Balle,toh yol kaxxam mango…”usuku yuscube. Kay ibitte axaxitte. “Meysitak,” iyyeh tutucte. Kay moyya giirisaah, liqnat kaa biyaakite. « Ah cogdah! Oson wokkel yoo duquurusaanam faxaanam kee kullimih amol yoo yaymaggeenim faxan, » usuk mused, usuk caddoodah gexe wak— »kaxxam umaane anu innih iyyaanam duuduntah ifu-moyya liyo… Anu tukteena duqurtam duudah… » caddoodal usuk kassitam too usuk inkih yan duyye cabeh suge hudunuh oson elle sugen innal, »an anu iroh an wak gorrisuh hadaf luk,” usuk yuscubeeh, uxxuk sooleh. takkay immay usuk too qaago garuq luk suge, too cynicism of misery, inki num tonnal seecam duudak yenek , too kay gabaak mooyat usuk gexe. « Dubuk gaba kaltuh! » Caafatal laqna qagitak coolaysittam madudda; Woo ayroora inkih robti tiffa maradinna . Qagitaak duyye, brick kee mortar, qagitak duyye kee pot-houses, qagitak qasbo, Finlandih pedlar kee garab-digloh cab. Ayro saanih intiita kaak urta, tonnal kaa biyakteh keenik irol wagitta wak, kee usuk isi amo gexam cuse maroh————————————————————-niqnale num gita fan yawqe wak diifule ayro. Usuk _gita_ fanah gexe waqdi, bohoy luk sugeh yan uddur, _qari_ fanah wagteeh, inki adda intiita yeyyeeqeh. “Oson yoo essereenik, anu uxxuk warseyyo” iyyeh, poliis-station fanah gexak, yuscube. pooliis fanteena inki maayil fereyta xexxaaral sugte. is xayi uddurut qusba qarwa fan gexxeh sugte fereyhayto raawol qusba qarik. Usug dumaahi maktabal inki adda suge takkay immay der udduruuk dumal. afa fan ufkune wak, usuk yubleh migdi gabuuk caddoodah haadiyya too buqre abeeni gabat kitab luk gexak suge. « Qari-porter, shakki mali; tonnal tokkeek, maktab akkel yan, » kee usuk caddoh awqem qemmise saamit. Usuku numu esseram mafaxxa. “Anu culeyyo, gulubuh gacca exceh, kullim qimmiseyyo…” iyyeh, fereyhaytô footima gufe wak. caddo fayya luk sugte, ceenaleeh inkih wasakle leet boolale. Alaysoh qari fiddimaami fakkiimam kee inkih tan ayro iyyaanam duudumtah fakut suge. Toysa meysi le suruy kee laqna sugte. Tamakkel , porterwah addal, sinni kitab sinni gabat luk, poliis, kee kulli qaynatih maritte kee namma qaynatih maritte, lowsis gubat haak, lowsis gubat haak, lowsis gubat haak, lowsis gubat haak, lowsis gubat haak sugte. Biiroh albaab baar luk fakut suge. Buqraaba addat qambaalak soolen. tokkel, kaadu, laqna taqabi luk sugteeh, qusba bilqah footimaamih addat qusba kalam kee raage zeyti lakmisa suruy luk suge . Dagom qammaaleek widiril, ciggiila footima fan gexuh yirgiqe. inkih tan qarwa qunxuk sugteeh addah tan xongolo luk sugte. meysi sabri sinna kaa hirigteh amol kee amol. Wali num kaah hangi maacinna. nammeyhayto footimal inki inki kutbe abeynit kutbet daffeyte, usuk elle sugeemik yayseh yan sartan saritteh, kee aftok queer-look set. Usuku keenik tiya fanah gexe. « Macaay woh? » Usug hirgeh yan maysaxxaga yuybulle. « Atu barteena? » num essereh, maysaxxaga wagittak. « Yeey, dumi barteena. » kutbe abeyni kaa fan wagte, takkay immay dago fayxi sinnim. usuk baxsa luk saytunnow sinni numuk suge kay intit maytani mabla luk suge. “Kaak tu geytam madudda, kah kinnim usuk tu geytam faxximta” axcuk Raskolnikov yuscube. “Tokkel head clerk fanah gex” iyye clerk, uxih footima fanah wagitak. Usug woo qari fan gexe— fereyhayto yaakumik ciggiilil; toh qunxa qarik sugte kee ummattak kibuk sugte, iroh qarwak muxxi sartan tayse. keenik fanak namma barra sugte. Inki num, qaku luk sariteh, kutbe abeynak saduh tan tarbeezal daffeyak, isi kutbeh addal tukteena fiirisak suge. Gersi mari, kaxxaam qimmoh, buxom barra, purplish-red, blotchy foocal, excessive smart dressed, brooch elle hayta aracal , inki exxal soolak sugte, celtam, tukteena qammalta. Raskolnikov isi maysaxxaga kutbe abeynah amol gutqe. Lakal kaadu, “Wait minute” iyyeh, lady’h giclo’h addat gexe. Usug nagay currik ufuy ruube. « Woh takkem madudda! » digrik usuk qemmiseh qagitak kibal geyuh, usuk isih is kassiisa alliiliyyaa kee sabhalal. « Dago duquurinnaay, dago trifling carrelessness, kee anu inni gano abam bictah! Hm… akkel silayti ane waam cuzni, » usuk ossiseh, » toh taqabi le…. toh inki numih moyya faxe waktik muxxi badittam… kee inki numih mesenkaca kaadu… » usuk bohoy le addah taqabi yaaxigeh. Usug isi nabsi lowsiisiyyak meysiteh suge ; usuk tukteena yabbixem gabbateeh, isi mesenkaca teetil massoosa, tukteenay tibba iyyaanam hinna, takkay immay usuk tahal inkinnah yagdubem maduuda. uxih kutbe abeyni kaxxa fayxi kaah le, usuk kay gabuuk yablem kee kay foocal tukteena fayramisam niyaata . Usuk kaxxam qunxa numuk suge, nammay kee labaatanna karmat yan, data mobaayil foocal kay sanatak nabah. Usuk fashion kee foppish, xagor fanat kurruumak, meqennal laqna kee pomade, meqennal laqlaqeh yan feeraari kee dahab silsilat le . usuk iyyem namma qangara faransah afat iro baaxoh numuh footimal, kee ken iyye qadlinaan gitah. « Luuyis Ivanovna, atu daffeytam duddah, » iyye usuk casual gaily-sarit, burraacin-fooci le barra, uxih soolak sugte daffeytam faxxam hinna , takkay immay tet xaqut korsi sugte. “Ich danke” iyyeh, uxih, sissik uddur, sissik uddur, korsi addat culte. tet iffontal kuclin kamis qado fiddima leeh leeh tarbeezah amol silayti fiyeenah innah kee footimak garab kibbimte. is suruy le. takkay immay is qaduuk wacarriyteh sugte footimak garab kibtam kee maqar le suruy suruytam; kee tet musuyto qaybi luk sugteeh, toh gano sumaq sinna. barra cuzni illacaboh abteeh, ugutteh. Inki adda, dagoo xongolo luk, inki ofiiserik kaxxa jauntily gexe, kulli maaqattal isi lakbal baxsale swing luk. usuk isi koofiya tarbeezal qideh sahlin korsil daffeye. Qunxa barra positively isi daffeynal skip abteeh, ecstasy qaynatal curtsying abte; takkay immay ofiiserik qunxa maysaxxaga teetik mabenna, is kaadu kay foocal daffeytam maxiqta . Usug koobaahise cateynak suge. Usuk qasa shanabak sugeeh, foocak kulli gammik tattabal sooleh sugeeh , kaxxam qunxa weeloola luk sugeeh, mangoomuk baxsa le qaynatih qaynatak iroh tanim baxxaqisak suge. Usuk askan kee Raskolnikov fanah naqabu luk suge ; usuk kaxxam uma sartan luk suge, kee kay qaybik yan afkanal, kay quuka kay sartanat dacrisak masuginna . Raskolnikov cubbi sinnim massoyseh suge kaxxam xer kee saanih wagitto kaal, tonnal usuk yeeyta taqabi cuseh. « Maca faxxaah? » usuk deero abe, qaduuk cakkumsuteh too too calagte wakliiti bayse weem kay mablah amoytiinul. “Anu seecimeh suge… maysaxxagal…” Raskolnikov qimmoh addah yewqe. “Lakqoh lakqoh lakqoh, _barteenit_ fanah,” axcuk, saqalah yan num, isi warkat isih yeyyeeqeh, sissikuk culse. « Akke! » kee usuk Raskolnikov sanad qideh arac escesseh. « Woh ikriy! » « Lakqo? Malakqo? » Raskolnikov, “takkay immay… tokkeek… asmatah _woh_ hinna.” Kee usug ruftok diriirigoh. Usug amok radah caylale baxxaqsime sinni oftoy cuse. quuki xiiron kaak ugte. « Kee dooqa ab, magideh saaqatal atu tanbulleemih miraacisak sugteeh, giftaw? » cateyni saqalah yan num qiy , dagoo amixxige sinni sababah mangom mangom ceerit . « Sagaalah tamaatem koh warseenih, away taban kee nammaya! » “Maysaxxaga dubuh 4 saaqatak naharal yoh temeete” axcuk Raskolnikov isi lakqok kaxxaam qimmoh addah gacse. usuk isih cakkumsuteh, nabam, garciik bakcarriteh mango rufto teetik gee. « kee toh duuddah too anu akke emeetem liqnat biyaakiteh. » « Kumaganah qiyto soolis! » « Anu kaaytam hinna, anu kaxxam tibbal yaabam, atu yoo kaaytam . Anu barteyna kinniyo, num yoo kaaytam midnisa. » cateyni saqalah yan num kaxxam naqabu luk sugeeh, naharsi minitit usuk dubuk qaddoose weem duudak suge. Usuku isii daffeynaki kaqite. « Tibba inxic! Atu doolat kutbeh buxal tan. Giftaw, duqur makkin! » “Atu doolat kutbeh buxal tan, kaadu,” iyye Raskolnikov, “kee atu sigaarat qiddam kee qiyto qiddam, tohih taagah atu inkih neh massakaxxa sinna taybulle.” usuk baxxaqsime sinni rufto cuse tah iyye wak. kutbe abeyni musuyya iyyeh kaa wagte. naqabu le cateyni saqalah yan num qaduuk baditeh suge. « Woh ku caagid hinna! » usug illacaboh ginoh ane sinni xongolot deero abe. « Meqem kaban kok esserimte maybalaalaqa ab. Kaa uybulluy. Aleksander Girigoriyevitch. Kol malkit yan! Atu isi mogo mameklin ! Atu meqe kimmir kinnito! » Laakin Raskolnikov away yaabbem maduuda; usuk warkat assaxaarat yibbixeh suge , baxxaqsa gorrisuh sissikuk. Usug inki adda kawsaah, kee nammeyhaytoh addah, uxih edde maradinna. « Ah macaa? » usug kutbe abeyna essere. « Lakqo gacisuh IOU, kutbe. Atu tet mekeltam faxximta, inkih tan awqentitte luk, awqentitte kee tonnal, hinnay kutbeh maybalaalaqa taceem atu mekeltam duddah tan uddur, kee inki waktil xagana kapitaal mekla sinnim cabtam hinna, kee limmossam hinnay isi uwwayti currik tan. Abuud yacee num. koo qagitak madqaak ugutak.” « Laakin anu… numuk mogo mayyu! » “Woh ni caagid hinna. Akkel, IOU bool kee taban kee koona rublih, qadliinoh diggoysiyyi, kee meklaanam faxximta, qimmoh addah, atu assessor Zarnitsyn gubna, sagaal alsih addat, gubna Zarnitsyn inki Gifta Tchebarov fanah teceeh tan. Nanu tonnal koo secneh, takkel. » « Laakin is yi ardih ina! » « Kee is ku baaxoh ina tekkek macaay? » saqal kutbe abeyni racmatta le musuyto luk kaa wagteeh, tonnah kaadu inki waktit mango mayso luk, qimboh addah girah addat yan novice innah— usuk iyyem: “Nagaya, away mannal cussuttaah?” takkay immay macaay usuk away IOU, kutbeh angadaaday! toh qimmoh bohoy away, toh qimmoh hangi walah! usuk sooleh, usuk yakriye, usuk gacsa abeh, usuk walah esseroora isih essereh, takkay immay inkih mekaniikal mayso deliverl too . inkih tan rooci too uddur fooca fan mabla sinnim, makeelisso sinnim, shakki sinnim kee essero sinnim toh sissikaane luk sugte , saanih, saytun instinctive joy takkay immay too waktil tukteenay cankaxih innal arac xagte maktabal , uxih disspectous by. keep up kay dignity, pounced axcih qaxmeqe barra, usuk elle yemeetekkel kaxxaam qimmoh addah wagitak suge “You shameful hussy!” usuk cubekal isi xongolot qimmoh addah yeyyeeqe . Eh! qagitak qaybi, atu inkih yan gital qaybi kinnito. Qeebi kee maqab qagitak. Atu massos qari faxxaa? macaay, anu tabna adda takkaawiseh too anu taban kee tiya koo cabe waam! Kee akkel atu qagitak, qagitak, atu… koo…!” Warkat Raskolnikov gabat radeeh, usuk uxih ceremoniously daylimeh yan smart lady wagsiisak, uxih maca kinnim yubleeh , inki adda usuk positive amusement gorrisam qemmiseh , tohih taagah usuk nerves kee laugh on Petro. saqal kutbe abeyni qimbiseh suge bohoy luk, takkay immay sooleh uxxuk, kah kinnim usuk yaaxigeh too naqabu le cato soolissam madudda caylat akke waytek qaxmeqe barra, qimbol is yeeytah diriirigte silaytuk naharal takkay immay, qibnaytu axcem, mangom kee uluuluka waktitteh s mangom is tablem . lavished on the terrible assistant. Is sissik catotta abteeh, sissik catotta abteeh, sabri sinnim isi qangarah addat cultam faxxa: kee ellecaboh is geyteeh, “Yi buxah addal sissin qaynatih xongoloola hinnay qeebi masuginna, Gifta Kapten,” is inkih inki adda, s acfiking German, celtaah , s peas dropping . “kee qaynatih taqabi mali, kee kay sharaf yemeete, kee toh inkih numma kinnim anu edde yaabam, Gifta Kapten, kee anu edde yaabam maduuda…. Yi qaynat massakaxxa le qari, Gifta Kapten, kee sharaf le caalat, Gifta Kapten, kee anu umman, umman faxe qaynatih taqabi innih mafaxa. Laakin usuk kaxxaam tipsy yemeeteeh, sidiica karaarat kaadu essereeh , tohuk lakal inki ibah ugutak, inki ibah piyaanoforte digraanam qemmiseeh, toh kaadu massakaxxa le qaril inkih gita hinna, usuk _ganz_ piyaano diggalsimak sugeeh, kaxxaam uma adabi luk sugeeh, anu kaadu exce . kee usuk karaarat beeh kulli num teetit yaatukem qemmise. Kee tokkeek anu porter lih yaabeeh, Karl yemeeteeh, usuk Karl lih gexak intit kaak yeyyeeqe ; kee usuk Henriette intit yoogoreh, nabam, kee koona yoo yoogoreh xabanak . kee toh kaxxam ungentlemanly kunnabna le qaril, Gifta. Kapteen, kee anu kaaye. kee usuk xangabu fakeh suuquntal, kee xangabul sooleh, qunxa cereyya innah qiyto; toh qaybik sugte. qunxa cereyyah innah xangabul gita fan kaaytam mabla ! Fie kaal! kee Karl kaa hirgem xangabuk isi koot, kee toh numma. Gifta. Kapteen, usug qanxiseh _seen xaa_. kee tokkeek usuk qiyto abe num muss_ mekla kaah taban kee koona ruubil finqa. kee anu kaah mekleh, gifta. kapteen, koona ruubil _seen xaa_. kee usuk labhaytu sinni gufne kinnim kee inkih tan qaxumaane kataase. ‘Anu koo aybulleeyyo,’ iyye usuk, ‘Anu koo wagittaamal inkih tan warkat aktubem duudah.’” “Tokkeek usuk kutbe abeena suge?” “Yeey, Gifta Kapten, kee macah massakaxxa le qaril gufne abteeh ….” “Away tokkel! Xiqtah! Anu naharal elle koh warseh suge…” “Ilya Petrovitch!” saqal kutbe abeeni qagaaqagitak maqna luk . tah deqsittam adabi le ayyunta. Atu tobbee? tonnal kutbe num, orbise koona rubles beeh isi koot- geeri ‘ massakaxxa le qaril’? meqe arac, too orbiseenit! » Kee usuk Raskolnikov fanah wagitak, “Geeri ayro inki maaqoh buxal, kaadu. Inki orbise afxago yokmeeh, mamekla; ‘Anu aysacowwa kol aktubeyyo,’ iyye usuk. Kee gersi num kaadu steamer addal sugeeh, tatre ayyaamah kaxxaam qaybih yan afti addal, sivil councillor, kay barra kee say baxa luk sugeh yan massakaxxa le afti addat geytima. kee tokkel keenik numukteeni gersi ayro konfeshiner dukkaanak yewqe. Oson tonnaah, orbiseenit, kutbe abeenitik, barteynit, magaalâ-weeqa…. Pfoo! Atu itta gey! Anu innih koo wagteyyo inki ayro. Tokkeek atu cubbi abittam tayse! Atu taabbee? » Sissikuk massakaxxa luk, Luise Ivanovna inkih tan afkanitteh addat kurruumak sugteeh , tohih taagah albaab fanah culteeh, is fooca fan culteeh, meqem kaban le ofiiserik, qusba foocal, qaxmeqe qadliino le qanxaffe luk sugte , Lustekov malf. curtsy almost ardi fan, kee mincing qunxa maaqattooti, is maktab fanah culte. iyye Nikodim Fomitch Ilya Petrovitch lih sivil kee sissin qaynatih xongolot yaabe . Anu caddoodal oobbeh!” « Nagaya, tokkeek macaay! » Ilya Petrovitch gentlemanly nonchalance luk gexeeh, usuk inki inki warkat luk gersi miidil gexe, kulli maaqattal isi lakbal jaunty swing luk suge . kaa, kee akkel usuk ruffa iyyem yi qeerisiyyih saduh kay foocal! usuk isih cad innal yan, kee dubuk kaa wagit, kumaganak. ah kaana kaxxa num, kee kaxxam hirigta usuk ! » “Baaca vice hinna, yi kataysaw, laakin nanu naaxigeh atu powder innah gexxam, atu lowsis abtam madudda, anu daresay atu inki caagidih lowsis abteeh, isih kaxxaam lowsis abte” iyyeh yan Nikodim Fomitch, Raskolnikov fan affably wagitak “Laakin atu wokkel lowsis abte; usuk kapitaal kataysa, anu asmitem koh, takkay immay bakaq, bakaq! Usug laqnale, gira ugteh, factam kee kaa soolissam madudda! Kee tokkeek kullim gaba kalteh! Kee usug gubal dahabak yan sorkocô baxa ! kay bagulleyti migaq reedanti bakaq letenantak sugte…. » « kee mannah yan reedantik sugteeh, kaadu, » weeqeh Ilya Petrovitch, kaxxam ruffa edde inte ta oggol banter, takkay immay uxih sulky. Raskolnikov cubekal tukteenay baxsale rufto le keenih inkih iyyam faxak suge . « Kaptaasiinly, » Nikodim Fomitch, “atu yi aracal culte?… Anu qafuuta esseruh gulguluh an, anu taqabih addat suge. Anu baacoytah yan barteena kinniyo, biyaakitaah , tiddigilleeh (tiddigille qangara usuk edde yantifiqe) baacah. Anu mabarta , kah kinnim away inni dacrisam maduuda, laakin lakqo geyam faxa…. X rakaakayal ina kee maqanxa liyo.Oson yoh ruube lon , anu kaadu mekleyyo. Yi baaxoh ina meqe sorkocobaxi le barra, takkay immay is kaxxam naqbitte yi baritto weeh, kee teetih mekle weemih tatre affara alsitteh, is yi diraari hellay maruubinna… kee anu ta IOU inkih edde maradiyyo. Is yoo essertam teetih meklam ta IO U. Anu mannal teetih meklam duudaah? Isinnih cokmi ab!…” “Laakin woh ni caagid hinna, atu taaxigeh,” kutbe abeyni yubleh suge. “Yeey, yeey. Anu nummaak kollih bicah. takkay immay baxxaqsam yoh idnis… » Raskolnikov qagitak daffeyseh, uxih Nikodim Fomitch yaabise, takkay immay isi duddal gibbata Ilya Petrovitch kaadu, takkay immay wadirsi garuq sinnim yumbulleh kay warkat fanat rummaging kee kaa habbaalaanam. qimmol anu tet baxa digibih xagana cule, toh yabti xagana, currik yomcowwe… is baxuwwa… nummaak, anu tet ikcineh, tonnal anu tet lih kacanu luk masugiyyo… qunxaaneyti caagid nummaak… toh yaanam, anu axcem faxam, too yi baaxoh abbobti yoh teceem days credit , usuk kaxxam currik suge anu… “Ta numtin amoh oytitte num koo essera, giftaw, nanu wakti nek raqtam mali ” iyyeh , Ilya Petrovitch, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah , qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah. toh yoh baxxaaqissam… mannal toh inkih tekkem… yi fakim… tonnal anu kollih bicah… toh mafaxximta. Takkay sanatak dumal, awka tayfus biyaakah rabte. Anu dumaak elle sugennal wokkel sugeeh , yi buxah ina away elle tan aracal geytimta waqdi, is yoh warisseh… kee friendly way… is yoo lih inkih tan aamanti luk sugte, laakin away, anu bool kee taban kee koona rublih birriik IOU teetih aceem maduuda , inkih tan lakqo teetih liyo. Is intem, anu dubuk toh teetih ecee yoo tekkek, is qagitak yoo taaminem, anu elle faxannal, kee is inkinnah, inkinnah—toh isi qangarak sugte—woo IOU-t duqaysimak, anu innih elle meklam duudam fan… kee away, anu inni baritto lowsiisak, akke waytek , is yoo lih abte taama. Anu wohuk maca axceeh?” « Tama xaggimte alhumitte inkih ni kabxa hinna. » Ilya Petrovitch qimmoh addah yeyyeeqeh, “Atu kutbe abteeh, laakin ku kacni caagid kee inkih tan taqabitte wagsiisak, nanu wohut abnam madudna .” “Away ama … atu qaxmeqe num kinnito” iyyeh, Nikodim Fomitch, miid amol daffeyak , kaadu dagoo wacarriy lem tamixxige. iyye kutbe abeyni Raskolnikov “Macaay uktub?” wadirsitti essereh, naqbi luk « Anu koh amriseyyo. » Raskolnikov fancied too saqal kutbe abeyni daylimeh mangom casual kee contemptuously kay yab lakal, takkay immay qibnaytu iyyam usuk cubekal inki gabuuk faxe numih mabla baxsa sinnim cuse, kee ta naqabu arac xagtem urra, inki uddur usuk cubbusak sugem dagoom yascubem too anu keenil faxak suge . minitik naharal, kay cuso keenil dirkisak sugte. Away inkih tan footima kibbimteh sugtek, poliis saqolti hinnay, kaah xayih yan numih qangara, tohih taagah kay sorkocô baxi foyyah suge . meanness kay sentimental effusions Ilya Petrovitch foocal, hinnay meanness kaak qimmoh addah yewqeh yan uddur, usuk away isi baseness luk sugem, tama qunxaaneyti inkih , officials, Jarman barra, debts sugeh sugem, poliis-o, usuk abeh sugem . stirred, maxcâ maafo ellecabo fan obbem maduuda. Tukteyna kaal tekkem inkih qusba, garciik kee amixxige wayta. toh usuk edde radeh sugem hinna, takkay immay usuk qaduk cuseh sugem inkih tan qanxaffe luk sugem too usuk qigdu mango appeal too ummattah poliis-biiroh addal sentimental sugeh yan effusions luk sugeh yenek faxe qaynatih qanxaffe luk sugeh yenek ; tooboko kee maqanxix kee pooliis saqolti hinna, toh qigdu esserok iroh keenil faxe gurral yoo bahtam mano caalata. Usug tannah tan qibnaytu kee qangiinole cuso qigdu mageya . Kee maca kaxxaam taqabi luk sugtem—-mabla kee mablak muxxi , direct sensation, usuk isi manoh addal elle yaaxige innal inkih tan taqabi luk sugte . Head clerk, usuk elle sugeh yan innal, declaration form, usuk meklaanam duude waam, usuk fooca fanah akah abam duudam, magaalak yewqeh sugem, isi duyye limmoysam duude waam, kee kalah tan ximmooma kaah warsam qemmise. “Laakin atu kutbe abtam madudda, kalam qilsuk haytam madudda” iyyeh , Raskolnikov lih angaaraw luk sugeh yan num, qimmoh addah wagitak suge. « Atu biyaakitteh inna? » « Yeey, Anu meekitah. Gex! » « Toh inkih. Asta hayis. » kutbe abeyni saqal warkat beeh, kee gersi mara geyuh ufkune. Raskolnikov kalam gacseh; takkay immay uguttaamak wonnah gexaanam, usuk isi cusul tarbeezal daffeeseeh isi amo isi gabat xukkute. Usug moyya amot bismaar kokkobise waytam kaat tammulleeh tan. Qibnayti mabla cubekal kaah temeete, inki adda ugutak, Nikodim Fomitch fanah gexak, kimal tekkem inkih kaah warsaah, tohuk lakal kaa luk gexak, gonal tan booxal tan duyye kaak yaybulle. uguugus kaxxam caylale too usuk isi daffeynak ugteh quukah. « Anu inki minit ascubem taysem hinnaa? » kay mesenkacat urte . « Balle,tayise quuki acsube kal qidanam tayse. » takkay immay inkih inki adda usuk sooleh, aracal ramid le. Nikodim Fomitch Ilya Petrovitch luk sissik yaabak sugeeh , qangor kaah gufe: « Tah takkem hinna, nammay inkih cabelon. Qimmisnuh, inkih tan xaagi isih saduh yan. Macaay oson porter akah seecan innah, toh ken abto tekkek? Ken saduh yaysixxigeenim, Hinnay, Peakov! barteeni, albaab fanah gexak sugeeh, usuk sidiica kataysis luk sugeeh, usuk porter kaa direct abak suge, away, usuk isi gita essereeh, usuk tannah yan object luk gexeh sugem holow an he half, As for the Kolf ? idalto fan gexeeh, usuk hudunuh bacra saaqatah kaa cabe. Away dubuk cubbus… ” “Laakin qafu yoh ab, ta sadu mannal baxxaqisaah ? « Toh dubuk toh; qide num wokkel sugem faxximtaah, isih is culeh ; kee oson kaa yibbixen asmatah Koch danan akke week kee porter gorrisuh gexeh yenek. _Usuk_ addah obtuh keenik somboloolocitam faxxiimak sugte. Koch isih yoo tabisam kee wokkel sugeeh, anu iyyem : kay fiyeena lih.’ Usug gadda geyah ayfaf yaceem faxa–ha, ha!” « Kee num qide num maballo? » « Oson meqennah kaa able waanam takkeh; qari madab Nuucih Arki, » iyye saqal kutbe abeyni, ankacisak suge. “Qadoh, kaxxaam qadoh” axcuk Nikodim Fomitch qimmoh addah qaddoyse. “Balle, toh faxe way qaddoysa” iyyeh yan Ilya Petrovitch. Raskolnikov isi koofiyat ugussa heeh albaab fanah gexe, takkay immay usuk tet magufinna…. usuk qarramtu geyte wak, usuk korsil daffeyak suge, migdi qaxak numuk teyni qoklah, gersi num guri qaxak soolak suge, walqin mereyya gabat luk sugeeh, Nikodimmit walqin lee kibbimteeh, Foodimmi kaak wagitak,. Usuku korsik ugte. « Ah macaay? Atu biyaakitta? » Nikodim Fomitch essereh, kaxxam af luk. “Usuk firmat abak suge waqdi isi kalam qimmoh addah wagitak suge” iyyeh yan saqalah yan num, isi aracal gaceeh, isi taama qagitak qimmise. « Atu xer waktih biyaakitteh tanii? » weeqeh Ilya Petrovitch isi aracal, usuk, nabam, warkat wagtak suge. usuk, nummaak, yemeete lakmisa num yabluh usuk yewqeh yan wak, takkay immay dadqoh yewqeh inki adda usuk urte wak. “Kimal xabba haanam” axcuk Raskolnikov gacsa abe. « Atu kimal iroh tewqee? » « Yeey. » « Atu biyaakitteh sugtem takkayi? » « Yeey. » « Ma saaqatah? » « Malciin fanah. » « Kee atu anke gexxeeh, esseram duudah? » « Gita xaqut. » « Uxxih kee qadoh. » Raskolnikov, qado marih gabat, Ilya Petrovitch lih sugeh yan gicloh addat, isi data fever intit culse kal, qimmoh addah gacsa abe. « Usuk uxih soolam duudah. Kee atu… » Nikodim Fomitch qimmiseh suge. “Mali” axcuk Ilya Petrovitch baxsa le gurral qaddoyse. Nikodim Fomitch uxih sadu abeh sugem takkay immay, kaxxaam kaah wagitak sugeh yan saqalah yan numih gabat wagitak, usuk yaabeh mayaaxiga. Garciik tibba sugte . Qibnaytuk sugte. “Kaxxam meqe, tokkeek,” iyye Ilya Petrovitch, “nanu koo maqambaala.” Raskolnikov yewqeh. Usuk gexeh yan wak sissik walal xongolot geytimaah , raqtem kaadu Nikodim Fomitch esseroh xongolot geytima. Caafatal, kay ecla inki gabuuk taturte. “A search— inki adda search akkele” axcuk isih qagaaqagitak buxah gexe. « Gali! oson daremen. » Kaak dumaahi qarkakisa inki gabuuk qagitak kaa lowsiisen. mafdagak 9. « kee macaay naharal elle kusaq yekkek? macaay anu inni qaril ken geek ? » Lakkin takkel kay footima ten. Tuhinna kee addat num mayan. num maqambaala. walaa Nastasya tet maxaginna. Takkay qaran! usug woo duyye inkih boodok addat mannal cabam duudaah? Usuk gona fan yisissikeeh, gaba warkat gubat culseeh, duyye yeyyeeqeh , isi giim keenil culse. Inkih bacra maasayyooyi sugte : namma qunxa sandugu ayti gexxo leeh, usuk uxih wagitak suge; tokkeek affara qunxa arabih caaloota. Silsilat, kaadu, dubuk xaagi warkat kee xaagi warkat addat tan duyye, decoration celta…. Usuk inkih isi overcoat baxaabaxsale gibdaabinitteh addat , kee raqte gibdaabinitteh addat, elle faxximta innal ken qammaalam faxa. Usuku santa bee,edde. Tokkeek usug isi qarik yewqeh, afa fakut cabe. Usuk sissikuk gexeeh, margaqa luk, kee usuk tiddigillem cuse way, usuk isi cuso luk suge. Usuk kattaataanamak meysiteh suge , usuk gersi saaqatak garab, gersi saaqatak rubqi saaqatih addat, kattaataanamak meysitak sugeeh, tohih taagah kulli wak, usuk inkih tan ximmooma tohuk naharal uqraanam faxximta. Usuk kullim qaddoosam faxximta usuk uxih dagoo cayla luk suge wak, dagoo sababitte cayli kaa cabeh…. Usuk anke gexam faxxiimak sugteeh? Toh mango waktih sugte: “Kanaal addat ken qidaanam kee inkih tan leeh addat culteh tan raat, caagid gaba kalti akkele.” Tohih taagah usuk isi delirium bar bar margaqa beeh sugeeh , mango adda usuk ugutak gexeh, sissikuk abak, inkih yan marih addat gexak suge. takkay immay teetik cabtuh , kaxxam gibdi taama tekke. Usuk Ekaterininsky Canal deqsitta qandeh addal saaqat garab kee wohuk dagah gexak sugeeh, mango adda leeh addat gexak sugeh yan qarwa wagsiisak, usuk isi ekraaro aracat haam maduuda; hinnay raftitte maaqattootih exxal soolak sugteeh, agbi sartan keenil kaqlisak sugteeh, hinnay doonik wokkel culteh sugteeh, sinam kulli aracal culteh sugte. Toh tonnal anuk, usug kulli gammik bankik yablem kee kassitam duudah ; toh daremsimtam celta num oobak hadaf luk, soolisam kee tukteena leeh addat qidam. kee macaay sanduuga leeh amoh cultam faxxek? Kee asmatah oson abelon. toh elle sugtennal, kulli num usuk elle garaye intit wagtam kee dariifal wagtam ceelak suge, oson kaa yableenim takkay immay tu abe waanam ceelan. « Macaay toh, hinnay yi fayxi takkem duuddaa? » usug yuscubeh. ellecaboh Neva fan gexaanam taysem takkem bictah inteh tan mabla kaat tootoke. mango mari masuginna wokkel, usuk dagoom wagte, kee toh mangom bicta ummaan gital, kulliimiik dagah toh xeeruk sugte . usuk cakkumsuteh mannal usuk meqe saaqatak garab, bohoy kee bohoy taturte qawwalaylah addat naharal toh acsube kal. kee too saaqatak garab usuk weeh sabab sinni ekraaroh amol, sahlinuk kah kinnim usuk delirium addat kah ucsubeh suge! Usug kaxxam raaqeh sugem kee habbaaleeh, usug wohut radeh suge. Usug asmatah yasissikeemi. usuk Neva fanah gexe V—- qaago, takkay immay gital gersi mabla kaa tootokeh. « Macaay Neva fanah?, baxsa le aracal, Islands fanah gexaanam, kee tokkel duyye inki inki aracal, caxaaxuwi addat, hinnay, buxah addal, uqrat, woo aracal asta haanam tayse hinnaa ? » kee usuk qado cokmi duude weem cuse way, mabla kaah celtam xongolo tiya. Takkay immay usug wokke gexuh maaqiddinna. V —————————————————————————————————————————–2 ———— Migdi gabuk , affara qari le qari, qado marih qari, qado marih addal, cokmi buxah addal, baxsa le gurral, fiddinowte; guri kabuk, caxxi hoarding lih massah arduk labaatanni maaqattooti fan cokmi buxal, kee tohuk lakal sharply guri kabuk fakkiimeh. Akkel baxaabaxsale guddaafah qaynoota dirab elle sugteh tan arac bacari luk suge . Madqah exxal, lowsis gubat yan, smutty, stone shed, celtam inki inki workshop exxa, hoarding darrek peeped. Balkih gaari xiso akkek coox yaydarrih shed; culmeenak inkih yan arac facam qaane luk datah suge. Akkel elle qidan arac akkele , usug yuscubeh. Gasoh addal numuk teyna able weeh, usuk culeh, inki adda culmaak xaqul yan sinki, axcih mango taama abeynit kee cab-driver elle tan gasoh addal geytimta; kee dagal tan hoardingil uddur-massakaxxa le witticism, “akkel soolaanam diggaluk waaso” axcuk yunkuttube. Tah inkih tayseemih taagah, usuk gexeh sugem celsiisak, “Akkel inkih qanxaffe luk qidak, iroh gexam duudah!” Inki adda wagitak, gaba kaak qimmoh addah wagitak, iroh yan gidaar, culma kee sinki fanat, kaxxa qilsa sinni xaahi, qilsak 60 paawunxih gide yakke. gidaarak gersi xaqul maglalla sugte. Usuk taturte maritte, umman way woo exxal mangoh, laakin usuk culmaak yablem maduuda, numuk teyni gitaak yemeete , toh kaadu meqennal takkem bictah, tohih taagah sissik faxximta. Usuk xaahi amol xambaqimeh, amo kak namma gabat maqar luk yibbixeeh, isi caylat inkih edde xoqoysimak tet fakkiimeh. xaahi gubal qunxa boodo sugte ardil, kee usuk tonnaak isi giibik foyyah addat kak qide. santa dagal radde, kee uxih boodo makibbimta. Tokkeek usuk xaa qagitak xabba heeh inki uddur wadirih gaceeh, tohih taagah qagitak inki aracal suge, takkay immay kaxxaam dagoom fayya luk suge. takkay immay usuk ardi kak kaqliseh kay ibat exxaaxit xukkute. Tu kassittam madudda. Tokkeek usug iroh yewqeeh, booxal ufkune. Qagitak caylale, coolaysime sinni rufto sissikuk abte, pooliis kutbeh buxal elle sugtennal. « Anu inni raatitte yaaguqeh! Kaadu iyyaay, woo xaahi gubal wagitam yascubem duudam? Qari xissiime waytaamih taagah wokkel sugeeh , mango sanootah dirab abele. Geytek , iyyi yoo yascubeeh? Inkih gaba kalteh! Oyti mali! » Kee usug yusuuleh. yeey, usuk kassitam too usuk yasuulem qimbisem qaku le, ramooda xongolo sinni asaala, kee gexeh asaaluk inkih yan uddur usuk booxal tabe. takkay immay usuk gufe wak K—- Boulevard namma ayrok naharal too awka fan yemeete, kay asaal garciik sooleh. Gersi mablooli kay mesenkacat culte . Usuk inkih inki addat, woo korsi elle taturtam , awka gexxek lakal, usuk daffeyseh sugeeh, usuk elle sugeh yan innal, naqabu kinnim , kaadu, labaatanni koppiik kaah yeceeh yan poliis lih gexaanam, naqabu kinnim tamixxige: “Damn him!” Usug gexeh, naqabut kee hangissot kaa wagtak. Inkih tan mabla kaak away inki inki ximmol marroowak sugtem celtaah, usuk nummaak tan ximmo kinnim tamixxigeeh, away, away, usuk too ximmo foocal kaak raqtem— kee naharsi addah, nummaak, tatre namma alsih addat. « Abaaro inkih! » usuk garciik yuscube, xiinisime sinni bakcarrah addat. « Qimmisseh tenek, tokkel qimbisseh. Qusba mano hayis! Meqe Rabbi, mannah yan duqur kinnim!… Kee mannah yan dirab anu asaaku warsem! Mannah yan umaaneh yan Ilya Petrovitch! Laakin toh inkih duquurinna! Macaay anu inkih ken dacrisam, kee yi duqur keenih inkih hinna! Woh inkih hinna!! » usug garciik sooleh; qusba qigdu qammalsime waytam kee caddok dagah sahlin essero baditteh kee qeero baditteh kaa. » toh inkih nummaak tekkem tekkek kee idiotically hinna, anu nummaak liyom kee baxxaqqa le duyye, mannal toh anu walah maqambaala santa kee maaxiga maca luk sugem anu wokkel, too anu too agonies gexeh, kee cisaabisak gexsiise ta rakiibo, wasak le degradation tellemmo fan other to the anu ? kee anu? Anu uble weem inkih…woh mannaay? » Yeey, woh tonnal sugte, toh inkih tonnal sugte. Usuk usuk inkih ahak dumal yaaxigeeh, qusba essero kaak hinna, bar bar qimmoh addah wagitak, tonnah kaadu, tohih taagah, gersi gurral takkem duude wayta way…. Yeey, usuk inkih yaaxigeeh, inkih edde rade; toh surely inkih kimal sugteeh, usuk sandug addat culteh sugteeh, jewel-cases kak yeyyeeqeh suge…. Yeey, tonnal sugte. « Anu kaxxam biyaakiteemih taagah, » usuk ellecaboh, « Anu innih bohoy kee bohoy liyo, kee anu maca abam maaxiga…. Kimal kee kimal ayro kee inkih tan wakti anu inni bohoy luk suge…. Anu qaffooteyyom kee anu qaffooteyyo…. Laakin macaay anu nabsi gee week Yalli, mannal sick inkih! » Usug rabbo sinnim gexe. usuk bohoy le maxhax dagoo hangisso , takkay immay usuk mayaaxiga maca abam, maca gibbatam. qusba caddook dagah cuso geyak sugte mangom mangom mastery kaal kulli uddur; tah qeedaalisso sinni, xagar diggah, kay dariifal tan kulliimih gutqo, gibdi, uma naqabih cuso. inkih kaat garaye mari kaak niqba— usuk ken fooca niqba, ken angoyya, ken astooti. Faxe num kaa yaabe kaa tekkek, usuk kaa yeyyeeqeh sugem kee kaa yeyyeeqeh sugem celta…. Usuk cubekal sooleh, Little Neva deqsitta baaxoh addal, Vassilyevsky Ostrov fanah gexak suge booxal. « Macaay, usuk akkel yan, woo qaril, » usuk yuscube, « macaay, anu Razumihin fan inni fayxih mamaatiyyo! Akkel toh inki caagid qagitak…. Kaxxam faxximta yaaxigeenim, takkay immay; anu hadaf luk emeete hinnay anu uxxuuk akkel gexeh sugem? tu hinna , anu excem ayrok naharal gexam kee kimal ableyyom kee ableyyom too anu! Tattabat anu nummaak away bisoh gexam maduuda.” Usug konoyhayto raawol Razumihin footima fan gexe. wadirsitti buxal suge isi garret, agxeh kutbeh uddur, kee usuk albaab isih fake. oson itta yubleenik affara alsitteh sugte . Razumihin qanxixxeh tan sartanih kamiisit daffeyak sugeeh, isi foyyah yan ibittel sombolooloc luk sugeeh, saytunnow maliiy, moolime weem kee kaqlise weem. Kay fooci cakkumuk yan. « Koo kinnii? » usug weeqeh. Usug isi kataysa gubaak dagaak wagte; tokkeek ux soolok lakal , usug fooxima. « Toh inkih gibdih! Macaay, toobokoytaw, atu yoo tirgiqeh! » usuk ossiseh, Raskolnikov calagto wagiitak. « Am daffey, atu tecleh, anu axawah gaceyyo. » Kee usuk Ameerikah arab soofah addal, isih elle sugeh yan aracal, Razumihin inki adda, isi gufneh yemeete num biyaakiteh sugem yuble. « Macaay, atu kaxxam biyaakitteh, woh taaxigee? » Usug isi pulsi cusam qemmiseh. Raskolnikov isi gaba hirge. “Mali,” iyye, “Anu tamah kah emeetem: Anu baritto mayyu…. Anu faxak suge,… laakin anu nummaak baritto mafaxa….” “Laakin anu axcem! Atu delirium kinnito, atu taaxigeh!” Razumihin yubleh, cubbil kaa wagta. « Balle,Anu hinniyo. » Raskolnikov soofak ugteh. usuk Razumihin caddoodal elle gexe innal , usuk isi kataysa foocak foocah yangooroweenim aaxaguk masuginna . Away, flash addat, usuk yaaxigeh, usuk woo waktil kaxxaam qimmoh addah wagitak sugem, baadal tan faxe num luk fooca fanah fooca fanah gexaanam kinnim . Kay cayso kaak addat ugte. usuk hununuh naqabut quxuyseh isih sissikuk usuk Razumihin culmaak tatre wak. « Salaamata, » iyye garciik, kee albaab fan gexe. « Solis, soolis! Atu qibnaytu kullumta. » “Anu mafaxa” iyye gersi num, qagitak gaba kaak hirigak. « Tokkeek macaay sheytan atu kah temeetem? Atu cabbu litoo, hinnay macaay? Macaay, tah … xaafu iyyaanam duuduntah! Anu wonnal gexxam koo midnisa.” “Nagay, tokkel, anu koo fan emeetem, koo hinnay, koo catam duuda num aaxigeh … qimbisuh… atu faxe numih gabat lito—qari, anu axcem, kee lowsis abtam duddah… away anu tu faxam able. Atu tobbee? Tuhinna inkih…numih ayfaf mali…numih xuwaw mali. Anu innih… dubuk an. Amay, woh xiqtah. dubuk yoo cab. » “Inki minit sug, atu duug! Atu qigduk yan cabuli kinnito. atu elle faxxannal inkih anu dacrisa. Anu baritto mayyu, atu tablee, kee anu tohut taqabi mayyu, laakin kitab limmoysa num yan, Heruvimov—kee usuk baritto arac beya. Anu koona barittot kaa mamilaaga. usuk qaynat matbaqa aba , kee ginoh misso manwaal yayyaaqeenim kee mannah yan meeko lon ! kaxxam ammuntitte lakqo melleb le! Atu umman way anu duqur kinniyom tasmiteh , takkay immay Jove, yi baxi, yok kaxxa duqur yan! away usuk fooca fan gexuh gulguluh yan, usuk tu inkling lem hinna , takkay immay, asmatah, anu kaa ilsiisah. Takkel namma ferma tan Jarman kutbe— yi mablal, charlatanism; toh esserol walalteh , ‘ barra seehadaytu innaa?’ Kee, asmatah, is kinnim maysol tasmiteh. Heruvimov ta taamah addat barra esseroh doori digirtam faxximta ; Anu tet maqnisah an; usuk tama namma kee qaxah signature 6 fanah fiddinoysaah , nanu gorrisan title garab galih addat bicsennooh , ruble garab fanah yeyyeeqeh. is abele! Usuk lica rubles yoh mekla firmat, toh taamittam taban kee koona rubles taamah, kee anu laca luk suge naharal. Tah gaba kalle waqdi , qilmih maqnisso qimbisnam fanna, tohih lakal _Les Confessions_ nammayhaytô exxal maqnisso abneh nan inki inki dullest scandals; inki num Heruvimov warseh, too Ruuso Radishchev qaynatak sugte. Atu tasmitem takkeh anu kaa sadiyyom, kaa waxeexis! Meqeh, nammay haytoh addah ‘_Barra num kinnii?_’ abtam faxxam, Jarman kee kalam kee warkat–inkih toh elle xayyowtaah, sidiica rublih lakqo beyta; Anu lica ruubil naharal elle liyo innal inkih tan caagiidal, sidiica ruubil koh amaatele ku saamih. kee atu gaba kalte wak fermak gersi sidiica ruubil koh anele. kee kumagan makkalin anu ayfaf koh abam; saduh , atu elle cultennal, anu mannal yoo cattam duddam ubleh; qimmol , anu qaku liyo, nammay haytoh, anu inki inki adda Jarman afat utterly adrift, tohih taagah anu mango exxal gexa wak tet bicsa. dubuk raacat, toh tayse milaagu takkem faxximta. Faxennalaay iyyi warsam duudaah, inkinki uddur umam takkeh. Atu tet beytaa ? » Raskolnikov Jarmanak warkat tibba iyyeh, sidiica ruble beeh , qangara sinnim yewqeh, Razumihin kaadu qimmoh addah yewqe . qangara. » atu raaving inna, hinnay macaay? » Razumihin, ellecaboh naqabu luk sugeeh, “Ma farce kinnim? Atu yoo cabbossetto… macah yoo tabluh temeeteeh , abaaro koo?” “Anu mafaxa… maqnisso,” Raskolnikov qimmoh addah “Tokkeek macaay sheytan faxxam?” Razumihin dagaak qimmoh addah yewqeh yan uddur, “Heey, wokkel! Atu ankel mannowtaah? » Gacsa mali. « Nagaya, koo badiseyyo tokkeek! » Laakin Raskolnikov dumaak gitat gexak suge.Nikolaevsky Bridgel usuk qagitak qimmoh addah yewqeh yan uddur, namma adda hinnay sidiica adda kaah yewqeh yan uddur, usuk qimmoh addah yewqeh yan laqna luk sugeh yan uddur . to the railing (inki inki sababitte elle tamixxigeh tan innal , usuk trafik addal kaxxaam qimmoh addah gexak suge ). « Giibi buqre Anu axcem dirki. » « iskire num ceelisaanam, asmatah, kee ibaabu gubat gexaanam hadaf; kee atu gacsa kaah taceem faxximta.” « Ah madab mihrat, toh macaay. » Laakin usuk railingil sooleh yan wak, uxih naqabu kee bohoy luk sugeek lakal, usuk cubekal numuk teyni lakqo kaak culse wak, usuk kerchief kee goatskin shoes luk sugeh yan awka luk suge, probably herring a , we . num, kiristi migaaqal.” Usuk beeh kee oson tatreh. toh labaatanni copecks exxak sugte kay sartan kee weelol oson meqennah beyeenih sugen xaacima esserak gititte, kee acwa labaatanni copecks usuk shakki sinnim abuuduseh, too ken cussutta wewences amol kay packs, usuk alfeh . Neva fanah wagitak, palace fanah wagitak, qaran qammurre sinnim kee lee qimmoh addah blue blue, toh kaadu Neva addal kaxxaam qimmoh addah tablen . lash gexeh sugeeh, Raskolnikov kaadu habbaaleeh, away inkih tan mabla kaak qimmisseh, usuk xer waktih addat gexeh sugeeh, baxsa luk jaamiqat barte wak, usuk boolittel loowimta uddur this way on his ga-ze; magnificent spectacle kee almost umman way qimmoh addah wagitak, qimmoh addah wagitak, qimmoh addah wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak , wagitak, wagitak, wagitak, wagitak, wagitak , wagitak, wagitak, wagitak. toh dubuk saami hinna too usuk ken kassitam away. toh kaak tootokeh qibnaytu kee grotesque, too usuk soolem faxxiimak sugte dumaak elle sugte innal, usuk nummaak fayramisam duudah too ceela mabla, fayxi lem celta qilmitte kee muucitte too fayxi kaak luk suge… tonnal ux wakti kaak yumbulle . Adda xer, uqrah baxxo le mablak iroh inkih too kaak celtam away– inkih kay dumaahi taturte, kay dumaahi taqabitte kee qilmitte, kay dumaahi assakat kee too taswiir kee isih kee inkih…. Usuk cuseh sugem too usuk dagah haadam, kee kullim kaak bayteh sudden kay gabat angagoyya. lakqok exxa isi fist. usuk isi gaba fakeh , qastiya fan fiyne , tokkeek usuk fakkiimeh buxah gexe . makassita. sartan kee diriirigoh faras innah, usuk soofal qaxah gaceeh , isi kaxxa koot amol kaak hargeeh, kee inki adda habbalsimak suge…. Toh carra sugte wak usuk ugte wak meysi le qiyto, mannah yan qiyto luk sugeeh, tannah tan ginook akke sinni xongoloola, tannah yan qiyto. obbe. Usuk qigdu tannah yan qangiino, tannah yan qarkakisah addat daffeye, laakin qeebi, weeqa kee abaaro fayya haak, fayya haak, usuk isi buxah inah xongolot, raphelingly , is rapheid . too usuk edde yaabam maca kinnim, shakki sinnim, is racmatta sinnim raqteh tan caddoodal. Raskolnikov diriirigoh; usuk xongolo yaaxigeh— toh Ilya Petrovitch xongolok sugte. Ilya Petrovitch takkel kee ardi ina yoogoreh! Usuk tet yoogoreh, tet moyya maaqattootil yoogoreh— toh qadoh, toh xongoloolak warissam duddah, weeqak kee qanxaffek. Mannaay, baad amogginah-turvy? Usuk inkih tan footimaami kee inkih tan footimaamih addal sinam mango marih gabat arduk gexxam yaabbem duudak yen; usug xongoloolaay, garuq, aatukeeh, albaabitte yoogoreh. « Laakin macahaay, macahaay, kee mannal takkem duuddaah? » usug qagiseh, usug cabbootem nagay yascube. Takkay bale, usug kaxxam baxsaluk yoobbe! Kee oson kaaduk kaa fan amaatelon, “shakki sinnim… toh inkih toh… kimal…. Meqe Yalli!” Usuk isi albaab alfentat xage raaxe , takkay immay usuk isi gaba ugsam maduuda… ossotinah, toh xoqoysi alle waytaama. Qarkakisiyyi kalbi barad innah kaak xabba heeh, kaa qanbisak, kaa qanbisak…. Laakin, ellecaboh tama qanxaffe inkih, tabna minitih addat gexsitak sugteek lakal, qanxaffe luk sugte. baaxo ina kaaytam kee kaaytam; Ilya Petrovitch uxih qanxaffe kee qanxaffe luk suge…. Laakin, usuk, kaadu, tibba iyyeh sugem celtaah, away kaaduk, usuk maqnisam maduuda. « Usug wonnah gexam duudaa? Meqe degelti! » Yeey, away landlady kaadu gexxah tan, uxih weeqak, qanxaffe luk… kee tokkel tet albaab qanxaffe luk…. Away ummatta qanxaffe luk sugteeh, qanxaffe luk sugteeh, sittin way kee qanxaffe luk sugteeh, qanxaffe luk sugteeh, qanxaffe luk sugte . keenik ixxima lem faxximta— inkih iyyaanam duudumtah casbit yan marah. « Laakin, meqe rabbi, mannal takkem duuddaah! kee macaay, macaay usuk akke kah yemeetem ! » Raskolnikov soofal taqbiteh, takkay immay intiita alifam maduudinna. Usuk saaqatak garab fan too qansarittet xiineh suge, too xiq sinni cuso ellecabo sinni qarkakisiyyi usuk ahak dumal abak raag luk masuginna. Garciik diifule ifi kay footima fan urra. Nastasiya shamqa kee shurba gadbo luk temeete. Cubbil kaa wagteeh, usug xiine weem cedak, is shamqa tarbeezal daffesseeh, is bahteh tanim —gaqammo, qasbo, gadbo, malkaqa. « Atu kimaalak xabba haanam tu makminnito, Anu caabi koh aceeyyo. Inkih tan ayro garuq luk sugteeh , liqnak axaxittah tan. » « Nastasya… macaay oson ardi inah yoogoreh sugeenim? » Is cubbil kaa tubleh. « Iyyayi ardi loyna toogorem? » “Away… saaqatak garab fanah, Ilya Petrovitch, sissin qaynatih saqalah yan num, sissin qaynatih saqalah yan…. Macaay usuk tet biyaakah sugem, kee… macaay usuk akkel sugem?” Nastasiya kaa fokkaaqissa, tibba inteeh foocal, kee tet fokkaq mango waktih suge. Usug sabhalal sinna cuse, walaa tet goranah intiitat meysiteh. « Nastasiya, atu macah yaabe waytaah? » usuk iyyem wacarriy illacaboh qaku le xongolot. “Qbala kinni,” is ellecaboh caatih gacisse, isih is yabtah tan innal. « Qbala? Maqabalaay? » usuk tutucteh, qaduk dadalak gidaar fanah ufkunna. Nastasya uxih yaabe kal kaa wagitta. “Baaxoh abbah yan barra num mayaatuk,” is ellecaboh diggaleeh, diggowteh tan xongolot qaddosse. Usug tet fan wagte, ufuy ruubam maduuda. “Anu innih obbeh…. Anu xiineh masugiyyo… Anu daffeyeh suge” iyyeh uxih kaxxaam qaybih. « Anu Mango Wakti Ankacise. Saqalah Yan Cato Yemeete…. Kulinum Inkih Tan Filaatittek Caddo Fanah Arduk Yewqeh . » « Akkel num masuginna. Toh ku aytil weeqah yan qabala. Elle yawqem anewaa wak kee is qanxixta wak, atu duyye fansi qimmissa…. Tukteena takme? » Usug gacsa maabinna. Nastasya uxih kaal soolak sugte, kaa wagittah. “Aqubuh tukteena yoh ucuyey… Nastasiya.” is addah obteeh qado ardih uwwaytih lee kobbaayat luk tuduure. Usuk dubuk xabcin leek inki siif yanxuqem kee dagoom filla kaak caxittam kassita. Tokkeek habbaaliyya katayte. Mafdaga 10. Usuk inkih yan uddur, takkay immay, inkih yan wakti biyaakiteh suge; usuk liqnah caalatat suge, inki inki adda delirious, inki inki adda garab hangisso. Usug sarrak mangom kassite. Inkinki uddur kay dariifal mango mari yaniimih taagah ; oson kaa beyaanam faxan aracak teynal, kaxxa anaakar kee walal suge kaa wagittaamal. Tokkeek usug qaril dubuk gacele; oson inkih meysitak wonnah gexeenih yenen kaak, kee dubuk away kee sarra albaab fakkiimeh kaa wagtoonuh; oson kaa meysiseenih, tukteena ittalih bicsen, yusuuleenih, kee kaa anqaseenih. Usuk Nastasya mango uddur isi qarkaytoh xaqut kassitah; usuk gersi num baxiseh , kaadu, usuk nagay yaaxigem ceela, usuk miyya kinnim kassitam maduuda, kee tah kaa taqabiseh, walah kaa weeqiseh. Inki inki wak usug alsi fanah wokkel dirabboysak sugem celta; gersi uddur toh inkih inki ayroh exxa celta. takkay immay _woh_— toh _ usuk kassitam luk masuginna, kee uxih kulli minitit usuk tukteenay kassitam faxximtam habbaaleemih cuso kaat tantabbe. Usuk kassitam gabbataah , kaaytam, naqabut haadeh, hinnay qangiinot culeeh, xiq sinni qarkakisah addat cule. Tokkeek usuk ugutuh giclot suge, kudak suge, takkay immay inki num umman way caylat kaa waasak sugeeh, usuk kaaduk qanxaffe kee habbalsimak suge. usuk ellecaboh yuduureh dudda le misinkaca fan. woh tekkem subci tabna saaqatah. meqe ayroora ayro diifu footima fan too saaqatal, diifu qiddam migdi gidaar kee gonat albaab xaqut. Nastasya soolak sugte kay xaqut gersi num lih, dudda le qibnaytu, usuk kaa wagtak suge kaxxam essero luk. Usuk qunxa numuy deben leeh, kibuk yan ux-axca le koot sarteeh, farmoyti ceelak suge. baaxo ina garab fakkiimeh yan albaabat wagitak suge. Raskolnikov ugteh daffeye. « Ah miyyaay, Nastasiya? » usuk essereh, furraynu yascasse. « Anu axcem, usug qagitak isih! » is intem. “Usuk isih,” iyye num. amo gacsal too usuk isi cuso fan yuduureh, baaxoh ina albaab alfeh bayeh. Is umman way wacarriyleeh, walal akkek walalittek meysittah. Is morootom karmat tan barra, inkih uma-mabla hinna, gabul kee buxom, data intiita kee intiita, meqe-nabta gabul kee taqabi, kee absurd bashful. « Iyyaay atu? » usuk gexeh, num yaabak. Laakin too wak albaab fakkiimeh sugeeh, dagoom qimbbiseh sugeeh, usuk kaxxaam qimbbiseh sugeeh, Razumihin kaadu culeh sugeeh, “Maca kaabiin kinnim!” usug weeqeh. « Anu ummaan inni moyya aatuke. Atu tah lodging inta! Toysa atu kassit lito, toobokoytaw? Anu hudunuh pashenkak xaagu obbe. » “Usuk away yemeete” iyye Nastasya. “Bas ama,” iyye num qagitak, musuyya iyye. « Kaaduk atu miyyaay? » Razumihin essereh, garciik kaa yaabisak. « Yi migaq Vrazumihin, ku ayfaafal; Razumihin hinnay, anu umman elle seecan innal, laakin Vrazumihin, barteyna kee kaxxa numu; kee usuk yi kataysa. Atu miyyaay ? » “Anu ni maktabak farmoyti kinniyo, badaaqise Shelopaev, kee anu tellemmoh emeete.” « Ku maganak daffey. » Razumihin tarbeezak gersi xaqul daffeye . “Meqeh yan num kinnim, toobokoytaw” axcuk Raskolnikov fanah gexe . « Taturte affara ayroorah atu tu makme waytaah, tu maqubta . Nanu shaahi malkaqal koh naceem faxxiimak sugte. Anu Zossimov namma adda koo abluh baahe. Zossimov kassitta? Usuk cubbil koo fokkaaqeeh, inki adda iyyem, tu umaane hinna— tuhinna celtam , nervous feehead of your nervous, hensense. beera kee radish dudda luk suge wayte , laakin toh mangom hinna, toh taturtam kee atu inkih nagay tan. » Atu faxxam baxxaqissam duuddaa? Atu taaxigem faxximta, Rodya, tah nammay haytoh adda oson maktabak ruuben; takkay immay toh gersi numuk sugte ellecaboh uddur, kee anu kaa yaabiseh. iyyaay naharal temeetem? » « Toh Kimaalak Naharal Ayrok Sugte, Anu Axcem Faximta, Ku maganak, Giftaw. Toh Alexey Semyonovitch Sugte; Usuk Ni Kutbeh Buxal Yan, Kaadu. » « Usuk kok lafet luk mixigik suge, atu woh matakkala? » « Yeey, nummaak, giftaw, usug yok lafta qilsa le. » « Tibba inteh; bisoh edde inxic. » “Ku inah essero, Afanasy Ivanovitch Vahrushin deqsita numuy, anu innih elle aaxige innal, ni kutbeh buxak lakqo koh ruube” iyyeh yan num Raskolnikov luk yaabe. “Atu celsiisenta elle tan caalatal tenek , anu soddom kee koona rubel koh ruubam faxa, Semyon Semyonovitch Afanasy Ivanovitch ku mammah addal geytimeh yan . esser mascassa too xalootuh, taturte waktitteh innal. Atu kaa taaxigee, Giftaw?” “Yeey, anu kassitah… Vahrushin” iyyeh yan Raskolnikov, “Atu obbe, usuk Vahrushin yaaxigeh” iyye Razumihin, “Usuk ‘ fayxih caalat’ addat yan! kee anu atu kasle num kinnitom ubleh. meqeh, toh umman way rufto le wale qangor yaabbeenim.” “Toh, Vahrushin, Afanasi Ivanovitch deqsita numu. Kee ku inah esserol , usuk koh ruubeh yan lakqo inki adda naharal inki qaynatih gurral, usuk ta wakti kaadu cineh, kee Semyon Semyonovitch fanah inki ayrook lakal soddom kee koona rubles koh ruubeeh, taysem tamaatem niyaata. “Toh ‘meqem kaban lem niyaata’, atu elle intennal meqeh, takkay immay ‘ku mamma’ kaadu umam hinna. Amay tokkeek, maca intaah? Usug inki gabuuk kassit yanii, eh? » “Toh inkih gita. dubuk usuk ta qunxa warkat yafrimem duudak yenek.” “Usuk isi migaq yeyyeeqeh. Atu kitab geytee? » « Yeey, kitab tamah kaana. » “Yoh acuyey. Akkel, Rodya, daffey. Anu koo abbixeyyo. kalam beyaay kutbe ‘Raskolnikov’ kaah. Awayih ibak, toobokoytaw, lakqo neh salfale daylak muxxi.” “Anu mafaxa” iyye Raskolnikov, kalam gutqusak, “Mafaxa?” « Anu tet sumaaqisa. » « Mannal sheytan abtam duddaah atu sumaaqite kal? » « Anu mafaxa…lakqo. » “Lakqo mafaxa! Amay, toobokoytaw, toh finqa, Anu sumaaqiteyyo. kumagan mataqbina, toh dubuk too usuk isi safaral yani qagitak. Laakin toh kaxxaam meqeh yan wak kulli wakti kaa luk suge wayta way…. Atu qadli num kinnitooh , nanu kaa gabat hayna, toh yaanam, kaxxaam sahlinuk, gaba kaak hayya hayteh, usuk kaa gabat hayna. Akke. » « Laakin Anu gersi uddur amaatem duudah. » « Balle,bale. Macaay koo kah taqbisnam? Atu cokmi le num kinnito…. Taway, Rodya, isi gufneh maqambaalin, usuk qammaala tableh, » kee usuk Raskolnikov gaba diggoysak suge. « Soolis, anu dubuk abeyyo, » iyye wadirsi num, kalam beyak isi migaq firmat abe. Farmoyti lakqo yewqe we.rant ! Kee away, toobokoytaw, atu satqittee?” “Yeey,” Raskolnikov gacse, “Shorba tanii?” “Kimalih ayrok tu,” Nastasya, uxih wokkel soolak sugte, “Bashaka kee ruddi addat le?” « Yeey. » “Anu sorkocô baxat aaxigeh. Shorba baahay shaahi neh acuya.” « Kaxxam meqe. » Raskolnikov tamah inkih kaxxa taqabi kee taqabi sinni qarkakisat wagitak , usuk isi misinkacal tibba iyyeh, maca takkem faxximtam wagsiisak, “Anu aamineh an. Anu numma kinniimil aamineh, » usuk yuscube. Namma minitih addat Nastasya shurba luk tuduureeh, shaahi saanih bical gacelem tiysixxige. Shorba lih is namma malkaqaay, namma gadbooy, qasbooy, barbareey, laahi cadoh bisbaasaay, kee tonnah tanim bahte. Tarbeeza elle sugtennal daffeyte . Nastasiya, Piraskovya Pavlovna neh rubtam faxxek namma karaarat biira. Nanu ken foyyah abnam dudnah.” “Nagaya, atu xamcin gaba kinnito,” axcuk Nastasya qimmisseh, Raskolnikov uxih kaxxaam qimmoh addah wagitak suge . migdi gaba malkaqa kaah yeceeh, toh kaak carare waytam bictah. Laakin Raskolnikov dubuk inki malkaqa laqna luk suge, tohuk lakal nammeyhayto, tohuk lakal sidoc haytu takkay immay dagoo malkaqa kaah yeceek lakal, Razumihin kaadu usuk sooleh. Nastasya namma karaarat biira luk temeete « kee atu shaahi litoo? » « Yeey. » “Nastasya, garuq, kee shaahi bah, shaahi faculty sinnim venture abnam bictah. Lakkin tah teeti kamri! » Usuk isi korsi fan gaceeh, foocal yan shorba kee cado hirigga heeh, sidiica ayroh maaqo xage weem celta “Anu koh warsam faxximta, Rodya, anu away kulli ayro tannal akme” iyyeh. mumbled kay af kibbiimeh laahi cado, » kee toh inkih Pashenka, kok massakaxxa le qunxa baaxoh ina, miyyay toh tablem; is faxem yoh abtam kicna. Anu tet masserra, takkay immay, asmatah, anu masada. kee takkel Nastasya shaahi luk. Is sissik awka. Nastasya, atu hinna ? » « Isik fidga luk itta gey! » « Shaahi kobbaayat, tokkeek? » « Shaahi kobbaayat, takkem bictah. » « Cax tet. Idiy, Anu innih tet caxeyyo. Daffey. » Usug namma kolba caxeh, diraari cabeeh, soofal qagitak daffeye. naharal elle , usuk isi guri mogoy lakmisa numuk moyyal daffeyseh, kaa ugseh shaahi malkaqal kaah yeceeh, qagitak umman malkaqal digga luk ufuusak , ta gexsit kay kataysak daylisuh kaxxa doori lem kee kaxxa xaloot le gita kinnim cedak . Raskolnikov tu iyyam kee tu hinna , takkay immay usuk soofah qokol sinnim daffeysak kaxxa giclo abeeh , dubuk kobbaayat kee malkaqah gabat luk sugem maduuda, takkay immay , uxih gexam duudak suge. Laakin inki inki queer, almost animal, cunning usuk isi cayla kee uddur fanah lowsis abak , faxximtek uxih isi faculty inkih lowsis gubat gactam faxximtaamal celsiisak, tonnah kaadu, maca takkem faxximtam wagsiisak, lowsis abak geytima. Usuk uxih isi naqabih cuso yaysam maduudinna. dozen malkaqah shaahi yooqobeek lakal, usuk garciik isi amo cabeh, malkaqa iroh gutqeh , kee barkuma fan wadirih culte. toh nummaak nummaak barkuma gubal kay moyya away, addah barkuma saytun caalatal, usuk yubleh toh, nabam, kee tet cubbuseh. “Pashenka asaaku raspberry jam neh yaceenim faxximta , raspberry shaahi kaah bicsaanam faxximta” iyye Razumihin, isi korsi fanah gexak, isi shorba kee biira qagitak yeyyeeqe. « Kee is raspberry koh geytam ankel taniih? » esserteh Nastasya, qeedaalisso sandug tet koona fiddinowte feeraarit kee shaahi sokkar addat culte . « Is dukkaanal tet geele, yi taysiy. Atu tablee, Rodya, kulli qaynatih caagiida tekke atu elle sugtennal. Atu woo rascally gital isi sugmenta cabte kal gaso abte wak, anu kaxxam bakcarriteh sugeeh, koo gorrisak koo digaalam faxximta. Anu woo ayro taamituh daffeyseh suge. Mannal anu koo bicseh suge , takkay immay ! inkinnah ma kassita, nummaak, anu tet aaxigem maduuda ; gersi ayro adress biroo fan gexeeh, dubuk fanni, namma minitih addat koo wagitak sugeenim Ku migaq wokkel yan.” « Yi migaq! » « Anu tonnal ascubem faxximta; uxih Jeneraal Kobelev anu wokkel suge wak oson geyam maduudan . meqeh, toh xer aydaadu. takkay immay anu ta aracal ardi gufe wak , anu xayuk ku caagid inkih aaxigeh– inkih, inkih, toobokoytaw, anu kullim aaxigeh; Nastasya akkel koh warsele. Anu bicseh ixxiga Petro kee Fomitch kee Nikovitch, Gifta Zametov, Aleksander Grigorievitch, poliis kutbeh buxah saqalah yan num, kee, ellecaboh, Nastasya akkel yaaxigeh….” “Usuk tet lih gexeh yan,” Nastasya qimmoh addah qimmoh addah qimmoh addah qimmoh addah qimmoh addah qimmoh addah. « Macaay atu sokkar isi shaahih addat kah hayte waytam, Nastasiya Nikiforovna? » « Atu tiya! » Nastasiya garciik weeqteeh, asaaluk gexxa. “Anu Nikiforovna hinna, Petrovna” axcuk, cubekal, isi giclok yewqeh. « Anu kassiisenti teetik abeyyo. Meqeh, toobokoytaw, xer aydaadu uxxuk, anu madab bakaq gexak suge dariifal inkih tan umaaneh raat cabtuh, takkay immay Pashenka ayrol yeyseh. Anu maqammaala , toobokoytaw, tet gorrisam tonnal… qimmol. Eh, maca takkaleeh ? » Raskolnikov mayaaba, takkay immay usuk uxih intiita kaal hayya heeh, bohoy kibuk yan. “Kaadu inkih niyaatam duudumtam, nummaak, kulli caddol” Razumihin gexeh , usuk tibba iyyeh, inkih wacarriye wayte. « Ah, duquurinna kuta! » Nastasiya qagitak kaayte. Ta walal xayyooweh tet iyyaanam duude sinni rufto. « Tah cuzni, toobokoytaw, atu qimbol gitah taamittam maxiqta . Atu tet baxsale gurral xayyowtam faxxiimak sugte. Is, tonnal yaabanam, kaxxam esserimtam sinni weelo. Laakin nanu tet weelo wagittaamal sarra yaabenno …. Mannal atu caagiida tannah taturtam cabteeh, is afxago koh rubtam soolisseh? Kee woo pro ma IOUd? digibih tet baxa, Natalya Yegorovna, manol sugte wak?… Laakin anu toh qimmoh addah wagitak sugem kee anu qafuuta yoh abeh an . “Balle” iyyeh Raskolnikov, qimmoh addah wagitak, laakin, walal gexsitak sugem tayseemih qaago luk suge. « Is hinna, hinnaa? » weeqeh Razumihin, farcik gacsa kaak geyuh. « Laakin is kaxxam agiru hinna, eh? Is faxximtam, faxximtam esserimtam sinni weelo! Anu inki inki adda kaxxam taqabi addat an, anu koh asmiteh…. Is morootom takkem faxximta; is soddom kee leceey takkem faxximta, kee asmatah is kulli numih gar le toh intam. Laakin anu xiibitah anu tet cokmi mesenkacal, metaphysical of the point of simply from ; symbolism nek fanat yewqe, algebra qaynat hinnay maca hinna! Meqeh , toh inkih maqna mali! tet luk sugeh yan angaaraw, is koo lih gexxam ekraarisak sugteeh, is woo design mango waktih qimmoh addah qimmisseh sugte, laakin IOU qimmisseh sugte, atu isih tet qimmisseh sugtem ku inah qimmisseh sugtem.” “Toh axcem yok rakiiboh sugte…. Yi ina isih qimmoh addah qimmoh addah… kee anu inni lodge… kee qimmoh addah qimmiseemih dirab warse” iyye Raskolnikov, kaxxaam kee baxsa luk. « Yeey, atu kaxxam maqna luk abte. Laakin umam too uddur Gifta Tchebarov tellemmo num yemeete. Pashenka isi akkaawontit tu abtam faxxam macsabinna, is kaxxam dadqoh tawqe; takkay immay tellemmo num dadqoh tawqem hinna, kee naharsi caagidih usuk essero xayyoysa, ‘IOU edde radaanamih qaago tanii?’ Gacsa: toh, kah kinnim usuk tet Rodya bool kee labaatanna kee koona rublih pension luk cattiimak suge , kee maqanxa, kaadu, usuk elle xissiime innal, usuk elle xissiime innal …. Macaay atu qimmisseh tan ins kee outs, ‘ too atu Pashenka luk sugte wak tet fooca fan tan baxa luk sugteeh, anu kaadu tamah inkih kataysa kinnim koh warsam ; Tamah inkih anu kaa qanbisam faxak suge, kaadu, inni damiir diggoysuh, laakin woo wakti yoo kee Pashenka fanat sittin way sugeeh, anu kaadu inkih tan caagid soolisaanamih taamat sugeeh , atu kaadu amni koh gexeh suge, toobokoytaw , Tchebarov lih gexeh sugeeh, IOU lih gexeh suge . koo. Is ku qangara taamineh away, bey tet, atu tableh anu tet qanxisem. » Razumihin kassit korsih amol daffeese. Raskolnikov kaa fan wagteeh, qangara axce kal gidaar fan ufkune. walaa Razumihin nammay takkoh cuse. « Ubleh, toobokoytaw, » iyye usuk dagoom lakal, « woh anu duqur digrak suge qagitak. Anu inni walalat koo ruffa haam faxximta exceh sugeeh, anu dibuk tabi koo abem aamineh. » « Anu qammaxxaagak suge way cede weem koo innaa? » Raskolnikov essereh, dagoom sooleek lakal amo makkinna. “Yeey, kee atu kaadu naqabu luk sugte, baxsa luk Zametov inki ayro baahe waqdi.” « Zametov? Kutbe abeyna? Macaay? » Raskolnikov sissikuk maynaqimak isi intiita Razumihinul massoysa. « Macaay kot taqabi lem?… Macaay atu kah ceertam? usuk koo yaaxigem faxak suge kah kinnim anu mangom koo yaabiseh suge…. Anu mannal mangom geyam duudaah? usuk kapitaal fellow, toobokoyta, naharsi-caddo… isi gital, asmatah. Away nanu kataysis kinnino– sitta wagitnaah, anu dubuk kulli ayro aaxigeh . Anu kaa luk sugeh an Luuwis Ivanovna inki adda hinnay namma adda…. Luuwis Ivanovna kassittaa, “Anu delirium addat tu axcem maay kinnii?” “Anu tonnal ascubem faxximta! Atu isi xaqut sugte.” « Anu macaay edde yaabam? » « Ciggilak macaay? Atu maca wagsiisaah? macaay sinam rave wagittaamal…. meqeh, toobokoytaw, away anu wakti weem mafaxximta. taamitoonuh.” Usuk tarbeezak ugteh isi koofiya beeh « Macaay Anu rave wagittaamal? » “Usuk mannal dacrisaah! atu dagoo sirri tayyaaqeemih meysittah inna? Isi nabsi macisabbootin; atu loowo wagittaamak tu maxcinto. Laakin atu buldog wagittaamal mangom yabte , kee ayti gexxo kee silsilat wagittaamal, kee Krestovsky Island wagittaamal, kee inki inki porter wagittaamal, kee Nikodim Fomitch kee Ilya Petrovitch, catoh saqalah yan. kee gersi duyyey baxsa le fayxi koh luk sugte isi sirrab. Atu weqteh, ‘Yi sirrab yoh acuyey.’ Zametov ku footima inkih ku sirrab admo abeeh, isih suruy le, ferranto-bedecked feeraari koh yeceeh. Kee dubuk tohuk lakal atu qanxaffe luk sugteeh, ciggilta labaatannaa kee affara saaqatih addat qanxaffe luk sugteeh, qanxaffe luk sugteeh; nanu kok geynam madudna. tah mangom celtam dagoom ku quilt gubat ta uddur. kee lakal atu esserteh tonnal piteously firing ku saraawil. Nanu irol gorrisnam gibbatneh maqaynatih firingi, takkay immay nanu tet nayyaaqem maduudinno. Tawak kabxa fan! Akkel soddom kee koona ruubil yan; Anu keenik tabana beeyyo, keenik cisab koh aceeyyo saaqat akkek namma saaqatat. Anu Zossimov inki waktit aysixxigeyyo, usug akkel mango waktih sugem faxxiimak sugte, taban kee nammay fanah yan. Kee atu, Nastasya, anu iroh an wak, usug maqab faxam kee kalah tan caagiida tablem faxximta . Kee anu innih faxam Pashenka warseyyo . Maquk raq! » “Usuk tet Pashenka deqsita! Ah, usug addah yan numu!” iyye Nastasya usuk yewqeh yan wak ; tokkeek is albaab fakka hayteh abteh tan, laakin usuk landlady lih yaabam faxximtam kaxxaam ruffa kaa hayte . Gira, sabri sinna lih usuk ken gexuh qammaalaah, usuk taamah culeh sugem takkay immay, away, kaa celsiisak, inki caagid yoh waris: oson away yaaxigeenih yaniinim kee yaaxigeenim hinna? Macaay , oson tet yaaxigeenih, dubuk celsiisak, anu elle sugeh an innal yoo celsiisak, tohuk lakal oson culak, mango waktih geytimeh sugem kee dubuk… Anu away maca abam faxximtaah? toh macaay anu habbaalem, tonnal hadaf luk; inkih inki addat habbaaleeh, tatre minitik kassiteh .” Usuk footima fanat sooleh , usuk albaab fan gexeeh, fakeh, ankaciseh, usuk faxam hinna, usuk warkat gubat yan boodo fan gexeeh, usuk elle sugeh yan boodot suge. stove, fakkiimeh rummaging ash addat; frayed edges kay saraawil kee qanxaffe luk sugeh yan qanxaffe luk sugeh yan num , tokkel usuk kassiteh sugeh yan sock wagittaamal Razumihin uxih cover abeh sugem kee tokkel sugeh yan la ! Zametov amol tu yablem maduuda “Bah, Zametov! Poliis kutbeh buxa! Kee anu pooliis kutbeh buxa macah ruubeeh ? Maysaxxaga ankel taniih? Bah! Anu tet asgalluk geytima; woh tokkeek sugte. Anu inni sirrab wagte wak, nabam, takkay immay away… away anu biyaakiteh an. Takkay Zametov macah yemeeteeh? Razumihin macah kaa baaheeh? » usuk, cato sinnim, soofah amol daffeyak, “Maca yaanamaay? Anu uxih addat ani delirium, akkek numma kinnii? Anu numma kinniimil aamineh…. Ah, Anu kassitah; Anu kudam faxximta! Kudduh isissik. Yeey, Anu kudam faxximta! Yeey…takkay ankeey? Kee yi sartan ankel yaniih? Anu kebella mayyu. Oson wonnah ken beenih! oson ken qelliseenih! Anu cedeh! Ah, tah yi koot— oson wohuk tatureenih ! Kee akkel lakqo tarbeezal tan, Yallah Fatta taguuda! kee takkel IO U… Anu lakqo beeyyom kee gexeyyo gersi lodging beeyyo. oson yoo mageyan !… yeey, takkay sugmenti biiro? Oson yoo geelon, Razumihin yoo geele . Inkitanuuk kudak tayse… alla… Ameerika fan, kee sinni umam abaanah! kee bey IO U… toh akkele xoqoyso wokkel…. macaay gersim beeyyom? oson yoo biyaakitam yakkalen! oson mayaaxigan woo anu gexam duudah, ha-ha-ha! Anu ken intiita ablem duudah woo oson inkih yaaxigeenim! Anu dubuk addah oobam duudak sugaamal! kee macaay oson wokkel saaqat daffeyseenik — poliis mara! Ah shaahi macaay? Ah, kee takkel kamri raqte, karaarat garab, xabca!” usuk ugteh karaarat, uxih karaarat kibbimte biira, kee gulped tet addah, isi angul gira bargussa wak, takkay immay gersi minitih addat biira moyya fan gexxe, kee qaku kee rufto le diriirigo kaak xiiror lafah kuddeh, usuk xiiror lafah hirigga hee. kee xayuk iffonta, rufto le xinti kaal yemeete. usuk isi amo barkuma fan culse, mangom xayyooweh suge xamcin, wadded quilt aracat gacteh sugte, ragged greatcoat, ufuy ruubeh sugeeh, usuk refreshing addat culte . kay intiita kee Razumihin albaab fanah soolak sugem, Raskolnikov sissikuk soofah amol daffeyak, tukteena kassitam faxah yan num kinnim tamixxige. Anu akkel an! Nastasiya, alifut bah! » Razumihin caddoh addat qiyto abeeh, “Atu saanih akkaawonti lito .” « Ma saaqatay? » essereh Raskolnikov, sissik uddur wagitak “Yeey, atu meqe xin luk sugte, toobokoytaw, carra celta, directly 6 saaqatah. Atu lica saaqataak daga xinteh tan.” “Meqe qaranata! Anu liyoh? » “Kee macah akke waytaah? Is meqem koh abele. Macaay sissikaane? Gibbatu, kinnii? Nanu inkih yan wakti nek afal lino. Anu taturte sidiica saaqatah koo qammaalak suge; Anu nammadda ugteeh, xiinit koo geeh. Anu Zossimov nammadda heeh; buxal hinna, dubuk qaxmaqaane! Takkay taqabi mali, usug ugtele. kee anu inni kabxah irol suge, nabam. Atu taaxigeh anu asaaku angayyem, yi qammi lih angayyem. Anu away yollih yan qammi liyo. takkay immay toh taqabi mali, kabxah. Nastasiyaw, alifut yoh ucuyey. Nanu saanih fakenno. kee maca cussuttah away, toobokoytaw? » “Anu nagay an, anu mabiyaakita. Razumihin, atu akkel xer waktih sugtee?” « Anu koh warseh Anu taturte sidiica saaqatah qammaala. » « Balle,dumah. » « Manna yaanamaay? » « Akke magide yakke warguh tamaateeh? » “Macaay anu inkih koh warsem asaaku. Atu makassittaa?” Raskolnikov subci soono celtaah, usuk dubuk kassitam maduuda, Razumihin kaadu essero luk suge . iyye wadirsi num, “usuk habbaale. Anu atu isih akke waytam yot celta. Tawak atu isi xin tayse…. Atu nummaak taysem celta. Qimbô-caddo! Nagayina,tellemmo fanah. Akke wagit, yi taysiy awkaw. » Usuk qimmoh addah wagitak, qimmoh addah wagitak, “Yoo eemena, toobokoytaw, tamah baxsa luk yi kalbit tan. nanu koo num abnam faxximta. Dagaak qemmisnay. Atu tama koofiya tablee? » usuk iyyem, iroh beytam qadlinaan le meqe takkay immay qidoh kee qaadik yan kofiyya » yoo gibbatay tet hayis. » “Awayih uddur, lakal,” iyye Raskolnikov, pettishly yeyyeeqeh, “Ama, Rodya, yi baxi, ma saduh, lakal kaxxaam uddurruteh; kee anu inkih yan bar maxiina, kah kinnim anu tet xaameh fayramol, qeedaalisso sinnim. Gita tan! » usuk maysot weeqeh, tet bicak, “dubuk ku giddakkiino! massat yan moyya reebu sartanih addat naharsi tuma kinnim kee isi gital yaysixxigeenimi. Tolstyakov, yi kataysa, umman way ugtam dirki kay pudding basin faxe ummattah arac gexa wak gersi mari sinni koofiyat akkek koofiyat haysita. Sinam usuk naqoosa le adabih addat abam takkale , takkay immay usuk isi kimmir qarwa wagsiisak wacarriy lem kinniimih taagah; usug tannah yan kaxxiinale numu! Wagit, Nastasya, akkel namma qaynatih qaynat yan : tama Palmerston”–usuk Raskolnikov’s qunxaaneyti, qanxaffe le kalabta, usuk elle yamixxige sababah, usuk Palmerston deqsita numuk—“hinnay tama jewel! Melleb fayramisey, Rodya, maca takkaleeh, Nastasya!” usuk tet fanah gaceeh, Raskolnikov yaabe weem yubleh , “Labaatanni koppi, hinna, anu axcem duudah,” iyye Nastasya, “Labaatanni koppi, silly!” usuk weeqeh, qaybih “Macaay, awayih uddur atu tohuk muxxi lakqot sugte–bacra taban koppi! kee toh dubuk kah kinnim is sarte. kee toh xaamimteh caalatal too sarte wak, oson koh aceelon gersi ciggiila sanat. Yeey, yi qangaral! meqeh, away nanu tatrusnay ameerikah egla, oson baritto buxal ken seecan. Anu tama breeches lih kaxxiinitam koh asmiteh , » kee usuk Raskolnikov lih ifu le, cagay saraawil burraacin woolen mansoofah xayyoyse . kee axca kamis ramaddossuh, faashiin addat. Kee tet sartan nummaak yaysiiseenim , saffoosanam, saffoosanam…. Atu tableh, Rodya, yi mablah, baadal geytimtah tan kaxxa caagid umman way waktitteh addat geytimta; atu asparagus alle waytek janwaarih addat, atu isi lakqo isi santa addat hayte; kee ta limo lih inkibisle. Away cagay kinni , tohih taagah anu cagay duyye xaamak suge–warmer materials autumn faxximta, tohih taagah atu tamah faxe gurral qimbbissam faxximta… baxsa luk oson tohuk lakal sinni coherence lowsiisih addat geytimaanamih taagah ku fayyale caddoh luxury akke waytek. Amay, melleb keenih hayis! Atu maca intaah? namma ruubil labaatannaa kee koona kopek! kee kassit caalat: atu toh saritte koo tekkek, atu gersi sartan alletto tuhinna! Oson dubuk too maknayal Fedyaev’s; atu tukteena inki adda xaamtek, atu manol ruffa axcetto, atu isih currik tan fayxik tokke magexxa. Away kebellah. Atu maca intaah? Atu tablem, oson dagoom sartan, laakin oson namma alsih addat sugelon, toh iroh taama kee iroh araba; Ingiliiz Embaasih kutbe abeyni taturte bacureh addat ken xaameh————————————– Melleb— inki rubbil kee qaxa. ittin gey? » “Laakin, oson mabicaan,” Nastasya tescessimeh, “Mabicaana? Wagit dubuk! » kee usuk isi giibih addat Raskolnikov qunxa, diggalsimeh yan booxal, diggalsimeh yan booxal, “Anu foyyah gexeh masugiyyo–oson ta monsterik size beenih. Nanu inkih ninnik xiqqa haynam abneh. kee ku linen wagittaamal, ku buxah ina toh tubleh. Akkel, qimbisnuh sidiica shirt, hempen takkay immay fashion foocal…. Meqeh away tokkel, bacra taban koppih koppi, namma rublih labaatannaa kee koona koppih koppih suut—ittat sidiica rublih koona koppih—in rubbil kee qaxah boots———————————————————toh rubbil fift four; koona ruubil gubi sartanah— oson mangom xaameenih yenen– toh hununuh sagaal ruubil kontom kee koona kopek. morootom kee koona kopek nacaas milaagimeh. Atu tet beytee? Kee tohih taagah, Rodya, atu qusba rig-out luk sugte, ku overcoat akah taamitannah, kee kalah kaadu isi style le. toh kak temeetem inki numih sartan Sharmerik geyaanama! ku sirrab kee gersi duyye, anu koh cabeyyo; nanu labaatanna kee koona ruubil raqne. kee Pashenka wagittaamal kee ku mannoowuh meklaanam, atu macisabbootin. Anu koh warseh is faxeemih koo taaminem . Kee away, toobokoytaw, ku linen milaagam xic, atu isi biyak isi kamis luk qidetto exceh axcem faxa.” “Akkay yoo xic! Anu mafaxa!” Raskolnikov kaa yeyyeeqeh suge. Usuk Razumihin lih abeh yan angaaraw diggoysak suge . kay linen milaageh wadir barkuma amol radeeh inki minit hinnay namma minit fan tu maxacinna. “Anu ken cabaamak naharal mango wakti beele” iyyeh yuscube. « Ma lakqok sugteeh woo inkih edde xaameenim? » usuk ellecaboh essereh, gidaar fan wagitak. « Lakqo? Macaay, isih, farmoyti Vahrushinik baahe, ku ina rubte. Atu woh kaadu habbaltee? » “Anu away kassitah” iyye Raskolnikov, mango waktih, qanxaffe luk sugeek lakal. Razumihin kaa fan wagte, foocal kee sahha mali. Albaab fakkiimeeh, Raskolnikov elle yaaxigen innal, xer, qilmih yan num, 11haytô maasayya, Zossimov xer, qilmih yan numuk, qanxaffe le, qanxaffe sinni, fooca fan, qanxaffe le , qanxaffe le num kinnim tamixxige. Usug inti karaarat hayya heeh, gabul le feerat kaxxa dahab ferranto haysite . Usug labaatannaa kee malciinit suge. Usuk ifu le burraacin faashiin le koot, ifu le cagayih saraawil, kee kullim kaak leeh, faashiin kee spick kee span; kay linen taqabi sinnim, kay saaqat- silsilat kaxxam suge. In manner usuk lowsis kee, elle sugennal, nonchalant, kee inki waktit studious currik kee sahlinuk; usug isi tuxxiq qellisuh macal abe , takkay immay kulli uddur qaduuk sugte. Inkih kay ixxiga taqabi kaa geyte, takkay immay usuk isi taamah agiruk suge iyyen. « Anu asaaku namma adda koo fan gexeh suge, toobokoytaw. Atu tableh, usuk isih yemeete, » Razumihin weeqeh. « Anu ableh, Anu ableh; kee nanu away mannal cusnaah, eh? » iyye Zossimov Raskolnikov, kaa wagsiisak, soofah addal daffeyak , usuk elle duudan innal isih is qide. “Usuk uxih diggalsimeh yan” iyye Razumihin. « Nanu hudunuh kay linen milaagneh usuk weeqeh. » « Toh kaxxam ginoh; atu daffessam bictah tet usuk faxe week …. kay pulsi qimboh caddo. ku moyya uxih biyaktah, eh? » « Anu nagay an, Anu nagay an! » Raskolnikov yeeyta kee naqabu luk yeybeleeleqe. Usuk soofah amol isih fayya heeh, laqna luk ken wagteeh, laakin inki adda barkuma fanah gaceeh, gidaar fanah gace. Zossimov cubbil kaa wagte. “Kaxxam meqe…. Inkih meqeh,” iyye usuk laqna. « Usug tukteena yokmeh yanii? » Oson kaah warseenih, kee essereenih maca lem bictah. « Usuk faxem lem takkeh… shorbaay, shaahi… caxaaxuwi kee kukumber, asmatah , atu kaah taceem mafaxximta; usuk cado alle waam tayse, kee… takkay immay woh koh warsam mafaxximta! » Razumihin kee usug itta wagten . « Dawaata hinnay, tu hinna. Anu beera qagitak kaa wagteyyo. Laakin, asaaku kaadu… laakin, tu hinna… » « Beera carra kaa beyyo, » iyye Razumihin. “Nanu Yusupov Caxaaxuwih Addat Geytimnaah, Tohuk Lakal Palais De Cristal Fanah Gexak Geytimna.” « Anu beera inkih kaa mataqbisa, takkay immay anu maaxiga… dagoom, takkem bictah… takkay immay nanu ablenno. » « Ach, mannah yan taqbi! Anu abar qari laqna dokla liyo; akkek dubuk inki maaqatta. Usuk yamaatem maduudaa? Usuk soofal qaxah gacam duudah. Atu tamaateh tan? » Razumihin Zosimov iyye. « Mahabbaalin, atu xagana culte. » « Meqeh, dubuk sarra. Maca abettooh? » « Yaqanah, tu hinna— shaahiiy, vodkaay, herringi. Keeki anele… dubuk ni kataysis . » « Kee miyyaa? » « Akkel tan cuggaane inkih, qusba kataysis inkih, yok dumaahi qammih akke waytek, usuk kaaduk qusba numu—usuk dubuk kimal Petersburg gufeh yan isi taama wagsiisak. Nanu koona sanatih addat inki adda nangoorowe. » « Usuk macaay? » « Usuk inkih tan manol daqaarak postmaster akkuk sugeh yan; dagoo penshion geeh. Usuk lactam kee koona— edde yaabam faxximta…. Laakin anu kaa kiciyyoh. Porfiry Petrovitch, akkel tan fokkaaqoh exxah saqalah yan … Laakin atu kaa taaxigeh. » « Usuk ku ramad kinnii, kaadu? » « Kaxxam xeerih yan tiya. Laakin macaay atu kah ceynittaah? Atu inki adda anaakar abteemih taagah, tokkeek matamaata? » « Anu kaa waam mayyu. » « Kaxxaam tayse. Meqeh, inki inki barteynit, barseenaay, doolat kutbe abeenaay, gad abeenaay, makaabe kee Zametov anele. » “Yoh warisey, ku maganak, koo hinnay usuk”–Zossimov Raskolnikov lih angaaraw luk suge–“ta Zametov luk sittat celtam duuddaa?” « Yaqanah, atu baxsale massakaxxale! Radmooma! Atu radmoomal taamittam, raceenaanih innah; atu isi akkaawontit matakka . Num meqe num tekkek, toh dubuk radmooma anu edde gexa. Zametov rufto le numu.” « Faxennal usuk guqul beya. » “Nagaya, usug abeh! kee macaay teetik? Anu usuk guqul beeh anih waam mayyu, » Razumihin ginok iroh yan naqabu luk weeqeh. « Anu guqul beeh yan waqdi kaa mafaata. Anu dubuk axcem usug isi gital meqe numu! takkay immay inki num kulli gital labha wagtek— mango meqe tiya raqte? macaay, anu asmiteh anu innih alaysen basal melleb alle waam… akkuleh koo luk qideyyo .” “Woh kaxxam qunxa; Anu nammay koh aceeyyo.” “Kaadu anu tiyaak daga koh maaca. Ossotinah ku furkacat matan! Zametov awkak muxxi hinna. Anu kay dagor hirigam duudah kee inkitti kaa haxxisam faxximta kaa gutqeh. Atu num kaa gutqak qigdu taysiisem madudda, baxsaluk awka. Inki num awka lih namma adda cubbi abittam faxximta. Ac, atu gexsit le dullards! Atu edde maraditto. Isin gersi num addah arduk sinni biyaakah …. Laakin atu taaxigem faxxek, nanu nummaak ittat celtam lino.” « Anu maca kinnim aaxigem faxa. » “Macaay, toh inkih qari-qangarah addat tan…. Nanu kaa lih geytimna ! Faxennalaay away akak meysittaamak tu matan. caagid hununuh isih is sumaaqita. Nanu dubuk hofol daffesne.” « Kalam abe? » « Macaay, Anu koh mawarsiyyo? Anu dubuk qimbol koh warseh lakal idaltoh tan pawnbroker-barra qidimih caagid. Meqeh, kalam abeeni edde angaaraw le…” “Oh, anu woo qidimih caagid naharal obbeeh, kaxxaam ruffa edde exce… exxah… inki sababah…. anu warkat addal kaawise, kaadu…” “Lizaveta qidimih suge, kaadu,” Nastasya qimmoh addah Raskolnikov lih yaabeeh, cubekal Raskolnikov lih yaabeeh , “ Is inkih yan uddur, listeor linding room addal raqteh sugte. Raskolnikov qimmoh addah obbe wak “Lizaveta, dumaahi sartan limmoyse. Atu tet mataaxigaa? Is akke tamaateh sugte . Is kamis koh massosseh, kaadu. » Raskolnikov gidaar fan yuduureh, walqin warkat addat inki qayxiixah, qado qobor diimin gititte luk sugeeh, addat kak magide takke caffitte tanim kee magide takke caffitte keenil tanim kee magide takke caffitte keenil tanim kee isi mogoy kee ibitte elle tan innal cussutteh sugte. Qobor wagittaamal gibdih « Laakin haxxise wagittam macaay? » Zossimov Nastasya lih abte walalih addat qimmoh addah wagitak, “Macaay, usuk qidimih taqabih addat sugem” Razumihin laqna luk gexe . “Summaq, nummaak! sumaq too sumaq hinna, kee toh macaay nanu cednam faxximta. toh hununuh oson too kataysis, Koch kee Pestryakov, qimbol elle yekke innal. Foo! mannal duquurinna toh inkih tekkeh, toh inki num biyaktah, toh inki numih taama akke wayta way! Pestryakov bar-bar yamaatem bictah …. Tamakkel, Rodya, atu qimmoh addah business wagittam obbe; toh tekkem atu biyaakittek naharal, ayroy atu poliis kutbeh buxal raqte wak oson edde yaabak sugen wak.” Zossimov Raskolnikov lih angaaraw luk sugem kee “Laakin anu axcem, Razumihin, anu koo wagsiisak. Atu mannah tan agxele numuuy! » Zossimov yubleh. « Anu kinniyom bictah, laakin nanu faxennal kaa obsenno, » iyye Razumihin, isi fist tarbeeza amol oobiseh. « Macaay kaxxam umam ken dirab hinna–inki num umman way dirab qafuuta abam duudah–dirab rufto le caagidi, kah kinnim toh numma fan beytaah, anu dirab yaceenim kinni…. Porfiry, takkay immay… macaay qimbol ken qiddem ? Albaab alfimeh sugeeh, oson porter luk yuduuren wak fakut suge. Tohih taagah Koch kee Pestryakov qidim kinnim tamixxige —woh ken logic sugte!” “Laakin isih ma’aaxaguk; oson uxxuuk ken yibbixen, oson toh catam maduuda …. kee, gitaak, anu too numut ongooroweh Koch. Usug idaltoh barrak caddime wayte xagana xaamaanamat xoqoysime? Eh? » “Yeey, usug aylahse. Usug uma mogo xaama, kaadu. Usug teetik mihrat abe. Lakkin kaak duuddah! Yoo bakcarrissam taaxigee? tah ken biyak burruukute, petrified rootiin…. kee ta caalat yaanam qusba cogda yaysexeexegeenimi. Inki num yaybulleem dubuk mesenkaca oytik mannal numma numih gitat geytimam. ‘Nanu numma lino,’ oson ixxic. Laakin numma kullim hinna—dagnal tellemmok garab atu ken elle maqnissan inna!” « Atu ken maqnissam duuddaa, tokkek? » “Faxennal, inki num arraba yabbixem maduuda, inki num cussut le wak, cussut lem, too num dubuk cato takkem bictah…. Eh! Atu caagid addatino taaxigee ? » « Anu kalam abe wagittam aabbem qammaala. » « Yaqanah, yeey! Nagayina,ah aydaadi. Sidoc haytoh ayro qidimih lakal , Koch kee Pestryakov uxih dandling abak sugeenim—takkay immay, kulli maaqatta elle gexan innal, pikestaff innah qaddoosak sugeenim—, qimmoh addah wagitak sugeenim. Dushkin deqsita buqre abeeni, qari foocal geytima dram-shop, poliis kutbeh buxal, dahab ayti gexxo luk sugeh yan jeweller case baaheeh, xer rigamarole warse. ‘ Kimal ayro, bacra saaqatak lakal’–ayro kee saaqatak lakal!–‘safar qari-qalayli, Nikolay, woo ayro dumaak yoo wagsiisak sugeeh , tama sandug dahab ayti gexxo kee xaahi sandug yoh baaheeh, namma rublih keenih akah aceennah yoo essere. Anu ankel ken geytem essere way , usug maglallal ken uguse iyye. Anu ossotinah tu kaa masserra .’ Anu Dushkin aydaadu koh warsah an. ‘Anu kassit kaah eceeh’——————————————————————————————————————————— 2uselk) usug gersi num lih abelem. toh inkih inki caagid fan amaatele——————————————maqul tet tatruse , tonnal caagid yollih gacam tayse. Atu uxih elle uqrat tan innal sissikuk geytam faxximtaah, faxe way, faxe qaynatih xaagitte obbek , poliis fan beeyyo.’ asmatah, toh inkih taradiddle; usuk faras innah dirab yacee, kah kinnim anu ta Dushkin aaxigeh, usuk pawnbroker kee garqah yan uwwaytih receiver kinnim kee usuk Nikolay soddom rublih lakqok poliis akah yaceennah abe. Usug sahlinuk meysiteh suge . Takkay taqabi mali, Dushkin aydaadu fan yadaaroonuh. ‘Anu tama buqre abeeni, Nikolay Dementiyev, qunxa mariinoh uddur; usuk inki rakaakayak yemeetem kee daqaarak Zaraïsk, nanu nammayak inkih Ryazan numu. Kee Nikolay kaadu, usuk qarkakisah yan, anu kaadu woo qaril taama abeh sugem, Dmitri luk sugeh yan gicloh taama, kaadu, kaadu. sissikuk usuk ruble geeh usuk tet milaageh, namma mereyya le, isi milaagu beeh iroh yewqe. takkay immay anu Dimitri kaa lih maballiyo tokkeek. Kee gersi ayro inki num Alyona Ivanovna kee tet maqanxa Lizaveta Ivanovna fiyeena luk qidem obbe . Anu ken aaxigeh, ayti-ferranto wagittaamal inki adda bohoy liyo, akah kinnim anu qidde barra lakqo xaganah taceem aaxigeh. Anu qari gexeeh, numuh qangara axce kal cubbil esseroora abam qemmiseh . Qimbol elle esserem, » Nikolay akkel yanii? » Dimitri yoh warsem Nikolay spree fanah gexeh sugem; usuk buxah yemeete saaku iskireh, buxal tabna minit fan sugeeh, qagitak yewqe. Dimitri qagitak kaa maballinnaay taamak dubuk gaba kaleh yan. kee ken taama qidimih caddoh amol tan, nammeyhayto raawol. Anu inkih obbe wak anu numuk teynah qangara maxaciyyo ‘—toh Dushkin’s tale–‘laakin anu qidimih caagidih maca duudam geeh , buxah gexeh sugeh an wak celsiisak suge. Kee asaaku subci bacra saaqatah’—toh 3hayto ayro, atu edde raddeh—‘Anu Nikolay culeh sugem, sober hinna, takkay immay kaxxaam iskireh sugem hinna—usuk kaak iyyeenim cedam duudah. Usuku korsil daffeye tonnah mayabba . Baar addal dubuk inki qibnaytu sugeeh, anu aaxige num korsil xiinih sugeeh, ni namma lab awka. « Dmitri tublee? » iyye anu. » maley, anu mayyu, » iyye usuk. « Kee atu akkel masugitto? » “Kimal ayrook xabba haanam hinna” iyye. « Kee atu amboyra ankel xinteeh? » “Peskih addal, Kolomenskih num lih.” « Kee atu woo ayti ferranto ankel geyteeh ? » Anu essereh. “Anu gitaak ken geeh,” kee usuk elle iyyennal, uxih queer; usug yoo mawagta. » Woo bar, woo saaqatal, woo caddoh amol tekkem toobbeh inna? » iyye I. “Balle,” iyye usuk, “Anu maabiyyo,” iyyeh, inkih yan wakti, intiita kaak qimmisseh sugteeh, usuk kaaduk, qado marih qangarah addat suge. Anu kullim kaah warseh, usug koofiyat beeh ugtam qemmise. Anu kaa dacrisam faxeh suge . « Dagoom qammal, Nikolay, » exce anu, « atu maqab mataaqa? » kee anu awki albaab yabbixem asta hee, kee anu baar darrek ewqe ; takkay immay usuk darted irol kee gita fan oobe ardat maynaqimak. Anu woo saakuuk qemmissa haanam kaa maballiyo. Tokkeek yi shakki gaba kaleh suge—kay taamak sugte, elle faxximtannal qaddoysaanam faxximta…. » » Anu tonnal ascubem faxximta, » iyye Zossimov. « Qambal! Illacabo ankacisa. Asmatah oson Nikolay fayya kee addah gorrisan; oson Dushkin yibbixeenih kay qari kusaaqiseenih; Dimitri, kaadu, yumuxxeh; Kolomenskih num kaadu addaak iroh fakkiimeh suge. Kee kimal ayrok naharal oson Nikolay magaalak ellecabol tan tavern addal yibbixeenih. Usuk wokke gexeh suge, filla kaak lakqok koros beeh diraama kaah essere. Oson kaah yeceen. Dagoo minitittek lakal barra cowshed fan gexxeeh, gidaar addat tan qanxaffet is stable adjoining addal usuk isi sash qanxaffe luk sugeeh, qanxaffe luk sugeeh , qanxaffe luk sugeeh, filla qanxaffe luk suge. barra kaxxam tet kaayte; sinam addah culte. ‘Toysa atu abtam faxxam tohu!’ ‘Yoo bey,’ iyye usuk, ‘tannah tan poliis saqalah; Anu kullim oggoleyyo .’ meqeh, oson woo pooliis fanteena fan kaa beenih— toh takkel — bicale kataysa luk. tonnal oson kaa essereenim tah kee toh, magideh karma lem, labaatannaa kee nammaya, kee tonnal. Essero, ‘ Dmitri luk taamitak sugte wak, tannal-tan-tan waktil, ‘staircase’ addat yan num maay tablen?’—gacsa: ‘To be sure folks, ‘To be sure folks’ lowsiisih addat geytimtam bictah, laakin anu ken maqnisam maduuda.’ ‘kee atu tu maabbito, faxe xongolo, kee tonnal?’ ‘Nanu baxsale caagid maabbino.’ ‘Kaadu atu obbe, Nikolay, inki ayro Gubna So-and-so kee tet maqanxa qiddeeh, qanxaffe luk sugte?’ ‘Anu qigdu aaxaguk masugiyyo. Naharsi addah obbem Afanasy Pavlovitch kimal ayro kinni.’ ‘kee atu ayti ferranto ankel geyteeh ?’ ‘Anu gitih amol ken gee.’ ‘Macaay atu gersi ayro Dmitri lih taamituh kah gexe waytam ?’ ‘Anu aaqabuk sugeemih taagah.’ ‘kee atu ankel tooqobeh sugteeh?’ ‘Yaqanah, tannah tan-kee-tannah tan aracal.’ ‘Macaay atu Dushkinik kah kuddem ?’ ‘Anu kaxxam meysiteh sugeemih taagah.’ ‘ Atu macak meysitteh sugteeh?’ ‘woh anu malkimam faxximta.’ ‘Mannal meysittam duuddaah, atu qellatak currik tanim kot tammule koo tekkek?’ away, Zossimov, atu yoo aamine waytam bictah, too essero qangara qangarah addat daffeyte. Anu nummak aaxigeh, hununuh yoh qagte! Atu wohuk maca intaah?” « Nagaya, faxennal, sumaq yan. » “Anu away edde yaabam sumaq hinna, anu edde yaabam too essero, sinni mabla sinnih. Meqeh, tohih taagah oson kaa yeyyeeqeenih , usuk yeyyeeqeh: ‘Anu gitaak mageyyo, laakin Dmitri luk sugeh yan flat’. ‘Kee woh mannal sugteeh?’ ‘Macaay, Dmitri kee yoo inkih tan ayro wokkel rangi hayneh sugneeh, nanu kaadu gexak sugneeh, Dimitri brush beyak fooca fan rangi hayneh sugneeh, usuk kudak gexeeh, anu kaa lih gexak sugne. Anu kaa lakal arduk, inni giclo lih gexak, lowsis gubat yan uddur, porter kee inki inki gentlemen— kee magide gentlemen-itte luk sugeenim makassita. kee porter yoo xiibiteh, kee gersi porter xiibiteh, kaadu, kee porter barra tewqeh, nee xiibiteh, kaadu; kee inki gentleman lady luk culma fan yemeeteeh, usuk kaaduk, Dmitri kee yoo diggalsimak sugne. Anu Dimitrih dagor xabba heeh kaa qideeh kaa aatukem qemmiseh. kee Dimitri, nabam, yoo xagor xabba heeh yoo yaatukem qemmise. takkay immay nanu toh inkih abnam naqabu hinna takkay immay kataysiini gital, dagar diigih. Kee tokkeek Dmitri kudeeh, gita fan kudeeh , anu kaa lakal kude; takkay immay anu kaa mabbaxiyyo, kee dubuk fidin arac fan gexe; Anu inni duyye qaddoosam faxxiimak sugte. Anu ken ittat hayya heeh , Dmitri yamaatem qammaalaah, tokkel kaadu, albaab fanah yan gonat, sandug fanah culse. Anu wokkel warkatal alfimteh sugtem ubleh . Anu warkat yeyyeeqeh, qunxa-qunxa hookitte ubleh, ken yeyyeeqeh, sandug addat ayti gexxo luk suge….’” “Albaab darret? Albaab darrel qaxah tanii? Albaab darret innaa? » Raskolnikov cubekal weeqeh, Razumihin lih angaaraw luk sugeeh, usuk soofah wagitak, gaba kaak culseeh, “Yeeyi… macaay? Taqabi macaay? Macaayi taqbi? » Razumihin, kaadu, isi daffeynak ugteh. “Tu hinna” axcuk Raskolnikov qimmoh addah gacse, gidaar fanah gace. Inkih dagoo udduruh tibba iyyen. “Usuk soono fanah gexeh sugem faxximta” iyye Razumihin, Zossimov essero wagitak. wadirsi num dagoom moyya axaxiseh. “Nagaya, gex,” iyye Zossimov. « Ciggilak macaay? » « Macaay ciggiilak? Usuk ayti-ferranto yuble wak, Dmitri kee kullim habbaaleeh, usuk isi koofiyat beeh Dushkin fan kudeeh, nanu elle naaxigennal, ruble kaak geeh. Usuk dirab warseeh, gitat ken geeh, maqab abak gexe. Usuk isi dumaahih aydaadu qagaaqagitak gexe , never it of the mur : Kimaalak Afal.’ ‘kee atu poolis fan macah amaate wayteeh?’ ‘Anu meysiteh suge.’ ‘kee macaay atu isi nabsi kah takreem kah gibbattam?’ ‘ceynitiyyak.’ ‘Ma ceynitiyyaay?’ ‘woh anu teetil malkimam faxximta.’ meqeh, toh inkih yan aydaadu . « Macaay, toh yaanam matan. Tokkel fikrat yan, axcih, numma. Atu isi kalam abe currik gactam madudda? » « Away oson sahlinuk qide numuh kaa beenih. Oson shakki silaal malon . » « Toh Fiqma. Atu farcik tan. Laakin ayti ferranto wagittaamal macaay? Atu oggoltam faxximta, inki ayro kee saaqatal idaltoh tan barrah sandug ayti ferranto Nikolay gabat temeete, oson tokke yemeetenim faxximta. Toh meqe sittin gey tannah yan caalatal. » « Oson wokke mannal gufen? Oson wokke mannal gufen? » Razumihin weeqeh. « Mannal atu, daylaabe, num kusaaqisaanam dirki kinnim kee sehdayti gino kusaaqisaanamih dirki lem————————————————-Mannal raddeeh numtin kilqa inkih tan aydaadul? atu inki adda matabla usuk aqayyaarel yeceeh yan gacsitte diini numma kinniimi ? oson hununuh kay gabat yemeeten– sandug kee tet uguseh. » « Saytun numma! Laakin usug qimbol dirab warsem isih maay lem hinnaa? » « Yoo ankacis, cubbit ankacis. porter kee Koch kee Pestryakov kee gersi porter kee naharsi porter barra kee barra porter lodge daffeyteh sugtem kee num Kryukov, woo minitit cab yewqeeh, culmah aracal barra luk Nikori luk suge Dgree temit, toh yaanam ardi bagul , kaak amol diggalsimak suge, Dmitri isi amoh amol diggalsimak suge, kaa diggalsimak suge, kaadu. Oson diggalsimak sugeenim, gitaak inkih diggalsimak sugeenim, ‘urri innah’ (kaxxa qangor sumaaqitte) inkih foocal radak sugeenim, laugh kee, s, kee, s . gersi urri innah, oson gita fan kuden. away cubbi luk cubbus. xagar dagah laqna luk suge, atu edde raddam, laqna luk sugte wak oson, hinnay Nikolay dubuk, ken qideeh, sanduuga fakkiimeh , hinnay uxxuk radot gabah agle haysitak suge, idnis yoh esseram min gaggle at kee ken state of: do their state. fiyeena lih bictam, qabli caxittaama, fiendish culma, rado? oson hununuh ken qideenih, koona hinnay tabna minitik naharal, xagar uxih laqna luk suge, kee inki adda, fidin arac fakut cabaanam, yaaxigeenim too ummatta inki adda gexxam, ken booty wokkel qiddam, oson urri innah korkorsimak sugen. Wohul xiibita!” » asmatah toh qibnaytu! toh takkem hinna, nummaak, takkay immay… » « balle, toobokoytaw, bale _takkay immay_. kee ayti ferranto Nikolay gabat geytimte kaxxam ayro kee saaqatal qidimih tuxxiq le exxah caalat sumaaqa qagitak– tonnal baxxaqsa kaak qagitak tefoll yomcowwe , kaa—inki numma cubbit haam faxximta too kaa currik tan numma , baxsa luk oson numma kinnon _ diggowtam madudda_. kee atu takkalem, ni madqah maknayih kilqak, oson oggole loonum, hinnay oson oggolaanamih afkanal yaniinim, ta numma– uxxuuk mesenkaca addah obsime waytam kee cirka malkit sumaq bale, oson? oggol mali, oson asmatah oggolan, kah kinnim jewel-case geytimeeh , num isih is qidam faxa, ‘usuk isih qimbbise week, usuk abam maduuda.’ toh ximmo, toh macaay yoo ruffa hayta, atu edde raddam faxximta!” “Yaqanah, Anu farcik tanim koo ubleh! Dagom qammal. Anu koo esseram habbaale; sandug idaltoh barrak yemeetem macaay sumaaqaay? » “Toh diggowteh” iyye Razumihin, qimmoh addah wagitak, qimmoh addah “Koch jewel-case wagsiisak, kay migaq kinnim diggoyseh.” “Woh umaama. Tawak gersi ximmo. Koch kee Pestryakov naharal elle gexan wak Nikolay yuble num yanii , tohih taagah tama caagidih sumaq mayan ?” “Num kaa maballiyo” iyyeh Razumihin qimmoh addah gacse . Koch kee Pestryakov inkih ken wagsiisak , lowsis gubat gacte wak, takkay immay, nummaak, ken lowsis gubat gactam madudda. oson iyyeenim oson yubleenih fidin fakimit, kee toh addat taama gexsitak geytimtam faxximta , takkay immay oson baxsale maysaxxaga bee weem kee asmatah taamat yan num yanim kee waytam kassitaanam maduudan . “Hm!… Tohih taagah kalali qandeh addal dubuh yan sumaq , ittat boodisak, asaaluk sugeenim . toh maqar le akkaloyla, takkay immay… mannal baxxaaqissam numma isih? » “Mannal ken baxxaqisaah? macaay wokkel baxxaqisoonuh? qadoh. faxe caddol, baxxaqsi elle gorrisan afkan qadoh, kee dahab caalat ximmooma teetih. numma qide woo aytih ferranto qideh. Qide num dagah exxal sugeeh, alfimeh suge, Koch kee Pestryakov albaab qanxisen wak. Koch, danan innah, albaabal maqammaala; tonnal qide num yewqeh kudeh, nabam; usug gersi kudah gita luk masuginna. Usuk Koch, Pestryakov kee porter fanah gexak sugeeh, Nikolay kee Dmitri uxih gexak sugeenim warsan. Usuk porter kee kalah tan maritte fooca fanah gexak sugte wak, uxih qimmoh addah wagitak sugeeh , tohuk lakal kaadu, Dmitri kee Nikolay gitaak yewqeenih sugeenim kee culmah addat num mayan; nummaak usuk yumbulleh, takkay immay mayaaxiga. mango mari yan adda kee irol gexa. Usuk albaab darret soole waqdi ayti-farmo isi giibih addat yeyyeeqeh sugem faxximta , usuk ken yeyyeeqeh sugem kaak masuginna, kah kinnim usuk gersi caagiidat yascube. Dahab-caagid amoqayxi sumaaqa usuk wokkel soolem…. Toh anu elle baxxaqisam.” « Kaxxa agiru! Hinna, yi baxaw, atu kaxxa agiru lito. woh kulliimik tayse.” « Lakkin,macaha,macaha? » “Macaay, kullim kaxxam meqennal gexxaamih taagah… kaxxam melodramatic kinni.” « A-aach! » Razumihin exclaiming, takkay immay too uddur albaab fakkiimeeh , inki num yemeete , usuk inkih yan marah qibnaytu luk suge . isih mannah yan aracal yemeeteeh , afkan akah yeceennah abeeh , Raskolnikov lowsis kee lowsis “kabin” akah yeceennah abe. Inki qaynatih assakat luk usuk Raskolnikov fan wagte, usuk sartan sinnim, dishevelled, kaqlise weem, isi taqabi le wasakle soofah amol, kaa fan wagteeh, tokkeek kaadu tonnah tan mascassa luk , usuk foocal uncouth, unkempt figure kee unshaven foocal kaak wagitak suge. daffeyna. tibba iyyaanam namma minit fan sugteeh, tohuk lakal, elle qammalsimak sugte innal, inki inki scene-shifting arac xagte, celsiisak, inki inki qadliino sinni astooti, usuk tama “kabin” addat, inki inki marih addat , civiasizing kee, gentleman, lih, lowsis abak suge. kay esseroh qangara, Zossimov lih yaabe: “Rodiyon Romanovitch Raskolnikov, barteena, hinnay dumah barteena?” Zossimov qunxa giclo abeeh, Razumihin kaadu qimmoh addah wagitak sugem “Akkel usuk soofah yan! Maca faxxaah? » tah buxa mariino » macaay atu faxxam » ardik tiggiriqqem celta kaxxa kaxxa numuk ibitte. Usuk Razumihin fan yuduureh suge, takkay immay waktil isih cubbusak Zossimov fan yuduureh suge. “Tah Raskolnikov” axcuk Zossimov qimmoh addah wagitak, qimmoh addah wagitak. Tokkeek usug mango uddur fan alifut yeceeh, af elle xiqqimtannal baar luk fakka heeh. Tokkeek usuk laqna luk gaba isi waistcoat-pocket addat hayya heeh, kaxxa dahab saaqat round hunter case addat hayya heeh, fakkiimeh, wagteeh, laqna kee laqna luk gexak suge. Raskolnikov isih yaabe kal, isi xiiron, garuq sinnim, faxennal edde rade kal, qibnaytu fan. Away kay fooci warkat bagul yan qibnaytiino le qobor fanah gaceeh, kaxxaam laqna luk sugeeh, uxih qanxaffe le operation abeeh, hinnay kaadu rack fanah gexeh suge. takkay immay qusba-yamaate num caatih kay hangi ugusam qemmise, tokkeek kay assakat, tokkeek bohoy kee walah alarmi. Zossimov “Tah Raskolnikov” iyye wak usuk sissikuk kaqitak, soofah amol daffeyeeh, uxih qimmoh addah, laakin qaku luk, diggalsimak, xongolot qimmoh addah wagitak: “Yeey, anu Raskolnikov kinniyo! Maca faxxaah?” Gufneh yemeete num kaa wagsiisak, kaxxaam ruffa kaa hee: « Pyotr Petrovitch Luzhin. Anu innih yan numuk, yi migaq inkih koh amixxige waytaamih qaago liyo sabab liyom aamineh ? » Laakin Raskolnikov, kaxxaam baxsale caagid qammaalaah, qimmoh addah Pyotr Petrovitch migaq yobbeh yan numih migaq, qimmoh addah yoobbeh yan numih migaq, qanxaffe luk sugeeh, qanxaffe luk suge . « Tah takkem bictah woo atu awakâ fanah xaagu gee waytam duuddaa ? » essereh Piyotr Petrovitch, dagoom baditeh. Raskolnikov gacsal languidly barkuma fan culteeh, gaba kaak darret hayya heeh, siling fanah wagitak suge. Luzhin foocal naqbi weelo temeete . Zossimov kee Razumihin kaa wagitak sugeenim kee ellecaboh usuk qimmoh addah wagitak sugem tamixxige. “Anu presumed kee calculated abeh suge,” usuk qimmoh addah, “woh ayyufta tabna ayrook dagah, namma ayroh addat akke waytek…” “Anu axcem, atu albaab fanah kah soolak sugtem macaay?” Razumihin garciik soolise. « Atu tukteena tellek, daffey. Nastasya kee koo kaxxam qoxxo . Nastasya, footima bicis. Tah korsi, tuful isi gita addat hayis! » Usuk isi korsi tarbeezak wadirih esgegeyyeh, tarbeeza kee gulubuh fanat dago arac bicseeh , gufneh yemeete num “gitat cultuh” kaxxa ceynal yan aracal qammaala . minit tonnal doorimteh sugte toh cinnam maduudumta, kee gufne isi gita qanxisseh, sissikaane kee gexekalit. korsi gufa wak, usuk daffeyeh, Razumihin darem luk wagta. “Nervous takkem mafaxximta” iyyeh yan num. « Rodya taturte koona ayroorah biyaakitak sugeeh , sidiica ayroh biyaakitak suge, takkay immay away ureh yaniih, maaqoh fayxi kaah gee. Tah kay daylaabe, away kaa wagte. Anu Rodya’s kataysa kinniyo, kay innah, dumah barteyna, away anu kaa dayla; tonnal atu faxe maysaxxaga nee mabeyta . « Gadda gey. Laakin anu inni geyto kee walalat gitat ane sinni mara taqbisam mafaxa ? » Piyotr Petrovitch Zosimov essereh. “N-balle,” iyye Zosimov; « atu kaa ruffa haytam duuddah. » Usuku qagitaak alifteh. “Usuk mango waktih, subciik xabba haanam, qimmoh addah wagitak suge” iyyeh yan Razumihin, kay buxah mari kaxxaam qimmoh addah meqem kaban luk sugeeh , Pyotr Petrovitch kaadu kaxxaam qimmoh addah wagitak suge, exxah, celsiisenta, tama shabby kee impudent num barteenah sugeemih taagah . “Ku ina,” iyye Luzhin. « Hm! » Razumihin isi qunti xongolo fayya hee. Luzhin esserak kaa fan wagte. « Toh inkih meqeh, bisoh edde inxic. » Luzhin lakba ugseh. « Kuina ayyufta koh qimmisseh sugte anu tet cuggaaneh addal suge wak. Akke gufe wak koo abluh amaatuk naharal dago ayroora taturtam idniseh suge, atu xaagu dudda luk litom digga haam duudah; takkay immay away, inni cakkumsutah , anu aaxigeh … » « Anu aaxigeh! » Raskolnikov sabri sinna taqabi luk garciik weeqeh. « Toysa atu _fiancée_? Anu aaxigeh, kee toh xiqtah! » Pyotr Petrovitch ta uddur naqbitteemih shakki masuginna. takkay immay usuk tu maxacinna. Usug toh inkih maca yaanam kinnim ceduh gibdi macal abe . Dagoom tibba sugte. Toh tonnal anuk Raskolnikov, usuk gacsa abe waqdi, dagoom kaah wagitak sugeeh , usuk uxih meqem kaban luk sugeh yan wak, hinnay qusba caagid kaah yewqeh yan numih gurral , cubekal kaa wagitak suge ; usug isi barkumaak ugteh kaa wagtuh . Pyotr Petrovitch inkih tan gicloh addat baxsale caagid suge , tamah “fiancé” deqsita migaq celsiisak, ceremoniously kaah yeceenih yanin. Naharsi aracal, Pyotr Petrovitch , magaalal sugeh yan dago ayroorah addat, isih is lih gexak , isih is lih gexak, isih is lih gexak, isih is lih gexak sugem, kaxxaam qimmoh addah, qimmoh addah , qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah, qimmoh addah. Sittat isih, axcih kaxxaam qimmoh, isi qaynatih addat oggol leh yan maqnisso, Pyotr Petrovitch rôle fiancé abeh sugem tamixxigeh tan caalatal, qafuuta kah abak sugem bictah . kay sartan inkih qusbuk suge saro kee inkih gitat suge, kaxxam qusbaamak iroh kaxxam baxsa le gurral. walaa qusba maroh tan koofiyat inkinnale tuxxiq le. Pyotr Petrovitch daylimeh kaxxa massakaxxa luk kee isi gabat kaxxa cubbi luk yabbixe. Lavender gloves exquisite, real Louvain, inkih tan xaagitte warse, usuk ken sarte wayteemih taagah, usuk ken gabat luk sugeh yan giclo kinnim warsan. Diifu kee qunxaaneyti bisitte Pyotr Petrovitch sartanih addat geytimta. Usuk charming cagay jacket fawn shade, ifu le qaku le sarat, waistcoat inkih tan, qusba kee meqe linen, cravat ifu le cambric lih pink stripes le, kee kaxxaam meqeh tan, tamah inkih Pyotr Petrovitch luk suge. kay kaxxam qusbaah walah qaxmeqe fooci kaak morootom kee koona sanatak qunxa num ceela ummaan uddur. kay data, mutton-chop deben bicse oggol le farmo namma katul, dadal fidnaaneh kay ifih amol, saytun-moloon chin. Sittat kay xagor, akkel kee wokkel qanxaffe luk sugeeh, qanxaffe luk sugem takkay immay, qanxaffe luk sugeh yan dagor, qanxaffe luk sugeh yan waqdi, qanxaffe luk sugeh yan Jarman numih ayro, qanxaffe luk sugem tamixxige. nummaak tukteenay ruffa edde axce waytam kee qaybi kaak meqe -mabul kee dirkissoh foocal, toh gersi sababittek sugte . Gifta Luzhin ceremonial sinnim scan abteek lakal, Raskolnikov maligneh yan uddur, barra fanah culteeh, dumaak elle sugtennal silaytut culte . takkay immay gifta. Luzhin isi sorkoco baxa maqar kee celtam margaqa beytam ken qibnaytiino. “Anu ta caalatal koo geyuh kaxxa taqabi liyo” iyyeh, qagitaak tibba iyyeh, macal abak, qimmise. « Ku Biyaakak Aaxaguk Sugeh Sugaamal Dumaak Amaateyyo. Laakin Tellemmo Maca Kinnim Taaxigeh. Anu Liyoh, Kaxxam Faxximta Madqah Caagiida Saneet Addal, Kalah Tan Caagiidal Kaxxam Faximtam Warse Waytam Atu Nagay Tascassem Duddah. Anu Ku Ina Kee Maqanxa Faxe Minitil Qambaala. » Raskolnikov angagoyyi abeeh, yaabam faxam ceela; kay fooci dago farci yaybulle. Pyotr Petrovitch sooliseh, qammaala, takkay immay tu kak radde waytaamih taagah, usuk gexeh: « … Faxe minitih. Anu ken gufneh uddur keenih lodge geeh. » « Anke? » Raskolnikov qaku luk essere. « Kaxxam xayih takkel, Bakaleyev qaril. » “Toh Voskresenskih addal tan” axcuk Razumih addal geytima. « Namma footimaami tan , Yushin deqsita badaaqise; Anu wokkel suge. » « Yeey, footimaami… » « Qunxaaneyti arac—quduf, qanxaffe kee, macaay, shakki le weelo. Caagiida wokkel tekke, kee tokkel inkih tan qaynatih maritte tan. Kee anu wokkel gexeh sugem, qaxmeqe taamah caagidih. toh qidoh, takkay immay… » « Anu maduuda, asmatah, mangom gorrisam Petertyo stranger, kah kinnim Plfrtvi a huffily gacse. « Takkay immay, namma footimaami kaxxam saytunih, kee toh ux waktih… Anu dumaak maytani beeh, toh yaanam, ni fooca fan tan fidin, » usuk Raskolnikov yaabeh, « kee anu toh abeh an. Toh tonnal anuk anu innih footimaamih qilsa liyo inni kataysa Sereyyo Andreyvim luk lod Lebeziatnikov, Madam Lippevechsel deqsita aracal; toh usuk yoh warsem Bakaleyev qari, nabam… » « Lebeziatnikov? » iyye Raskolnikov, inki caagid kassitak sugem celta. Atu kaa taaxigee? » “Yeey… hinna” iyyeh Raskolnikov gacse, “Qafu ab, anu ku esserok fansi. Anu inki adda kay dacrisak suge…. Kaxxam meqe furraynuuy aysuk gexe. Anu qunxaaneytat ongoorowem kiciyyoh: inki num keenik qusba tumammi barta. ” Luzhin inkih qaago luk ken fan wagte. “Manna yaanamaay?” essere Razumihin “Kaxxaam gibdi kee faxximta caagiidal” axcuk Pyotr Petrovitch essero gacseeh, “Atu tablee, anu Petersburg gufneh gexeh sugem tabna sanat . Inkih tan qusba, reformitte, mablooli rakaakayittel nee gufteeh , takkay immay inkih qaddoysak inki num Petersburg magaalal geytimam faxximta. kee toh yi mabla too atu tablem kee barittam mangom qunxa hora wagittak. kee anu oggoleh anu ruffa exce… » « macal? » “Ku essero fidin essero. Anu hoxeh an, takkay immay anu qado mabla geyam faxa, mangom, tonnal axcem, assacokka, mango abnisso… » « Toh numma, » Zossimov yeyyeeqeh. « Nonsense! Abinal tanim matan.” Razumihin kaa fan haadiyya “Praktikal geytimtam gibdih; qaraanak maradda . kee taturte namma boolih liggiditteh nanu cabneh inkih tan manok abinah. Mabla, faxxek, fermentih tan,” iyye Pyotr Petrovitch, “kee meqem kaban fayxi tan, takkay immay qunxa mariinoh addat tan , kee amaanat geytam duddah, takkay immay brigands mango marih gabat tan. Faxennal, abinal asissam matan. Abinah meqennal gexxa.” “Anu koo luk maqambaala” iyyeh, Pyotr Petrovitch, sissin qaynatih rufto luk gacse, “Ahak dumal, ummatta sissin qaynatih taqabitte kataysa, laakin inki num indulgence lem faxximta; too qelloota dubuk sumaaqa ilsiisih sabab kee qaadik ane sinni iroh dariifa. Dagom tekkek , wakti uxxuk suge; toh yaanam anu mayaaba. tah yi cankah mabla, atu taaxigem faxxek, tukteena naharal elle aracat gacteh. Qusba caddo le mablooliiy, qusba caddo le taama nek dumaahi soono kee kacni orbiseenit aracal meekita. Feerayso-wag alayseh yan weelo beyak geytima, mango biyaakitteh tan taqabitte ramid kee qaybi fan korteh…. Inki qangarat, nanu ninni garuq sinnim taturte waktik, kee toh, yi mablal, kaxxa caagid kinni…” “Usuk barteh yan sorkocô baxat yaybulleem!” Raskolnikov garciik « Macaay? » iyye. essereh Pyotr Petrovitch, kay qangara maqambaala, laakin usuk gacsa mageya, “Toh inkih numma,” Zossimov sissikuk abbinoyse, “Toh hinnaa?” Pyotr Petrovitch gexeh, Zossimov fan affably wagitak. « Atu oggoltam faxximta, » usuk gexeh, Razumihin lih yaabeeh , usuk qimmoh addah ossimeh « qunxa num »– » toh qimmoh addah, hinnay, away elle iyyen innal, qimmoh addah misso kee numma . « Maleey, Mangom Arac Hinna! Taham Fanah, Ceelalloh, ‘Isi Cuggaane Ikcin,’ Yoh Warseenih Sugeenik , Maca Kak Temeetem? » Piyotr Petrovitch gexeh, akkuleh caddook dagah sissikaane luk. « Ini koot qanxiseh sugem yi cuggaane luk tabaatabsuh kee nanu nammayak inkih qarra sinnim raqneh sugne. Ruusiyah ceelalloh elle tascassennal ‘ mango bakkeelitte ibbixaay tiya mabbux.’ Saynis away neh warissam, inkih tan maritteh addat isih is kicintom, akah kinnim baadal tan kullim isih is kicintom kee isi caagid meqennal xiinissam kee isi koot inkih raqtam Economic numma ossotinah meqe cankâ caagid ayyunti addal xissiimem –the more common the firm the com- is to. xissiime kaxxam. tohuk lakal, gadda geyaanam dubuk kee dubuk innih, anu geyuh, tonnal yaabam, kee cato taturtuh yi cuggaaneh geyto dagoomuk muxxi qanxixxe koot; kee toh cankah hinna, cankah amo baxxaaqa, takkay immay amo ladi mablah xalootu . mabla adaf kee cuso kee uxih toh. kaxxaam qunxa qilmi faxam celta…” “Qafu ab, anu innih kaxxam qunxa qilmi liyo,” Razumihin sharply culse, “kee tohih taagah nanu tet qidnay. Anu ta walal inki object luk qimbise, laakin anu tatre sidiica sanatih addat ta chattering isih is qimmisseh , ta qimmoh addah commonplaces, umman way inkih, toh, Jove, gersi mari tonnal yaaba waqdi, anu kaxxaam biyaakiteh. Atu isi geyto taybulleemih, shakki mali, isissikeh tan ; kee anu koo madareema, toh tibba inteh qafuuta. Anu dubuk atu mannah yan num kinnitom aaxigem faxam, mango marih giclo gexsiisak sugte sababitte qimmoh addah wagitak , sinni fayxiik ugutak kullim xagteh tanim , inkih tan sababitte giclo fanah gexak sugte. Toh xiqtah! » “Qafu ab, giftaw,” iyye Luzhin, qimmoh addah, kee kaxxa massakaxxa luk yaabe.“Atu celtam faxxam, anu kaadu…” “Oh, yi giftaw… mannal duudaah?… Amay, toh xiqtah,” Razumihin gaba kalteh, usuk qimmoh addah ken Zossimovih fanah gexe . maqna oggoluh disavowal. usuk isi mesenkacat bicse gersi minitit hinnay namma minitih addat ruksat beyuh. « Anu ninni ixxiga aamineh, » iyye Raskolnikov, « may, ku qaffotiyyal kee atu elle taaxigeh tan caaloota wagittaamal, xayyowtam… Kulliimiik dagah, anu niyaatam ku qaafiyat dikolni hinna … » Pyotr Petrovitch isi korsik ugtam qemmiseh. « Tet maqmiilwak numuk teyni tet qidem faxximta, » axcuk Razumihin gacseh , « Porfiry isi mabla maqambaala , takkay immay tet luk sugeh yan marah inkih fokkaaqah yan. » « Ken fokkaaqaanama? » Raskolnikov xongolo fayya heeh essere . Tokkeek macaay?” « Tu hinna. » « Usug mannal ken yabbixeeh? » Zossimov essere. “Koch inki inki marih migaq yeceeh, gersi marih migaq qimmoh addah wagitak sugeeh , inki inki marih migaq isih fooca fanah yemeete.” “Ah giclo kee qaynonta ruffian kinnim faxximta! tet alliiliyya! Xabca! » « Toh hununuh akke waytam! » Razumihin culteh “Toh inkih sin qiddam. takkay immay anu dacrisam too usuk aylah hinna, gabbate mali, kee balkih tah kaak naharsi baatil! toh cisaabisen baatil kinnim kee aylahsiyyi baatil mataamita. Abak raag sinnim innay , kaa cattam dubuk saami kinnim qadoh— kee saami faxem abam duudah. Macaay, usug adaf maballinna, akkuleh! Kee usug mannal taamitam qemmiseeh? Usuk taban kee labaatanni rublih lakqot yan jewels beeh , isi gibdaabinittet culseeh, idaltoh lakqok, tet lakqok ransak—keenik taban kee koona boolih lakqok, notes lih, sandug addat yan sandug addat geytima! Usug mannal rado abaanam mayaaxiga ; usug dubuk qidam duudak yen. toh kaak naharsi baatil, anu koh asmiteh, kaak naharsi baatil; usug moyya weeh. Kee usug meqe fayuk muxxi saamit rade !” « Atu edde yabtam dumaahi pawnbroker qidimih, anu aamineh? » Pyotr Petrovitch, Zossimov lih yaabeeh, usuk sooleh suge, kalabta kee gloves gabat luk suge, takkay immay usuk gexak sugeh yan uddur, usuk qimmoh addah wagitak sugem, usuk qimmoh addah wagitak sugem kee usuk qimmoh addah wagitak sugem “Yeeyi. Atu toobbeh taaxigee? » « Yaqanah, yeey, cuggaaneh addat gacaanama. » « Atu rorsitte taaxigee? » “Anu woh axcem maduuda; takkay immay gersi caalat faxam yoo caalat— inkih tan essero, tonnal axcem. Taturte koona sanatitteh addat addah tan footimaamih fanat baatil kaxxaam ossimak geytimtam kee kulli aracal geytimtah tan buqre kee cararoowuh caagiidat yaabanam hinnay, kaxxaam yoo taqabiseh tanim, fayyale caddoh maritteh addal, kaadu, baatil kaxxaam ossimak geytimam. inki aracal barteenit fayyale gital mail raddam yoobbe; gersi aracal meqe ayyuntiinô caddo le mari dirab banki nootitte bicsan; Moskoh magaalal awayih uddur inkih tan bandit lootarih tikket bicsaanam faxximtaamal geytimteeh, tama bandittek numuk teyni baadal tan aydaadi barseenah suge; tokkeek ni kutbe abeyna iro baaxoh addal qideenim inki inki qaddoowe sinni fayxih fayxi…. kee ta idalto , pawnbroker, qideenim numtin amoh caddoh ayyunti addal– buqre aba dahab trinkets ma pawn– mannal baxxaaqisnam ta demoralisation ni ayyuntih addal qasriino le exxal?” “Mango qidaddo milaagitte tan” iyyeh yan Zossimov “Mannal baxxaqisnaah?” Razumihin kaa yibbixeh “Toh nek qimmoh abnisso sinnim baxxaqimtam bictah.” « Manna yaanamaay? » “Moskoh addal yan ku barseeni, usuk notes macah celsiisak sugem esseroh gacsa abeeh, macah gacsa abeeh ? ‘Kulli num inki gital akkek gersi gital gaddaali yakke, tohih taagah anu kaadu gaddaali geyuh sissik abam faxa.’ Anu hununuh qangor makassita, takkay immay xaloot kak usuk lakqo foyyah faxam, qammaale kal hinnay taamite kal! Nanu kullim gulguluh gacnuh, caxxat gennaah, maaqo neh aatuke waynuh baritne. Tokkeek kaxxa saaqat culteeh,
L’article original est réédité du mieux possible. Il est possible d’envoyer un message aux coordonnées fournies sur le site web dans l’objectif d’indiquer des précisions sur ce texte qui traite du thème « men chastity ». sexymendirectory.net vous propose ce post traitant du sujet « men chastity ». Le site sexymendirectory.net est fait pour publier diverses publications autour de la thématique men chastity développées sur le net. En consultant plusieurs fois nos pages de blog vous serez informé des prochaines annonces.
